lg 3 esimesest lausest lähtudes asendada avaldatavas kohtumääruses nende nimed initsiaalidega ning mitte avaldata X. Xi isikukoodi, X X X registrikoodi, aadresse ega muid andmeid, mis võimaldavad X X X-d ja/või X. Xi identifitseerida. Samuti paluvad X X X ja X. X mitte näidata avaldatavas kohtumääruses X X X poolt X. Xile makstava rahasumma suurust. KOHTU SEISUKOHT
) § 154 lg 1 kohaselt võivad pooled kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kui kompromiss piirab kolmanda isiku õigusi, peab kompromissiga nõustuma ka kolmas isik. Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on õigusvastane, riivab menetlusse kaasamata isiku õigusi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist ning kompromiss võib olla tingimuslik (
Kompromissi tsiviilõiguslike tingimuste suhtes kohaldatakse täiendavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 430 lõikeid 8 ja 9 (
5. Kohus on seisukohal, et menetlus on võimalik lõpetada kompromissi kinnitamisega. Menetlusosaliste esitatud 14.04.202 kokkuleppe tingimuste, mis on ära toodud käesoleva määruse resolutsiooni punktis 1, kinnitamata jätmiseks ei ole alust. Esitatud materjalide pinnalt ei nähtu, et kompromiss piiraks menetlusse kaasamata isiku õigusi või et seda ei oleks võimalik täita. Kompromissi on allkirjastanud kaebaja, kolmanda isiku ja vastustaja seaduslikud esindajad. Kohus pole tuvastanud kompromissi kinnitamist välistavat asjaolu. 6.
lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kohus kinnitab kompromissi.
lg 4 kohaselt kinnitab kohus kompromissi määrusega, millega ta ühtlasi lõpetab asja menetluse. Eeltoodust tulenevalt kinnitab kohus menetlusosaliste vahel sõlmitud kompromissi ja lõpetab haldusasja nr 3-25-1292 menetluse. 7. Kohus selgitab, et vastavalt
Menetluse lõpetamise õiguslikud tagajärjed nähtuvad ka
§-st 43, §-st 152 ning § 155 lg-st 6. 8.
lg 6 p 1 järgi tagastatakse kompromissi sõlmimise korral pool asjas tasutud riigilõivust, kui riigilõivu suurus ületab 50 eurot. Praeguses asjas on kaebaja kokku tasunud riigilõivu 60 eurot, mistõttu pool sellest (30 eurot) tuleb kaebajale tagastada. Kaebajal tuleb kohtule teatada arveldusarve andmed, kuhu riigilõiv tagastada. 9.
lg 7 teine lause sätestab, et kui menetlusosalised ei ole kompromissi sõlmides menetluskulude jagamises kokku leppinud, jäävad menetluskulud menetlusosaliste kanda. Menetlusosalised on esitatud taotluses palunud jätta menetluskulud nende endi kanda. Menetluskulud jäävad seega menetlusosaliste endi kanda. 10. Menetlusosalised paluvad tühistada haldusasjas nr 3-25-1292 kohaldatud esialgne õiguskaitse alates kompromissi kinnitava ja kohtumenetlust lõpetava määruse jõustumisest.
lg 3 kohaselt tühistab kohus esialgse õiguskaitse määrusega, kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab esialgse õiguskaitse ka siis, kui esialgse õiguskaitse kohaldamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Eeltoodust tulenevalt tühistab kohus Tallinna Ringkonnakohtu 06.08.2025 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse. Esialgse õiguskaitse tühistamine jõustub koos menetlust lõpetava määrusega. 11. Kaebaja ja kolmanda isiku nimed tuleb praeguse määruse avaldamise korral asendada tähemärgiga (
Avaldamata tuleb jätta X. Xi isikukood, X X X registrikood, X. Xi arveldusarve number EExxxxxxxxxxxxxxxxxxx, aadressid Xxxxx xxx x, Xxxxx xxx x, XxxXxxxxxxx xxx x ja Xxx-Xxxxxxxx xxx x, kinnistusraamatu registriosa numbrid xxxxxxxx, xxxxxxxxx, xxxxxxxxx ja xxxxxxxxx, kompromissilepingu p-des 2.1, 2.2, 2.4, 2.6 ja 2.8 nimetatud rahasumma X eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.