Obsah (8)

§ 172§ 663§ 657§ 392§ 329§ 477§ 173§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Kairi Piirisild ja Vallo Kariler Määruse tegemise aeg ja koht 05.05.2026, Tallinn Kohtuasja number 2-24-5680 Kohtuasi AS-i LHV Ki

§ 172

lg 1 kohaselt avaldaja kanda, kuid neid rahaliselt kindlaks ei määranud, sest puudutatud isikul ei tekkinud menetluses menetluskulusid. Määruskaebus ja menetluse edasine käik

1. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning teha uue määruse, millega avaldus rahuldada. Menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda. 4.
2. Määruskaebuse väidete kohaselt leidis maakohus ekslikult, et siugtoru on eriomandi ese KrtS § 4 lg 1 mõttes. Siugtorusse tuleb soe vesi üldisest küttetrassist. Avaldaja hinnangul kuulub siugtoru kaasomandisse, sest see on osa sooja vee torustiku süsteemist. Siugtoru vahetamine pole võimalik ilma kogu kortermaja küttevee süsteemi vett sulgemata. See omakorda viitab sellele, et siugtoru on siiski kaasomand, mida ei saa eemaldada ilma et teiste korteriomanike õigusi kahjustamata. Ühes korteriomandis siugtoru eemaldamine katkestaks küttesüsteemi ahela ja seetõttu ei täidaks teistes korteriomandites siugtoru enam oma funktsiooni – st et siugtoru soojenemist ei toimuks. 4.
3. Maakohus palus avaldajal esitada vaidlusaluse kortermaja ehitusplaani, millelt oleks võimalik tuvastada, kas siugtoru kuulub kaasomandisse või eriomandisse. Avaldaja selgitas, et tal ei ole võimalik esitada kohtule kortermaja projekti, millel oleks kujutatud siugtorude süsteem. Avaldaja saaks esitada üksnes kortermaja läbilõike, kuid sellele ei ole märgitud vaidlusalust torustikku. Avaldaja viitas maakohtu menetluses kahele kohtulahendile, milles on leitud, et siugtoru kuulub kaasomandisse. Ringkonnakohus leidis tsiviilasjas nr 2-2216465, et „Korteriomandite ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, mis on üks tervik ega 3 2-24-5680 saa olla jaotatud osadeks, on korteriomanike kaasomandis sõltumata sellest, kas need asuvad korteriomandi eriomandi esemel või mitte. Radiaator ja selle osad on ühise küttesüsteemi osad, mistõttu tuleb lähtuda sellest, et kostja korteris purunes ühise küttesüsteemi osa. Samuti on Riigikohtu lahendis nr 2-18-13649 leitud, et ühiskasutuses olevad torustikud (sh küttetorustikud) kuuluvad korteriomanike kaasomandisse vaatamata sellele, et need läbivad korteriomandi reaalosa. Muuhulgas on elamu küttesüsteemi kui kaasomandi osaks ka korteriomandi reaalosas asuv kütte tagasivoolutoru (käteräti kuivatamise siugtoru)“. Samale seisukohale asus maakohus tsiviilasjas nr 2-22-
5. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja küsis sellele puudutatud isiku seisukohta.
6. Puudutatud isik vaidles määruskaebusele vastu ning palus selle rahuldamata jätta.
7. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle

§ 663lg 5 kohaselt lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 8. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada, maakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu

§ 657

lg 1 p 3 alusel koosmõjus

§-ga 659 tühistada ning asi tuleb saata samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohus on jätnud vaidlust lahendades selgitamiskohustuse olulises ulatuses täitmata ning vaidluse lahendamiseks olulised asjaolud olulises osas välja selgitamata. Seetõttu ei saa ringkonnakohus teha asjas ise uut määrust ning saadab asja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.

1. Määruskaebemenetluses vaidlevad pooled eelkõige küsimuses, kas kahjustused põhjustanud siugtoru oli kaasomandi osa või eriomandi osa ning kas korteriühistu on jätnud oma seadusest tulenevad kohustused täitmata.
2. Kolleegium leiab, et maakohus järeldas ekslikult, et kahjustused põhjustanud siugtoru oli eriomandi osa. Kohtupraktikas on selgitatud, et korteriomandite ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, mis on üks tervik ega saa olla jaotatud osadeks, korteriomanike kaasomandis sõltumata sellest, kas need asuvad korteriomandi reaalosas või mitte. Korteriomanike kaasomandis on ka küttesüsteemi tagasivoolutoru (siugtoru) (RKTKo 19.03.2021, 2-18-13649, p 14). Et siugtoru omandivormi kohta on üheselt mõistetav kohtupraktika, leidis maakohus ekslikult, et avaldaja peab tõendama, et siugtoru kuulub korteriomanike kaasomandisse. Menetlusosaliste esile toodud asjaoludel kuulub vaidlusalune siugtoru korteriomanike kaasomandisse.
3. Korteriühistu vastutuse kohta märgib kolleegium järgmist. Kohtupraktikas on selgitatud, et korteriomanik, kelle korteriomandi eriomandi esemele ning tema ainukasutusse antud kaasomandi esemele on tekkinud kahju tulenevalt korteriomanike kaasomandi esemest, mis ei ole tingitud mõne üksiku korteriomaniku ega korteriühistu kohustuse rikkumisest, saab nõuda selle kahju hüvitamist teistelt korteriomanikelt korteriühistu kaudu KrtS § 12 lg 2 ja AÕS § 72 lg 5 teise lause alusel (RKTKo 19.03.2021, 2-18-13649/57 p 18).
4. Korteriühistu saab sellisele nõudele esitada vastuväite, et kahju on tekkinud üksiku korteriomaniku, sealhulgas eelmise korteriomaniku tegevusest, mis eirab kaasomandi alalhoiu kohustust. Korteriomaniku kaasomandi osa alalhoiu kohustus tähendab eelkõige 4 2-24-5680 keeldu kaasomandi eset lõhkuda või rikkuda, kuid see hõlmab mh ka kohustust jälgida eriomandi piires asuva kaasomandi eseme seisukorda ning viivituseta teavitada korteriühistut kaasomandi eseme kahjustumisest või kahjustumise ohust (RKTKo 19.03.2021, 2-18-13649/57 p 16).
5. Kolleegium selgitab, et kaasomandi alalhoiu kohustust rikkunud korteriomaniku vastutus on isiklik ja lasub rikkumise toime pannud korteriomanikul ka siis, kui rikkumise tõttu tekib kahju pärast korteriomandi võõrandamist. Erandina võib korteri võõrandamisel eriõigusjärglasele üle minna vaid vastutus endise olukorra taastamise eest (RKTKo 14.11.2018, 2-12-24747, p 21 jj).
6. Et maakohus asus põhjendamatult seisukohale, et kahjustused lähtusid eriomandi esemest, ei andnud maakohus menetlusosalistele võimalust esitada seisukohti selle kohta, kas eelmine korteriomanik ühendas siugtoru sellisel viisil, et see kahjustas kaasomandi eset. Et maakohus ei selgitanud menetlusosalistele õiguslikku olukorda, ei olnud menetlusosalistel võimalik otsustada, kas suunata nõue eelmise korteriomaniku vastu või taotleda tema kaasamist puudutatud isikuna. Sellega jäi olulisel määral täitmata maakohtu selgituskohustus ning jäid olulisel määral täitmata eelmenetluse ülesanded.
7. Kohus peab menetluses juhtima poolte tähelepanu õigussuhte võimalikule kvalifikatsioonile ja võimaldama neil avaldada selle kohta arvamust (

§ 392lg 1 p-d 1 ja 3; RKTKm 20.06.2022, 2-19-8045, p 16.2).

Kolleegium saadab asja

§ 657

lg 1 p 3 järgi uueks arutamiseks maakohtule eelmenetluse staadiumis, sest maakohus on olulisel määral rikkunud eelmenetluses selgitamiskohustust (

§ 329

lg 3, § 351 lg 2 ja § 392 lg 1 p-d 1–4 koostoimes

§ 477lg-ga 1).

Apellatsioonimenetluse eesmärk ei ole korraldada uut eelmenetlust. Kuna maakohtu lahendis esinevad puudused on tingitud mittenõuetekohasest eelmenetlusest, on põhjendatud asja tagasisaatmine maakohtule (RKTKo 08.12.2021, 2- 18- 4181/75, p 19). 16. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis (

§ 173lg 3).

17. Praeguse määruse peale ei saa

§ 696lg 3 järgi määruskaebust esitada (RKTKm 28.05.2014, 3-2-1-46-14, p 11).

(allkirjastatud digitaalselt) 5