act OÜ (endine nimi OK Incure OÜ) hagi T.B vastu võla nõudes Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 22.01.2026 otsus (lihtmenetlus) Kaebuse esitaja ja kaebuse liik B2 Impact OÜ apellatsioonkaebus Ape

) § 402 lg 1). Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima

§ 4034

sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada maksimaalset lubatud määra. Eeltoodust tulenevalt kontrolli maakohus omal algatusel tarbijakrediidilepingu kehtivust. 4.3. Maakohus selgitas, et esmalt on kohtul otstarbekas kontrollida, kas tarbijale antud krediidikulukusemäär ehk krediidi kogukulu tarbijale (

§ 406

lg 1) on seadusega kooskõlas, sest

§ 406

² lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Lepingu tühisus toob kaasa selle, et hagi tuleb rahuldamata jätta kuni tühises lepingus kokkulepitud laenutähtaja lõpuni arvutatud põhinõude (s.o laenumakse, mille maksmise tähtaeg ei ole algse laenugraafiku järgi saabunud) osas. Nimetatud määr oli 27.12.2022 lepingu sõlmimise ajal 15,31%. 4.4. Kostjale antud laenu krediidikulukuse määr oli lepingu ning Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe kohaselt 48,62% aastas. Igakuine kontohaldustasu on 0 eurot, väljamaksetasu 0,00% kasutusse võetavast summast. Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 27.12.2022 lepingu sõlmimise ajal krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 15,31%, kolmekordne määr oli 45,93%. Minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator (haldab Finantsinspektsioon) annab krediidi kulukuse määra suuruseks 47,81% (antav krediit 1650 eurot; ühekordne lisakulu 0 eurot; osamakseid 12; aastaintress 39,72%). Ehkki viidatud kalkulaatoriga arvutatud krediidi kulukuse määr oli väiksem, kui hageja esile toodud määr, nähtub eeltoodust siiski, et krediidi kulukuse määr ületas krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud 3 2-24-125734 piirmäära. Seega on

§ 406

² lg 1 kohaselt kostjaga 27.12.2022 sõlmitud krediidikonto leping nr XXXXXXX tühine. 4.5. 18.11.2024 menetlusse võtmise määruses selgitas maakohus, et juhul, kui hagejal on veel midagi täiendavalt lisada, mida ta pole hagiavalduses välja toonud, saab ta seda teha 14 päeva jooksul alates hagi menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest arvates. Määruses selgitas maakohus mh krediidi kulukuse määraga seonduvat,

§ 406

lg-s 3 sätestatut, aga ka seda, et kuna liigkõrge krediidi kulukuse määra korral on leping tervikuna tühine, ning lepingu tühisus tingib kuni tühises lepingus kokkulepitud laenutähtaja lõpuni põhinõude (s.o laenumakse, mille maksmise tähtaeg ei ole algse laenugraafiku järgi saabunud) osas hagi rahuldamata jätmise (vt dtl 87). Hageja hagiavaldust ei täpsustanud. 4.6.

§ 406

² lg 3 sätestab, et kui tarbijakrediidileping on

§ 406

² lg 1 sätestatu kohaselt tühine, siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi

§ 94lõikes 1 sätestatud suuruses.

Tähtajatu tarbijakrediidilepingu alusel saadu tagasimaksmise tingimuste määratlemisel kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 406¹ sätestatud eeldusi. Krediidiandja peab tagasimaksed ja tagasimaksete tegemise tähtaja uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. 4.

1. Krediidiandjale on seadusega pandud kohustus määrata tagasimaksed uuesti ning tegemist on krediidiandja ühepoolse tahteavaldusega. Seega peab krediidiandja esitama ka kohtumenetluses oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. Arvestades maksimaalselt antavat krediiti 1650 eurot (mida suurendati 1968,73 euroni), samuti seda, et kostja pidi minimaalselt tasuma 1/60 kasutusse võetud krediitist, saabuks viimase osamakse tasumise tähtpäev 27.02.2028 (esimese osamakse tähtpäev oli 27.01.2023). Maakohus selgitas, et ei saa hagi rahuldamisel aluseks võtta hageja poolt väljatoodud summat. 4.
2. Maakohus selgitas täiendavalt, et kostjaga sõlmitud leping on tähtajatu. Sõlmitud lepingu p 11.2 kohaselt pidi kostja tagastama krediidi selliselt, et minimaalse kuumakse arvutamiseks jagatakse krediidi ning intressi summa minimaalse kuumakse arvutamise perioodi kuude arvuga (milleks oli 60), kasutades annuiteetgraafiku meetodit nii, et minimaalne kuumakse oleks võrdne kogu minimaale kuumakse arvutamise perioodi vältel, välja arvatud viimane makse, mis erineb ümardamise tõttu. Minimaalne tagastatav summa oli 10 eurot. Maakohus leidis, et hagejal oli võimalik määrata tagasimaksed uuesti, arvestades lepingus toodud tingimusi. Hageja ei ole tagasimakseid uuesti määranud. 4.
3. Maakohus selgitas, et ilma ümberarvestuseta ei ole hagi võimalik rahuldada ka osliselt, sest hagi rahuldamiseks tuleb hagejal nõude aluseks olevad asjaolud esile tuua ja tõendada, sh millised ümberarvestuse järgsed maksed on sissenõutavaks muutunud. Põhivõla sissenõudmiseks tuleb krediidiandjal uuesti määrata

§ 406² lg 3 kohaselt tagasimaksed ja teha need kostjale teatavaks.

Kuna hageja ei ole kohtule nimetatud andmeid ja arvestust esitanud, ei ole võimalik kohtul hagi rahuldada. 4.

1. Kuna hagi jäeti krediidilepingu tühisuse tõttu rahuldamata, ei analüüsinud maakohus, kas võlausaldaja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. 4 2-24-125734 4.
2. Menetluskulud jättis maakohus hagi rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 162 lg 1 kohaselt hageja kanda. Kuna kostjal ei tekkinud menetluskulusid, ei olnud vaja neid rahaliselt kindlaks määrata. Apellatsioonkaebus
3. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tervikuna tühistada ning teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ning jätta kõik menetluskulud kostja kanda. 5.
4. Hageja hinnangul leidis maakohus ekslikult, et laenu krediidikulukuse määr ületab seaduses lubatud määra. See seisukoht on vastuolus maakohtu hagi menetlusse võtmise määruses esitatud andmetega. Hagi menetlusse võtmise määruse kohaselt hakkas krediidi kulukuse kolmekordne määr kehtima alates 01.07.2022 kuni 31.12.2022, seega lepingu sõlmimise ajal (27.12.2022) kehtis 31.05.2022 Eesti Panga poolt avaldatud määr, mille kohaselt KKM kolmekordne määr on 48,90% (16,30% x 3). Krediidikontolepingu nr XXXXXXX krediidi kulukuse määr on 48,62% aastas. Eeltoodust tulenevalt lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määr oli seadusjärgses piirmääras, mistõttu krediidi kulukuse määr ei ületa seaduses lubatud määra ning leping ei ole tühine. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 2¹ ja alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
6. Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). Praeguses asjas on hagihind 2264,16 eurot, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.
7. Lihtmenetluse asjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 2¹ järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
8. Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse taotlust, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes materiaalõiguse norme ebaõigesti kohaldanud ega rikkunud menetlusõiguse norme viisil, mis oleks kaasa toonud ebaõige otsuse.
9. Maakohus on õigesti tuvastanud, et lepingu sõlmimise ajal 27.12.2022 oli krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 15,31% ja kolmekordne määr oli 45,93%. Kuigi hagi menetlusse võtmise määruses märkis maakohus 5 2-24-125734 viidatud määraks ekslikult 48,90%, ei too see eksimus kaasa maakohtu otsuse tühisust ega muuda kohaldatavat kulukuse määra. Eesti Panga veebilehe järgi (vt https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273) avaldati 30.11.2022 krediidi kulukuse määr 15,31%, mis kehtis kuni 31.05.2023, mil avaldati krediidi kulukuse määr 16,72%. 31.05.2022–30.11.2022 oli vastav määr 16,30%. Hageja ei ole kaebuses esile toonud, et maakohtu eksliku viite tõttu oleks tal jäänud mõni asjaolu esile toomata või menetlustoiming tegemata.
10. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 kohaselt hageja kanda. Kuna kostjal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule kostjale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.
11. Hageja tasus apellatsioonkaebuselt 350 eurot riigilõivu, mille ringkonnakohus tagastab vastava taotluse esitamisel.
12. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebuse menetlemisest, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Määrus tuleb TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte toimetada ja edastada teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
13. TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt võib hageja esitada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt) 6