← Eesti

2-23-13337/16

Obsah (11)§ 663§ 657§ 659§ 5§ 613§ 477§ 442§ 463§ 652§ 173§ 696

KOHTUMÄÄRUS hinnanuKohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vallo Kariler, Aleksandr Kondrašov ja Siret Siilbek Määruse tegemise aeg ja koht 4. mai 2026, Tallinn Kohtuasja number 2-23-13337 Kohtuas

) § 436 lg-t 3 ja 4, kui asus seisukohale, et puudutatud isiku väited koosoleku kokkukutsumise õigusliku aluse kohta on tõendamata. 7. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 657

lg 1 p 3 ning

§ 659

alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ja saata uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Seoses sellega tuleb tühistada ka maakohtu menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine. Puudutatud isiku määruskaebus rahuldatakse osaliselt, kuna tulenevalt asja tagasisaatmisest ei tee ringkonnakohus ise lahendit, mida puudutatud isik on kaebuses taotlenud.

  1. Käesolevas asjas on avaldaja korteriomanikuna esitanud nõude üldkoosoleku otsuste tühistamiseks, alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks kokkuvõtvalt järgmistel asjaoludel: 1) üldkoosoleku registreerimislehelt ei nähtu, et koosolekul oleks osalenud isik, kes üldkoosoleku protokolli kohaselt otsuste poolt hääletas, 2) juhatuse liikmeks valimise otsuse poolt hääletasid valitavad juhatuse liikmed ise, 3) avaldajat ei teavitatud üldkoosoleku toimumise ajast nõuetekohaselt, kuigi tema e-posti aadress ja telefoninumber olid teada. Maakohus rahuldas avaldaja nõude põhjusel, et puudutatud isik ei ole tõendanud, et üldkoosoleku kutsusid kokku selleks õigustatud isikud vastavalt MTÜS § 20 lg-le 3 ja lg-le
  2. Ringkonnakohtu hinnangul lähtus maakohus lahendi tegemisel vääralt asjaolust, millele pooled menetluses ei tuginenud. Sellega ületas maakohus kaebuse piire ning rikkus

§ 5lg-3 esimest lauset ja § 477 lg-d 5 ja 7.

Kohtupraktikas on korduvalt selgitatud, et uurimispõhimõtte esmane tähtsus ei seisne aktiivses informatsiooni kogumises ning tõendite otsimises, vaid selle eesmärgiks on tagada, et asja lahendamiseks olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata ainuüksi selle tõttu, et menetlusosaline ei osanud ette näha vajadust esitada lisatõendeid (RKTKm 22.09.2021, 2-20-110080, p 11 ja RKTKm 22.11.2023, 2-21-18998, p 12). Sellises hagita menetluses, mida iseloomustab sisuline õigusvaidlus menetlusosaliste vahel (mh on selliseks ka korteriomanike üldkoosoleku otsuste vaidlustamine,

§ 613

lg 1 p 4), ei pea maakohus vaatamata

§ 477

lg-s 5 sätestatule lisaks avalduses esitatud asjaoludele otsima ise uusi asjaolusid, mille tõttu võiksid vaidlustatud otsused veel tühised olla (RKTKm 29.10.2025, 2-21-9853, p 21). Käesolevas asjas ei tuginenud avaldaja ei avalduses ega mistahes hilisemas menetlusdokumendis, sh ka mitte oma vastuses määruskaebusele, asjaolule, et üldkoosoleku oleksid kokku kutsunud selleks õigustamata isikud. 11. Ühtlasi rikkus maakohus oluliselt ja ulatuslikult kohtuotsuse põhjendamise kohustust, kui jättis kõik poolte esitatud väited ja tõendid hindamata (

§ 442

lg 8 rikkumine, koosmõjus

§ 463lg-ga 2).

Kuna maakohus rahuldas avalduse omaalgatuslikult väljaselgitatud asjaolu alusel koosoleku kokkukutsumise korra olulise rikkumise tõttu, ei analüüsinud maakohus lahendi tegemisel väiteid, millele avaldaja kaebuses tugines. 12. Ringkonnakohus lähtub asja lahendamisel

§ 652

järgi maakohtus tuvastatud asjaoludest ja hinnatud tõenditest ega lahenda asja reeglina n-ö algusest peale (RKTKo 15.01.2014, 3-2-1-149-13, p 34). Kolleegiumi hinnangul on vastav põhimõte kohaldatav ka määruskaebemenetluses. Vaidlustatud kohtumäärusest ei nähtu, et maakohus oleks analüüsinud poolte esitatud väiteid, hinnanud poolte esitatud tõendeid ega tuvastanud 4

(5)kaebusest lähtudes ühtegi asja lahendamiseks vajalikku asjaolu. Seetõttu on põhjendatud asja uueks läbivaatamiseks tagasisaatmine maakohtule. Asja uuel lahendamisel peab maakohus lahendama vaidlustatud üldkoosoleku otsuste kehtivuse küsimuse üksnes lähtudes asjaoludest, millele pooled on menetluses tuginenud, ning võtma seisukoha kõigi poolte esitatud väidetevastuväidete ja tõendite osas. 13. Kuna käesolev määrus ei ole asja menetlust lõpetav määrus

§ 173

lg 1 esimese lause mõttes, jaotab menetluskulud maakohus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. 14.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Kuivõrd tegemist ei ole menetlust lõpetava määrusega, ei saa määruse peale esitada määruskaebust (

§ 696lg 3; vt ka RKTKm 28.05.2014, 3-2-1-46-14 p-d 11 ja 12). (allkirjastatud digitaalselt) 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.