) § 436 lg-t 3 ja 4, kui asus seisukohale, et puudutatud isiku väited koosoleku kokkukutsumise õigusliku aluse kohta on tõendamata. 7. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb
lg 1 p 3 ning
alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ja saata uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Seoses sellega tuleb tühistada ka maakohtu menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine. Puudutatud isiku määruskaebus rahuldatakse osaliselt, kuna tulenevalt asja tagasisaatmisest ei tee ringkonnakohus ise lahendit, mida puudutatud isik on kaebuses taotlenud.
Kohtupraktikas on korduvalt selgitatud, et uurimispõhimõtte esmane tähtsus ei seisne aktiivses informatsiooni kogumises ning tõendite otsimises, vaid selle eesmärgiks on tagada, et asja lahendamiseks olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata ainuüksi selle tõttu, et menetlusosaline ei osanud ette näha vajadust esitada lisatõendeid (RKTKm 22.09.2021, 2-20-110080, p 11 ja RKTKm 22.11.2023, 2-21-18998, p 12). Sellises hagita menetluses, mida iseloomustab sisuline õigusvaidlus menetlusosaliste vahel (mh on selliseks ka korteriomanike üldkoosoleku otsuste vaidlustamine,
lg 1 p 4), ei pea maakohus vaatamata
lg-s 5 sätestatule lisaks avalduses esitatud asjaoludele otsima ise uusi asjaolusid, mille tõttu võiksid vaidlustatud otsused veel tühised olla (RKTKm 29.10.2025, 2-21-9853, p 21). Käesolevas asjas ei tuginenud avaldaja ei avalduses ega mistahes hilisemas menetlusdokumendis, sh ka mitte oma vastuses määruskaebusele, asjaolule, et üldkoosoleku oleksid kokku kutsunud selleks õigustamata isikud. 11. Ühtlasi rikkus maakohus oluliselt ja ulatuslikult kohtuotsuse põhjendamise kohustust, kui jättis kõik poolte esitatud väited ja tõendid hindamata (
lg 8 rikkumine, koosmõjus
Kuna maakohus rahuldas avalduse omaalgatuslikult väljaselgitatud asjaolu alusel koosoleku kokkukutsumise korra olulise rikkumise tõttu, ei analüüsinud maakohus lahendi tegemisel väiteid, millele avaldaja kaebuses tugines. 12. Ringkonnakohus lähtub asja lahendamisel
järgi maakohtus tuvastatud asjaoludest ja hinnatud tõenditest ega lahenda asja reeglina n-ö algusest peale (RKTKo 15.01.2014, 3-2-1-149-13, p 34). Kolleegiumi hinnangul on vastav põhimõte kohaldatav ka määruskaebemenetluses. Vaidlustatud kohtumäärusest ei nähtu, et maakohus oleks analüüsinud poolte esitatud väiteid, hinnanud poolte esitatud tõendeid ega tuvastanud 4
lg 1 esimese lause mõttes, jaotab menetluskulud maakohus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. 14.
lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Kuivõrd tegemist ei ole menetlust lõpetava määrusega, ei saa määruse peale esitada määruskaebust (
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.