Obsah (10)

§ 109§ 88§ 107§ 100§ 86§ 2§ 104§ 97§ 1§ 35

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Kaija Piirmets Otsuse tegemise aeg ja koht 31.03.2026, Tallinn Kohtuasja number 2-23

) § 109 lg 1 alusel nõutud hüvitise nõudes. Teha tühistatud osas uus otsus ja mõista Korrashoid OÜ-lt D.T kasuks hüvitis

§ 109lg 1 alusel 900 eurot.

Ülejäänud osas jätta otsus muutmata. 2. Pärnu Maakohtu 22.05.2025 otsus on jõustunud osas, millega maakohus tuvastas Korrashoid OÜ ja D.T vahel sõlmitud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse

§ 88

lg 1 p 6 alusel; lõpetas D.T ja Korrashoid OÜ vahel 19.02.2023 sõlmitud töölepingu

§ 107

lg 2 alusel alates 19.03.2023 ning kohustas Korrashoid OÜ-d parandama Maksu- ja Tolliameti töötamise registris andmed D.T ja Korrashoid OÜ vahel 19.02.2023 sõlmitud töölepingu kohta; mõistis välja Korrashoid OÜ-lt D.T kasuks hüvitise

§ 100

lg 5 alusel 450 eurot ja viivise hüvitise 450 euro tasumisega viivitamise eest võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 19.03.2023 kuni hüvitise tasumiseni.

1. Rahuldada D.T apellatsioonkaebus osaliselt. 2-23-5886
2. Jaotada ringkonnakohtus kantud menetluskulud vastavalt otsuse tervikresolutsioonis märgitule.
3. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt: 5.
4. Rahuldada D.T hagi Korrashoid OÜ vastu osaliselt. 5.
5. Tuvastada Korrashoid OÜ ja D.T vahel sõlmitud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus

§ 88lg 1 p 6 alusel.

5.3. Lõpetada D.T ja Korrashoid OÜ vahel 19.02.2023 sõlmitud tööleping

§ 107

lg 2 alusel alates 19.03.2023 ning kohustada Korrashoid OÜ-d parandama Maksu- ja Tolliameti töötamise registris andmed D.T ja Korrashoid OÜ vahel 19.02.2023 sõlmitud töölepingu kohta. 5.4. Välja mõista Korrashoid OÜ-lt D.T kasuks hüvitis

§ 100lg 5 alusel 450 eurot.

5.

1. Mõista Korrashoid OÜ-lt D.T kasuks välja viivis punktis 5.
2. nimetatud rahalise hüvitise tasumisega viivitamise eest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 19.03.2023 kuni hüvitise tasumiseni. 5.
3. Välja mõista Korrashoid OÜ-lt D.T kasuks hüvitis

§ 109lg 1 alusel 900 eurot.

5.

1. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
2. D.T (hageja) esitas 18.04.2023 (täpsustatud 19.05.2023) Pärnu Maakohtule Korrashoid OÜ (kostja) vastu hagi, milles palus tuvastada töölepingu kahekordse ülesütlemise tühisus, kohustada kostjat taastama Maksu- ja Tolliameti töötamise registris (TÖR) algne kanne töölepingu lõpetamise osas –

§ 86

lg 1 (ülesütlemine katseajal), välja mõista kostjalt hageja kasuks

§ 100

lg 5 alusel hüvitis 450 euro ja hüvitise tasumisega viivitamise eest viivist 3,92 eurot VÕS § 113 lg 1 ja § 94 lg 1 järgi alates 19.04.2023 kuni nõude kohase täitmiseni. 2. Hageja ja kostja vahel on oli sõlmitud meretööleping, mille kohaselt hageja töötas puhastusteenindajana. Hageja töötas puhastusteenindajana TS Laevad OÜ-le kuuluval reisiparvlaeval (RPL) Piret. Kostja lõpetas hagejaga sõlmitud töölepingu päeva pealt 19.03.2023

§ 86lg 1 alusel.

Hiljem muutis kostja TÖR-i kannet, mille kohaselt on hagejaga tööleping lõpetatud

§ 88lg 1 p 6 alusel.

Kostja ei ole esitanud pretensioone hageja töö osas. Kostja jättis järgimata

§-s 96 ette nähtud 15-päevase etteteatamistähtaja 2 2-23-5886 töölepingu ülesütlemiseks. Seega on kostja kohustatud tasuma hagejale

§ 100

lg 5 alusel töölepingu ülesütlemisest etteteatamise aja 15 päeva rikkumise eest hüvitist 450 eurot, arvestades, et hageja töötasu on 900 eurot kuus. Hageja märkis, et juhul kui kostja vaidleb hagile vastu, siis palub hageja muuta kohtul töölepingu lõpetamise kvalifikatsiooni

§ 2

, § 3, § 104 lg 1, § 106, § 107 lg 1 ja § 109 lg 1 kohaselt ja hageja nõuab suuremaid rahalisi hüvitisi. 3. Hageja paluski 08.07.2023 menetlusdokumendis kohtul muuta töölepingu lõpetamise kvalifikatsiooni

§ 2

, § 3, § 104 lg 1, § 106, § 107 lg 1 ja § 109 lg 1 ning lisada haginõuetele hageja nõue kostja vastu summas 2700 eurot (3 x 900)

§ 109lg 1 järgi.

Kostja vastuväited

1. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
2. Hagejaga lõpetati tööleping

§ 88

lg 1 p 6 alusel vastavalt TS Laevad OÜ RPL Piret kapteni raportile, millega kapten oli hageja laevalt maha kirjutanud. TÖR-is tehti esimene töölepingu lõpetamise kanne töötaja nõudmisel pühapäeval, 19.03.2023

§ 86lg 1 alusel ekslikult.

Töönädala alguses vaatas kostja asjaolud uuesti läbi ning leidis, et korrektne töölepingu lõpetamise paragrahv on

§ 88

lg 1 p 6, kuna töötaja ei allunud tööandja esindaja korraldustele, vaidles kõigile ja kõigele vastu ning segas teiste laevapere liikmete tööd. Töösuhet hagejaga reguleerivad lisaks töölepingule töö sisekorraeeskiri laevadel ja TS Laevade OÜ mereohutuse korraldamise süsteemi osaks olev koostööpartneri töötajate kord. Kui kapten on otsustanud sisekorraeeskirjade ja töötajate korra rikkumiste alusel töötaja laevalt maha kirjutada, siis ei ole kostjal TS Laevad OÜ koostööpartnerina õigust ega võimalust töötajat tööle tagasi lubada. Laeval töötamise töösuhte eripära arvestades oli põhjendatud hagejaga sõlmitud tööleping lõpetada. 6. Juhul kui töölepingu ülesütlemine oli õigusvastane ning peaks esinema alus kostjalt hageja kasuks

§ 109lg 1 alusel hüvitise väljamõistmiseks, siis taotles kostja hüvitise vähendamist.

Hüvitise määramisel tuleb arvestada, et hageja töösuhe oli töölepingu ülesütlemise ajaks kestnud väga lühikest aega (sisuliselt 16 päeva enne töölepingu erakorralist ülesütlemist), hageja töölt eemaldamine oli tingitud laevakapteni otsusest, mis johtus hageja enda konfliktsest käitumisest, sõbraliku töökeskkonna ohustamisest ja korraldustele mitteallumisest. Kuna hagejal oli töölepingu ülesütlemise ajal katseaeg, siis oleks kostja saanud töölepingu niikuinii lõpetada katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu. Sellisel juhul oleks töötajale tulnud tasuda vaid 15 päeva etteteatamistähtajale vastav hüvitis ehk 450 eurot (hageja nõue esialgses hagiavalduses) ning suurema hüvitise väljamõistmine oleks põhjendamatu. Maakohtu otsus ja põhjendused 7. Pärnu Maakohus rahuldas 22.05.2025 otsusega hagi osaliselt. Maakohus tuvastas hageja ja kostja vahel sõlmitud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse

§ 88

lg 1 p 6 alusel, lõpetas hageja ja kostja vahel 19.02.2023 sõlmitud töölepingu

§ 107

lg 2 alusel alates 19.03.2023 ning kohustas kostjat parandama TÖR-is andmed hageja ja kostja vahel 19.02.2023 sõlmitud töölepingu kohta. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise

§ 100

lg 5 alusel 450 eurot ja viivise sellelt hüvitiselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 19.03.2023 kuni hüvitise tasumiseni. Maakohus jättis rahuldamata hageja

§ 109lg-st 1 tuleneva hüvitise nõude.

Menetluskulud jäid poolte endi kanda. 3 2-23-5886

1. Maakohus tuvastas järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud, milles vaidlus puudus: - pooled sõlmisid 19.02.2023 meretöölepingu nr 23/
2. Hageja asus tööle TS Laevad OÜ puhastusteenindajana (p 2.4), leping oli sõlmitud tähtajatult (p 2.2.); - 18.03.2023 on RPL Piret kapten XXX koostanud raporti, mille kohaselt on 18.03.2023 laevast maha kirjutatud kostja töötaja (hageja), seoses laeva sisekorraeeskirjast TSL 6-0401-04 p-st 3.5 lähtuvalt – normaalse tööõhkkonna tagamiseks; - 19.03.2023 kostja ütles hagejaga sõlmitud meretöölepingu erakorraliselt etteteatamistähtaega järgimata üles töötaja mittesobivuse tõttu meeskonda; - töölepingu ülesütlemise avaldus on edastatud hagejale hageja e-posti aadressile XXX ; - TÖR-is märgiti 20.03.2023 hagejaga sõlmitud töölepingu lõpetamise aluseks

§ 86

lg 1; - 22.03.2023 muudeti TÖR-is hagejaga sõlmitud töölepingu lõpetamise aluseks

§ 88lg 1 p 6.

1. Pooled ei vaielnud selle üle, et hageja ja kostja olid 19.02.2023 sõlminud meretöölepingu, ega ka selle üle, et leping oli kehtiv ja et kostja ütles selle ühepoolselt erakorraliselt üles. Pooled ei vaielnud, et töölepingu ülesütlemise formaalseid eelduseid on järgitud. Kostja on teinud töölepingu ülesütlemise tahteavalduse ja hageja on selle TsÜS § 69 lg 2 mõttes kätte saanud.
2. Pooled vaidlevad selle üle, kas töölepingu ülesütlemise materiaalsed eeldused olid täidetud. Asjaoludest nähtub, et kostja ütles hagejaga sõlmitud töölepingu üles

§ 88

lg 1 p 6 alusel.

§ 88

lg 1 p 6 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on põhjustanud kolmanda isiku usaldamatuse tööandja vastu.

§ 88

lg 3 kohaselt võib tööandja töölepingu töötaja kohustuse rikkumise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Erakorraline ülesütlemine

§ 88

lg 1 p 6 alusel eeldab mõjuva põhjuse olemasolu ning vaidluse korral peab tööandja tõendama, et rikkumine oli piisavalt kaalukas ning seotud olulise lepingurikkumisega.

1. Kostja on välja toonud, et poolte töösuhe oli tavapärasest erinev seetõttu, et hageja töötas parvlaeval, kus kogu laevapere allub kapteni korraldustele. Töösuhet reguleerivad lisaks töölepingule ka töö sisekorraeeskiri laevadel. Töölepingu lahutamatuks osaks on ka TS Laevad OÜ mereohutuse korraldamise süsteemi osaks olev koostööpartneri töötajate kord (töölepingu p 1.5). Sisekorraeeskirja p 3.5 kohaselt on kaptenil õigus munsterdada laevalt maha ükskõik milline laevapere liige, kui ta peab seda vajalikuks laeva ohutuse, turvalisuse, keskkonnareostuse vältimise ja/või normaalse tööõhkkonna tagamiseks. Maha munsterdamine põhjendatakse kirjalikult.
2. RPL Piret kapteni 18.03.2023 raportist nähtuvalt on kapten hageja laevalt maha kirjutanud sisekorraeeskirja p 3.5 alusel normaalse tööõhkkonna tagamiseks, kuna hageja eiras korduvalt lugupidava suhtlemise reegleid, mistõttu oli oht suuremate konfliktide tekkimiseks. Kostja on hagejale ette heitnud, et hageja ei allunud kostja esindaja korraldustele, vaidles kõigile ja kõigele vastu ning segas teiste laevapere liikmete tööd. Maakohus leidis, et kostja ei ole tõendanud, et hageja on oma käitumisega põhjustanud kolmanda isiku usaldamatuse tööandja vastu ning et hageja segas meeskonna ja kaastöötajate tööd, kuna oli valjuhäälne ning takistas meeskonnaliikmete tööd ja liikumist. Tunnistaja F.G on küll istungil kinnitanud, et hageja segas meeskonnaliikmete tööd, kuid tunnistaja on ka selgitanud, et ei viibinud kogu aeg laeval 4 2-23-5886 ning antud sündmuste juures ei viibinud, vaid on saanud nendest teadlikuks vahendatult. Tunnistaja viibis üksnes hageja ja kapteni vestluse juures.
3. Tööõiguse ülesütlemiskaitse põhimõtte kohaselt tuleb töösuhte ülesütlemisest võimalusel hoiduda ning kasutada seda kõige viimase meetmena juhul, kui töösuhte jätkamine ei ole enam kuidagi võimalik. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et lähtudes eeltoodust ning tuginedes lojaalsuspõhimõttele peab tööandja teatud määral sallima ka sellist töötaja käitumist, mis ei ole tööandjale kõige meelepärasem. Taunitava käitumise ehk rikkumise esinemisel tuleb tööandjal sellele töötaja tähelepanu juhtida ja anda töötajale võimalus käitumist parandada.
4. Väidetavalt hoiatasid nii tunnistaja kui ka laeva kapten hagejat, kuid hagejale kirjalikku hoiatust tehtud ei ole. Kostja ei ole tõendanud, et hageja rikkumised olid niivõrd kaalukad ja olulised lepingurikkumised, mille esinemisel ei saaks tööandjalt heausksuse ja mõistlikkuse põhimõttele tuginedes eeldada töösuhte jätkumist. Kostja ei ole rikkumiste kohta nõudnud hagejalt ega laevapereliikmetelt ühtegi kirjalikku selgitust, mis viitab kaudselt asjaolule, et kostja ei pidanud töötaja rikkumisi niivõrd oluliseks, et selgitust nõuda. Kostja on selgitanud, et ta on eelnevalt suuliselt hageja tähelepanu pööranud asjaoludele, et hagejal tuleb parandada oma suhtlemislaadi.
5. Hagejaga sõlmitud meretöölepingu ülesütlemine

§ 88lg 1 p 6 alusel ei vastanud seaduse nõuetele.

Hoiatamisest järgmisel päeval töölepingu ülesütlemine ei ole seaduspärane. Töötaja hoiatamise eesmärk on anda talle võimalus oma käitumist parandada, et töösuhe saaks jätkuda. Rikkumise parandamiseks tuleb anda mõistlik tähtaeg, mida kostja teinud ei ole (VÕS § 196 lg 2). Hoiatada tuleb siis, kui sellel on mõistlik tulemus ning hoiatamise mõte on juhtida tähelepanu töötaja ebasobivale käitumisele. Kui uue võimaluse andmine ei ole võimalik ning on selge, et rikkumine on niivõrd tõsine, et töösuhte jätkamine ei ole võimalik, siis peab tööandja põhjendama, miks töösuhe töötajaga ilma eelneva hoiatuseta lõpetatakse. Kostja ei ole seda teinud, kostja on ülesütlemisteate edastamisel viidanud üksnes töötaja mittesobivusele meeskonda. Eeltoodust tulenevalt ei olnud töölepingu

§ 88

lg 1 p 6 alusel lõpetamise materiaalsed eeldused täidetud ja töölepingu ülesütlemine on

§ 104lg 1 järgi tühine.

16.

§ 107

lg 1 näeb ette, et kui kohus tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise tõttu tühine, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Sama paragrahvi teise lõike järgi lõpetab kohus töötaja või tööandja taotlusel töölepingu ajast, mil see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Hageja soovil tuleb lõpetada meretööleping alates 19.03.2023 ja kohustada kostjat tegema sellekohased kanded TÖR-is. 17.

§ 97

lg 2 p 1 järgi peab erakorralisest ülesütlemisest töötajale ette teatama vähemalt 15 kalendripäeva, kui töötaja töösuhe tööandja juures on kestnud alla ühe tööaasta. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja sai ülesütlemisavalduse 19.03.2023 kätte ja seega oleks tulnud tööleping lõpetada

§ 107lg 2 alusel alates 03.04.2023.

Kuna tööandja ei ole järginud ülesütlemisest ette teatamise tähtaegu, on hageja esitanud

§ 100

lg-s 5 sätestatud hüvitise nõude.

§ 100

lg 5 sätestab, et kui tööandja või töötaja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud, on töötajal või tööandjal õigus saada keskmist tööpäevatasu iga tööpäeva eest, mille võrra töölepingu ülesütlemisest vähem ette teatati. Hageja

§ 100lg-st 5 tulenev hüvitise nõue summas 450 eurot on põhjendatud.

5 2-23-5886 18.

§ 109

lg-s 1 ettenähtud hüvitise nõue on lepingu rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue, mille puhul kohaldatakse

§ 1lg 3 järgi võlaõigusseaduse 7.

peatüki sätteid (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-79-13, p 32.3). VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Riigikohtu praktika kohaselt hõlmab

§ 109

lg 1 esimeses lauses sätestatud hüvitis erinevaid kahju liike ning selle hüvitise koosseisus tuleb hüvitada tekkinud varaline kahju (saamata jäänud tulu), tulevikus tekkiv varaline kahju (saamata jääv tulu) ning tekkinud mittevaraline kahju.

§ 109

lg 1 järgse hüvitise maksmise eesmärgiks on hüvitada töötajale tulu, mis tal jäi saamata töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise tõttu.

1. Maakohus leidis, et käesoleval juhul ei ole põhjust mõista kostjalt välja 3 kuu keskmise töötasu suurust hüvitist 2700 eurot, kuna see ei ole kõiki töösuhte ja selle lõpetamise asjaolusid kogumis kaaludes proportsionaalne. Hageja töösuhe oli töölepingu ülesütlemise ajaks kestnud väga lühikest aega (16 tööpäeva) ning hageja töölt eemaldamine oli tingitud hageja käitumisest. Maakohus leidis, et kuna põhjendatud on hüvitise väljamõistmine etteteatamistähtaja järgimata jätmise tõttu, siis täiendava hüvitise väljamõistmine ei ole põhjendatud.
2. Kuna maakohus rahuldas hagi osaliselt, siis jäid menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus
3. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Pärnu Maakohtu 22.05.2025 otsus osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata, ja teha uus otsus, millega hagi täielikult rahuldada.
4. Maakohus on ebaõigesti jätnud rahuldamata hageja

§ 109lg 1 alusel esitatud hüvitise nõude.

Kui maakohus tuvastas, et töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine ja lõpetas töölepingu

§ 107

lg 2 alusel, siis ei saanud kohus jätta hüvitist välja mõistmata

§ 109lg 1 alusel.

Selline otsus on hageja suhtes ebaõiglane.

§ 109lg 1 alusel makstav hüvitis ei sõltu töötaja staažist tööandja juures.

Hüvitise suurust ei saa muuta nulliks, kui töötaja on töötanud tööandja juures terve kuu, kui samal ajal tööandja kasuks väljamõistetav hüvitis töötajalt oleks töölepingu rikkumise korral ühekordne kuutasu, arvestamata tööstaaži. Vastustaja seisukoht

1. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osaliselt osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja hagi kostja vastu hüvitise väljamõistmiseks

§ 109lg 1 alusel.

Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue otsuse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja hüvitise

§ 109lg 1 alusel 900 eurot. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ts

MS § 654 lg 2² kohaselt esitab ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. 6 2-23-5886

1. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustab maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, millega maakohus hageja hagi rahuldas. Osas, milles maakohtu otsust ei ole vaidlustatud, on see TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel edasi kaebamata jõustunud ning selles osas ringkonnakohus maakohtu otsust apellatsioonkaebuse alusel üle ei kontrolli. 25.
2. Hageja on apellatsioonkaebuses märkinud, et ta ei nõustu maakohtu otsusega ka osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja taotluse 26.03.2025 protokolli parandamiseks. Hageja palub ringkonnakohtul parandada protokoll. Ringkonnakohus selgitab, et ei saa parandada maakohtu 26.03.2025 protokolli. Protokolli parandamist reguleerib TsMS §
3. TsMS § 53 lg 1 teine lause näeb ette, et protokolli tehakse parandused asjaomase isiku vastuväite alusel, kui kohus sellega nõustub. TsMS § 53 lg 1 kolmanda lause kohaselt vastuväide, millega kohus ei nõustu, kantakse protokolli või lisatakse protokollile. Praegusel juhul ei ole maakohus nõustunud hageja vastuväidete alusel protokolli parandama. Seega on hageja vastuväited, millega maakohus pole nõustunud ning neid ei ole ka protokolli kantud, siiski protokolli lisaks ning nendega on võimalik asja arutamisel arvestada (dtl 209–215). 25.
4. Kuigi hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles see jäeti rahuldamata, siis on hageja esitanud kaebuses ka väited, milles ta ei nõustu maakohtu otsuse kirjeldava osaga ega maakohtu seisukohtadega hagi rahuldamise osas. Ringkonnakohus märgib, et hageja ei saa vaidlustada maakohtu otsuse kirjeldavat osa ega ka maakohtu põhjendustes hagi rahuldamiseks tehtud järeldusi, milles need on seotud hagi rahuldamisega. TsMS § 457 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsus menetlusosalisele kohustuslik osas, milles otsuse resolutsiooniga lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue, kui seadusest ei tulene teisiti. Järelikult toob selle sätte järgi pooltele õiguslikud tagajärjed kaasa üksnes kohtuotsuse resolutsioon. Otsuse põhjendav osa ei mõjuta iseseisvalt poolte õigusi ja kohustusi. Seetõttu ei ole otsus vaidlustatav ilma otsuse resolutsiooni peale apellatsioonkaebust esitamata. 25.
5. Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendatust ja seaduslikkust vaid osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja hagi kostja vastu

§ 109lg 1 alusel nõutava hüvitise ja sellega seonduva viivise nõudes.

26.

§ 109

lg 1 järgi, kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu

§ 107

lg-s 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Hüvitisele ei kohaldata võlaõigusseaduse

1. peatükis sätestatut. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid. Hüvitise suurust ei ole lubatud vähendada riigi poolt isikule makstavate hüvitiste ja toetuste võrra.
2. Maakohus on eksinud kostjalt hüvitise välja mõistmata jätmisel

§ 109lg 1 kohaldamisel. Samuti on maakohus rikkunud hüvitise välja mõistmata jätmisel Ts

MS § 442 lg-s 8 sätestatud kohtuotsuse põhjendamise kohustust, sest otsusest ei selgu, kas ja kui suures ulatuses või millistele asjaoludele tuginedes on põhjendatud hageja kasuks väljamõistatava hüvitise vähendamine. 28. Käesolevas tsiviilasjas on maakohus otsusega osas, milles see on jõustunud, lõpetanud poolte vahel 19.02.2023 sõlmitud töölepingu

§ 107lg 2 alusel alates 19.03.2023.

Kuna kohus on lõpetanud hagejaga (töötajaga) sõlmitud töölepingu

§ 107

lg 2 alusel, siis on hagejal õigus nõuda kostjalt (tööandjalt) hüvitise tasumist hageja kolme kuu töötasu ulatuses

§ 109lg 1 alusel.

7 2-23-5886 29. Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et kui maakohus on kostjalt hageja kasuks välja mõistnud hüvitise

§ 100

lg 5 alusel, siis hüvitise väljamõistmine

§ 109

lg 1 alusel ei pruugi olla põhjendatud seetõttu, et tegemist oleks täiendava hüvitisega.

§ 109

lg-s 1 ettenähtud hüvitise puhul ei ole tegemist täiendava hüvitisega

§ 100lg 5 alusel väljamõistetavale hüvitisele.

Kui

§ 100

lg-s 5 ette nähtud hüvitist peab tööandja maksma selle eest, mille võrra (seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud tähtaeg) ta töölepingu ülesütlemisest on töötajale vähem ette teada andnud, siis

§ 109

lg-s 1 sätestatud hüvitis on töötajale ette nähtud töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest. Samas on maakohtul jäänud tähelepanuta, et kui töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine, siis ei ole hagejal alust saada

§ 100

lg-s 5 sätestatud hüvitist, kuid tal on õigus nõuda kostjalt sama rahasummat saamata jäänud töötasuna

§ 35alusel (RKTKo 15.06.2022, 2-2016369, p 15.4).

30. Kuna maakohtu otsus on jõustunud osas, milles kostjalt on hageja kasuks välja mõistetud hüvitis 450 eurot töölepingu ülesütlemisest töötajale vähem ette teada andmise eest

§ 100

lg 5 alusel, siis on igal juhul põhjendamatu kostja väide, et sama hüvitise saanuks kostjalt välja mõista

§ 109lg 1 alusel.

Kolleegium ei nõustu kostjaga ka selles, justkui hageja oleks esialgse hüvitise nõude 450 eurot asendanud hüvitise nõudega 2700 eurot. Asja materjalidest nähtuvalt ei saanud praegusel juhul kostjale jääda selgusetuks, et hageja nõuab kostjalt hüvitist nii

§ 100

lg 5 alusel summas 450 eurot kui

§ 109lg 1 alusel summas 2700 eurot.

Maakohus on 02.12.2024 määruses selgesõnaliselt loetlenud hageja nõuded, mida menetletakse, s.o hageja nõue mõista kostjalt hageja kasuks välja nii hüvitis

§ 100

lg 5 alusel 450 eurot ning viivis kui ka hageja rahalisele nõudele lisatav summa 2700 eurot

§ 109lg 1 järgi.

Hageja nõudis hüvitist selle aja eest, mille eest talle töölepingu ülesütlemisest vähem ette teada anti, kui hageja nõudis hüvitist selle eest, et kostja lõpetas temaga töölepingu ebaseaduslikult. Selliselt on hageja nõudeid mõistnud ka kostja ning on hageja eeltoodud nõuetele esitanud oma vastuväited. 31. Apellatsioonimenetluses vaidlevadki pooled jätkuvalt

§ 109lg-st 1 tuleneva hüvitise suuruse üle.

32. Ringkonnakohus tuvastab ja pooled ei vaidle selle üle, et hageja keskmiseks ühe kuu töötasuks oli 900 eurot. Ringkonnakohus tuvastab ja pooled ei vaidle selle üle, et hageja töösuhe kostja juures kuni töölepingu ülesütlemiseni kestis üks kuu. Hageja on palunud kostjalt välja mõista

§ 109lg 1 alusel hageja kolme kuu keskmise töötasu, s.o 2700 eurot.

Kostja vastuväidete kohaselt ei peaks ta hagejale üldse hüvitist tasutama. Kolleegium saab aru, et kostja sooviks on vähendada hüvitise suurust nullini. Praegusel juhul ongi vaidlus selles, kas töölepingu ülesütlemise asjaolusid arvestades on põhjendatud vähendada hagejale kolme kuu keskmise töötasu suurust hüvitist. 33. Maakohus on jätnud kostjalt hageja kasuks hüvitise

§ 109

lg 1 alusel välja mõistmata, millega on sisuliselt vähendanud kostjalt hageja kasuks välja mõistetavat hüvitist nullini. Kolleegium nõustub maakohtuga, et hüvitise määramisel saab arvestada asjaolu, et töösuhe hagejaga oli töölepingu ülesütlemise ajaks kestnud väga lühikest aega, kuid ei saa nõustuda, et see oli kestnud vaid 16 päeva. Pooled ei vaielnud, et töösuhe kestis üks kuu. Maakohus võttis hüvitise määramisel vastuoluliselt arvesse, et hageja töölt eemaldamine oli tingitud hageja käitumisest. Maakohtu otsuses ei leidnud tuvastamist, et hageja käitumise tõttu oli hageja töölt eemaldatud. Vastupidi, maakohus tuvastas töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise eelkõige sel põhjusel, et kostja ei tõendanud, et hageja on oma käitumisega põhjustanud kolmanda isiku usaldamatuse tööandja vastu (et hageja segas meeskonna ja kaastöötajate tööd, kuna oli valjuhäälne ning takistas meeskonnaliikmete tööd ja liikumist). 8 2-23-5886 Sellest saab lähtuda ka ringkonnakohus. Olukorras, kus maakohus ei tuvastanud hagejale etteheidetavat käitumist, ei saanud maakohus hüvitise määramisel seda arvesse võtta. Kostja viidatud maakohtu otsuse p-s 20 on maakohus üksnes kirjeldanud kostja esitatud seisukohti. Pooled ei vaidle selle üle, et 18.03.2023 koostas RPL Piret kapten XXX raporti, mille kohaselt on 18.03.2023 laevast maha kirjutatud kostja töötaja (hageja), seoses laeva sisekorraeeskirjast TSL 6-04-01-04 p-st 3.5 lähtuvalt – normaalse tööõhkkonna tagamiseks. Kostja pole aga tõendanud hagejale etteheidetavat käitumist, mida on kirjeldatud hageja laevast maha kirjutamise raportis. Seega ei ole võimalik järeldada, et kui laeva kaptenil on laeval töötamise töösuhte eripära arvestades alati võimalik töötaja laevalt maha kirjutada, siis on hageja ja kostja töösuhte lõpetamine põhjustatud hageja käitumisest. 34. Vastuseks hagejale märgib kolleegium, et kuigi

§ 109

lg 1 hüvitise eesmärgiks on takistada tööandjat ebaseaduslikult töölepingut lõpetamast, siis olukorras, kus töölepingu ülesütlemine osutub tühiseks, ei ole välistatud

§ 109lg 1 järgi hüvitise vähendamine.

Hüvitise maksmine tulebki kõne alla üksnes juhul, kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on tühine või tühistatud, ja lõpetab töölepingu tööandja või töötaja taotlusel

§ 107lg 2 alusel.

Kolleegiumi arvates on kohtupraktikaga kooskõlas, et hüvitise suuruse määramisel tuleb arvestada kõiki asjaolusid, sh poolte töösuhte kestust, et hüvitis oleks õiglane. Ühekuulist töösuhet, mille eest on töötajal õigus saada töötasu ühe kuu eest, saab pidada asjaoluks, mis õigustab seaduses ettenähtud kolme kuu suuruse töötasu vähendamist proportsionaalselt töötatud ajaga. Tulenevalt eeltoodust ja TsMS § 233 lg-st 1 on praegusel juhul mõistlik hüvitise suuruse määramisel arvesse võtta töösuhte ajalist kestust üks kuu ja õiglaseks hüvitiseks saab töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise eest pidada ühe kuu keskmise töötasu suurust hüvitist. Seega on põhjendatud vähendada

§ 109

lg 1 ette nähtud hüvitise määra hageja ühe kuu keskmise töötasuni, s.o 900 euroni. 35. Lähtudes eeltoodust tuleb hageja hüvitise nõue

§ 109

lg 1 alusel rahuldada osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hüvitis 900 eurot

§ 109lg 1 alusel.

Menetluskulude jaotus

1. Kuigi maakohtu otsus osaliselt tühistatakse, ei ole praegusel juhul kolleegiumi arvates põhjendatud kooskõlas TsMS § 173 lg-tes 1 ja 3 sätestatuga muuta maakohtu menetluskulude jaotust. Maakohtus kantud menetluskulude jaotamisel lähtub kolleegium menetluskulude jaotust hagi osalise rahuldamise korral reguleerivast TsMS § 163 lg-st 1 ning kolleegiumi arvates on õiglane jätta kummagi poole kantud menetluskulud poole enda kanda.
2. Kuivõrd hageja vaidlustas apellatsioonkaebusega üksnes hagi rahuldamata jätmist ning apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, siis jäävad apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1 alusel samuti poolte endi kanda.
3. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) 9 2-23-5886 10