KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Aleksandr Kondrašov, Liis Arrak ja Ele Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht 31.03.2026, Tallinn Kohtuasja number 2-22-8466 Koht

) § 162 lg 1 järgi hageja kanda. Kostja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud (õigusabikulu) on 650 eurot. Apellatsioonkaebus

1. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. 4.
2. Seadus ei näe ette müügilepingu kohustuslikku vormi. Lepingu saab sõlmida ka kaudsete tahteavalduste vahetamise teel. Hageja ja kostja e-kirjavahetusest on võimalik järeldada, et kostja seadusliku esindaja C.D teadmisel edastati kostjale tellimuse kinnitus „teisipäevase püügi“ kohta. Kinnitusest järeldus, et kostja soovis tellida värsket lõhet. Kostja ei ole tellimust tühistanud ega esitanud tarne kohta muid vastuväiteid. E-kirjavahetuses on kajastatud veoki number XXX, mis kattub arvel märgitud veoki numbriga. Kostja väljastas hagejale arve nr
3. Arve number on märgitud tollideklaratsioonis ja sellele on viidatud 30.12.2020 maksekorralduses, mis tõendab arve tasumist 10 000 euro ulatuses. 4.
4. Tõendamata on kostja väide, et ta soovis tellida hagejalt lõhe kõrvalsaadusi või et selleks oleks sõlmitud uus leping. Kostja selgitus maksekorralduses ei ole määrav. 4.
5. Kauba üleandmist vedajale ja tollivormistamist tõendavad CMR ja tollideklaratsioon. Kaup tarniti kostjale Incoterms 2019 FCA (franko vedaja) tingimuste kohaselt, mis tähendab, et hageja täitis tarnekohustuse kauba üleandmisel vedajale Norra linnas Stokmarknes. Vastustaja seisukoht
6. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Menetluse edasine käik
7. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 29.11.2024 otsusega maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega rahuldas hagi ning mõistis kostjalt välja hageja kasuks 44 886,26 eurot ja viivise 5145,29 eurot. Hageja apellatsioonkaebus rahuldati. Ringkonnakohus jättis menetluskulud hageja kanda.
8. Riigikohus tühistas 22.10.2025 otsusega Tallinna Ringkonnakohtu otsuse ja saatis asja samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. 3 2-22-8466 7.
9. Pooled vaidlevad selle üle, kas nad sõlmisid hageja väidetud müügilepingu värske lõhe müümiseks ja kas kaup anti üle. Ei vaielda selle üle, et mingi lepinguline suhe poolte vahel oli – kostja väitel tasus ta hagejale teise kauba, lõhe kõrvalsaaduste eest. Kostja väitis hageja nõudele vastu, et hageja esitatud tõendid värske lõhe tarnimise kohta on hageja enda koostatud, seejuures ei nähtu tõendina esitatud CMR-veokirjast, et vedaja oleks veose vedamiseks vastu võtnud, samuti puudub CMR-veokirjal kinnitus veose Ukrainasse kohaletoimetamise kohta. Ringkonnakohus ei ole neile vastuväidetele tähelepanu pööranud. Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus analüüsima kõiki poolte esitatud väiteid ja vastuväiteid, sh võtma seisukoha, kas on tõendatud hageja väidetud värske lõhekala müümine ja ka müügilepingu täitmine. 7.
10. Ringkonnakohus rahuldas hagi, kuid jättis menetluskulud hageja kanda. Sellega rikkus ringkonnakohus

§ 162lg-t 1.

Kuna ringkonnakohtu otsus tühistatakse, tuleb ringkonnakohtul asja uuel läbivaatamisel menetluskulud vastavalt asja lahendamise tulemusele jaotada. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 8. Ringkonnakohus muudab asja hinda maa- ja ringkonnakohtus. Hageja palus kohtul mõista kostjalt välja 44 886,26 euro suuruse põhinõude ning viivise põhinõudelt ajavahemiku 31.12.2020-06.06.2022 eest kokku 5145,29 eurot. Raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga (

§ 124

lg 1) ning see arvutatakse põhinõude ja kõrvalnõuete järgi (

§ 133lg 1).

Seega tuleb

§ 136

lg 4 teise lause ja § 137 lg 11 alusel määrata asja hinnaks maakohtus 50 031,55 eurot (44 886,26 + 5145,29 eurot). Apellatsioonkaebuses palus hageja maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Arvestades kaebuse ulatust, on asja hind ringkonnakohtus 50 031,55 eurot (

§ 137lg 1).

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb

§ 657lg 1 p 2 1 alusel jätta muutmata, muutes osaliselt kohtuotsuse põhjendusi.

Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

1. Esmalt selgitab kohus asjas kohaldatavat õigust. Hageja on Norras asuv äriühing. Hageja väitel tellis Eestis asuv kostja temalt kaupa. Seega on tegemist rahvusvahelise ostu-müügi lepinguga, mille puhul kohaldub pooltevahelisele suhtele ÜRO
2. a konventsioon kaupade rahvusvahelise ostu-müügi lepingute kohta (CISG või konventsioon). CISG art 1 lg 1 kohaselt rakendatakse seda konventsiooni kaupade ostu-müügi lepingute puhul, kui lepingu sõlminud poolte tegevuskohad (ingl places of business) asuvad eri riikides ning, kui 1) need riigid on konventsiooni osalisriigid; 2) või kui rahvusvahelise eraõiguse normide järgi tuleb kohaldada konventsiooni osalisriigi õigust. Nii Eesti kui ka Norra on CISG-i osalisriigid. Siinsel juhul ei ole tegemist ühegi CISG art-s 2 loetletud olukorraga, mille puhul konventsiooni ei kohaldata. Ulatuses, mida konventsioon ei ole reguleeri, kohaldatakse õigussuhtele riigisisest õigust. Kohus on eeltoodud asjaolusid pooltele 09.02.2026 kirjas selgitanud (tl 116). Pooled ei vaidle selle üle, et ulatuses, mida konventsioon ei reguleeri, kohaldub õigussuhtele Eesti õigus.
3. Pooled vaidlevad endiselt selle üle, kas nad sõlmisid lepingu, mille kohaselt pidi hageja kostjale värsket lõhekala müüma, ning kas hageja andis kauba üle. Vaidlust ei ole, et mingi lepinguline suhe poolte vahel oli – kostja väitel tasus ta hagejale teise kauba (lõhe kõrvalsaaduste) eest. Kolleegiumi hinnangul asus maakohus õigesti seisukohale, et värske lõhekala müügilepingu sõlmimine on tõendamata. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid (

§ 654lg 6). Maakohus hindas 4 2-22-8466 müügilepingu sõlmimist tsiviilseadustiku üldosa seaduse (Ts

ÜS) ja võlaõigusseaduse (VÕS) sätete alusel. Kolleegium leiab, et lepingu sõlmimisele kohaldub CISG, mistõttu tuleb selles osas maakohtu põhjendusi muuta.

1. Lepingu sõlmimist tuleb kontrollida CISG-i järgi. Konventsiooni art 4 esimese lause järgi reguleerib konventsioon ainult ostu-müügilepingu sõlmimist ning ostja ja müüja neid õigusi ja kohustusi, mis tulenevad sellest lepingust. Art 8 lg 1 sätestab, et käesoleva konventsiooni eesmärkidel tõlgendatakse poole avaldust või muud käitumist kooskõlas tema kavatsusega, kui teine pool teadis või pidi teadma, milline see kavatsus oli. Sama sätte lg 2 näeb ette, et kui eelmist punkti ei saa rakendada, siis tõlgendatakse poole avaldust või muud käitumist kooskõlas selle arusaamaga, mis oleks olnud teise osapoolega võrdsel õigustatud isikul analoogiliste asjaolude puhul. Poole kavatsuse või õigustatud isiku tingimuste kindlakstegemisel tuleb art 8 lg 3 järgi võtta arvesse kõiki vastavaid asjaolusid, kaasa arvatud läbirääkimised, poolte vastastikustes suhetes kujunenud praktikat, tavasid ja poolte igasugust hilisemat käitumist. Konventsiooni art 14 lg 1 sätestab, et ühele või mitmele konkreetsele isikule adresseeritud pakkumine on ofert, kui see on piisavalt selge ning väljendab oferendi kavatsust pidada end aktsepti puhul seotuks. Pakkumine on piisavalt selge, kui selles on märgitud kaup ning otseselt või kaudselt määratud kogus ja hind või ette nähtud nende kindlaksmääramise kord. Art 15 lg 1 järgi jõustub ofert, kui adressaat on selle kätte saanud. Art 18 lg 1 näeb ette, et oferdi adressaadi avaldus või muu käitumine, mis väljendab nõusolekut oferdiga, on aktsept. Vaikimine või tegevusetus ei ole iseenesest aktsept. Art 18 lg 2 esimese lause järgi jõustub oferdi aktsept hetkel, millal oferent on nimetatud nõusoleku kätte saanud.
2. Eeltoodust nähtub, et müügilepingu sõlmimiseks peab oferent tegema konkreetsele isikule adresseeritud pakkumise ehk oferdi, milles on märgitud kaup, selle kogus ja hind (CISG art 14 lg 1). Oferdi jõustumiseks peab adressaat selle kätte saama (CISG adrt 15 lg 1). Lisaks peab oferdi adressaat sellega nõustuma (CISG art 18 lg 1). Hageja soovib värske kala müügilepingu sõlmimist tõendada
3. a septembris toimunud järgmise kirjavahetusega: – hageja müügijuht D.E saatis 11.09.2020 adressaatidele C.D e-posti aadressil XXX ja A.B e-posti aadressil XXX järgmise kirja: „Tere, A.! Kirjale on lisatud tellimuse kinnitus teisipäevase püügi kohta. Tänan tellimise eest“ (tl 5). Pooled ei vaidle, et C.D oli kostja seaduslik esindaja. Usutav on, et kirjavahetuses osalenud C on kostja seaduslik esindaja C.D; – hageja esindajad saatsid 14.09.2020 C ja A.B kaks uut e-kirja: esimesega edastati uuendatud tellimus ning teises paluti saata veoauto numbrid ja juhised laadimiseks (tl 4 pöördel-5); – A.B saatis 14.09.2020 kirjaga hageja töötajale veokite numbrid XXX. Kirja koopiasse oli lisatud saaja C (tl 4 pöördel); – B.C saatis 14.09.2020 aadressilt XXX A.B, lisades koopiasse C ja hageja esindaja, järgmise kirja: „Kas saate märgistusele lisada importija? Päritolusertifikaat, terviseohutuse sertifikaat: „RK Calypso“ LLC; Peremohy pr 108/1, kab 8, Kiiev, Ukraina LP № SL20929; registrikood: 39258968; arve, EX1 Vikingluxile brutto 20% (tl 4). Kirja lõpus on B.C ametikohaks märgitud hanke- ja logistikaosakond. 13.
4. Eeltoodud kirjavahetusest tuleneb, et hageja pidas kostjaga läbirääkimisi kalatoodete ostmise kohta. Hageja müügijuhi 11.09.2020 kiri on küll adresseeritud A.B, kellel puudub seos kostjaga, kuid arvestades asjaolu, et kogu kirjavahetusse oli kaasatud kostja seaduslik esindaja ning kostja töötaja B.C palus 14.09.2020 väljastada arve kostjale, tuleb 5 2-22-8466 läbirääkimiste teiseks pooleks pidada kostjat. Kirjavahetusest nähtub hageja tahe müüa kalatooteid ja kostja soov kaupa osta. Samas puuduvad selles andmed kauba liigi, mille üle siinses asjas vaieldaksegi, kauba koguse ja selle hinna kohta. Kirjavahetusest ei nähtu, kas ja millistes konkreetsetes tingimustes pooled kokku leppisid. Hageja müügijuhi 11.09.2020 ja 14.09.2020 kirjades viidatakse tellimuse kinnitusele, kuid hageja ei ole seda kohtule esitanud. Kohus leiab, et poolte vahel
5. a septembris toimunud kirjavahetus ei vasta CISG art 14 lg 1 järgse oferdi tunnustele, kuna selles ei ole märgitud kaupa, samuti ei ole otseselt ega kaudselt määratud kauba kogust ja hinda ning ette ei ole nähtud nende kindlaksmääramise korda. 13.
6. Põhjendamatu on kostja vastuväide, et B.C ei olnud õigust kostja nimel läbirääkimisi pidada. Kirjavahetuse kontekst viitab, et B.C oli kostja töötaja. Ta pidas hageja ja A.B kirjavahetust e-posti aadressilt, mis sisaldas kostja nime. B.C 14.09.2020 kirjas on märgitud osakond (st hanke- ja logistikaosakond), kus tema kostja ettevõttes töötas. Suheldes hageja ja kolmanda isikuga, esitles B.C ennast kostja töötajana ning andis kostja nimel korraldusi oma tausta selgitamata. Hagejal ei tekkinud tema esindusõiguses kahtlusi. Seega oli B.C TsÜS § 121 lg 2 alusel volitus kostja nimel tehinguid teha. Alternatiivselt tulenes B.C õigus kostjat esindada TsÜS § 118 lg-st 2 (talumisvolitus), kuivõrd kogu kirjavahetus suunati ka kostja seaduslikule esindajale C.D, kes talus B.C tegevust.
7. Hageja on selgitanud, et kauba kogus ja hind on märgitud arvele nr 54979, millele on lisatud kvaliteedisertifikaat (tl 15–17, tõlge tl 12–14). Kauba üleandmist vedajale ja tollivormistamist tõendavad hageja väitel CMR-veokiri (tl 8 pöördel, tõlge tl 45) ja tollideklaratsioon (tl 9–11, tõlge tl 45 pöördel–46). Hageja sõnul oli dokumentide seas ka eelnimetatud arve. Nendes dokumentides sisalduvat saab pidada oferdiks ja järgnevalt tuleb kontrollida, kas kostja on oferti sisaldavad dokumendid kätte saanud. 14.
8. Hageja esitas arve nr 54979, millel on märgitud kaup (värske lõhe, roogitud, koos peaga, sup 5-6), selle kogus (578 kasti, netokaal 12 736,20) ja hind (54 001 eurot) (tl 15–16, tõlge tl 12–13). Kaup (värske lõhekala) ja selle kogus (578 kasti, netokaal 12 736,20) on lisaks märgitud hageja esitatud kauba päritolu- ja kvaliteedisertifikaatidel, CMR-veokirjal (tl 8 pöördel, tõlge tl 45) ja tollideklaratsioonis (tl 9–11, tõlge tl 45 pöördel-46). Kahes viimases dokumendis on kauba saajana märgitud kostja. 14.
9. Kostja vaidles hageja dokumentidele vastu, märkides, et hageja esitatud tõendid värske lõhe tarnimise kohta on hageja enda koostatud. Kohus leiab, et kostja vastuväide ei anna alust jätta dokumendid arvestamata ega kahelda nende usaldusväärsuses. Hageja esitatud dokumendid on dokumentaalsed tõendid

§ 272lg 1 mõttes.

Menetlusosaline saab tõendada asjas tähtsust omavat asjaolu ka tema koostatud dokumendiga. Esitatud dokumente tuleb hinnata koos muude tõenditega

§ 232lg-te 1 ja 2 alusel.

14.

1. Hageja selgituste järgi andis ta kauba vedajale üle. Seda kinnitavad CMR-veokiri ja tollideklaratsioon, dokumentide seas oli ka arve nr
2. Kostja väitis seevastu, et tõendina esitatud CMR-veokirjast ei nähtu, et vedaja oleks veose vedamiseks vastu võtnud. 14.3.
3. Rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsiooni (CMR konventsioon) art 5 lg 1 esimene lause sätestab, et saatedokument koostatakse kolmes originaaleksemplaris, millele kirjutavad alla nii saatja kui ka vedaja. Art 9 lg 1 järgi on saatedokument veolepingu sõlmimise, lepingutingimuste ja vedaja poolt kauba vastuvõtmise tõend prima facie. 6 2-22-8466 14.3.
4. Kohtule esitatud CMR-veokirjal on täitmata lahter nr 17, kuhu vedaja pidi kauba vastuvõtmisel oma allkirja andma (tl 8 pöördel, tõlge tl 45). Kuna CMR-veokirjal puudub vedaja allkiri, ei tõenda see kauba üleandmist vedajale. Kohtule esitatud muudest dokumentidest (kauba päritolu- ja kvaliteedisertifikaat, tollideklaratsioon) ei saa järeldada, et need oleksid vedaja kätte jõudnud, mistõttu ei tõenda ka need kauba üleandmist vedajale. Hageja ei ole muid tõendeid veose vedajale üleandmise kohta esitanud. Olukorras, kus CMR-veokirjal puudub vedaja allkiri, ei ole võimalik kauba üleandmist vedajale järeldada üksnes sellest, et veokirjas on märgitud samad veoautode numbrid (XXX) nagu A.B 14.09.2020 hageja töötajale saadetud kirjas (tl 4 pöördel). 14.
5. Kostja esitas vastuväite, et hageja ei ole tõendanud arve nr 54979 kostjale edastamist. Hageja selgitustest nähtub aga, et ta andis kauba liiki, selle kogust ja hinda sisaldavad dokumendid (st CMR-veokiri, tollideklaratsioon ja arve) vedajale üle kauba pealelaadimisel. Arvestades, et pooled vaidlevad värske kala müügilepingu sõlmimise üle ning kostja on vaidlustanud arve kättesaamise, tuli hagejal tõendada, et kostjani on jõudnud lepingu tingimusi sisaldav ofert. Hageja väidete kohaselt andis ta vedajale üle CMR-veokirja ja tollideklaratsiooni, mille hulgas oli ka arve nr
6. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et CMR-veokirjal puudub vedaja allkiri. Seetõttu on veokirja üleandmine vedajale tõendamata ja järelikult pole tõendatud ka veokirjale lisatud tollideklaratsiooni ja arve üleandmine vedajale. Hageja ei ole tõendanud, et lepingu olulisi tingimusi (kaupa liik, kogus, hind) sisaldavad dokumendid (arve, CMR-veokiri, kauba päritolu- ja kvaliteedisertifikaadid, tollideklaratsioon) oleksid vedaja kaudu või muul viisil kostjani jõudnud.
7. Kostja esitas vastuväite, et CMR-veokirjal puudub kinnitus veose Ukrainasse kohaletoimetamise kohta. Hageja on seevastu väitnud, et kaup tarniti kostjale FCA-tarnemeetodil (franko vedaja; ingl free carier), mis tähendab, et müüja (hageja) täitis tarnekohustuse kauba üleandmisel vedajale Norra linnas Stokmarknes. Kohtule esitatud CMR-veokirja lahtrisse 11c (tarnetingimused) on märgitud FCA Stokmarnes – Incoterms 2010 (tl 8 pöördel, tõlge tl 45). Kohus on eelnevalt leidnud, et CMR-veokirjal puudub vedaja allkiri, mistõttu on veose üleandmine vedajale tõendamata. Kuna kauba üleandmine vedajale ei ole tõendatud, ei saa väita, et hageja oleks kauba FCA-tingimustel tarninud. Lisaks väitis kostja, et hageja ei ole tõendanud poolte kokkulepet FCA-tarnemeetodi kohaldamiseks. Kohus leiab, et hageja ei ole poolte vastavat kokkulepet tõendanud. Kohtule esitatud
8. a septembris toimunud kirjavahetusest ei nähtu, et pooled oleksid kauba tarnimist FCA-tingimustel arutanud. Seega ei ole hageja kauba tarnimist tõendanud.
9. Hageja hinnangul tõendab värske lõhekala müügilepingu sõlmimist 30.12.2020 maksekorraldus, mille järgi maksis kostja hagejale 10 000 eurot, märkides makse selgituseks „54979 LÕHE KÕRVALSAADUSTE EEST“ (tl 19, tõlge tl 18). Kohus leiab, et maksekorraldusel ja arvel sisalduvate arvude kattuvus ei tõenda lepingu sõlmimist. Makse selgituses on küll märgitud arv 54979, mis ühtib hageja poolt kostjale väljastatud arve numbriga

§ 171lg 1 alusel apellandi kanda.

apellatsiooni- ja 20. Ringkonnakohus määrab menetluskulude jaotuse alusel

§ 174

lg-te 1 ja 3 ning

§ 175

lg 1 järgi vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kostjale hüvitatavate menetluskulude suuruse. 20.

1. Kostja esitatud menetlusekulude nimekirjade järgi on tema apellatsioonimenetlustega seotud menetluskuludeks asja esimest korda läbivaatamisel lepingulise esindaja kulu 507 eurot, kassatsioonimenetlusega seotud menetluskuludeks kassatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 500,32 eurot ja lepingulise esindaja kulu 1190 eurot ning asja teist korda ringkonnakohtus läbivaatamisel lepingulise esindaja kulu 225 eurot. 20.
2. Nimekirjade kohaselt kulus kostja lepingulisel esindajal: – esimese apellatsioonimenetluse toimingutele kokku 3,9 tundi, sh hageja 29.04.2024 apellatsioonkaebuse analüüsile 1 tund, apellatsioonkaebuse vastuse koostamisele 2 tundi, hageja 04.11.2024 seisukoha analüüsile 0,4 tundi, 15.11.2024 seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamisele 0,5 tundi; – kassatsioonimenetluse toimingutele kokku 7,5 tundi, sh kostja kassatsioonkaebuse koostamisele 4 tundi, hageja kassatsioonkaebuse analüüsile 1 tund, hageja kassatsioonkaebusele vastuse koostamisele 2 tundi ja menetluskulude nimekirja koostamisele 0,5 tundi; – teistkordse apellatsioonimenetluse toimingutele kokku 1,5 tundi, sh ringkonnakohtu 09.02.2026 päringule vastamine 0,5 tundi, hageja 16.02.2026 seisukohaga tutvumine ja analüüs 0,5 tundi, 10.03.2026 seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamine 0,5 tundi. 20.
3. Arvestades toimiku materjale ja menetluse käiku on kolleegiumi hinnangul kostja lepinguliste esindajate tehtud toimingud ja toimingutele kulunud aeg olnud põhjendatud ja vajalik. 20.
4. Menetluskulude nimekirja järgi on kostja esindaja tunnitasu esimeses apellatsioonimenetluses 130 eurot (ilma käibemaksuta), kassatsioonimenetluses 170 eurot (ilma käibemaksuta) ja teistkordses apellatsioonimenetluses 150 eurot (ilma käibemaksuta). 8 2-22-8466 Kostja esindaja tunnitasu on mõistlik ega ületa oluliselt vandeadvokaadi keskmist tasumäära sarnase keerukusega vaidluste puhul. 20.
5. Kostja on käibemaksukohustuslane, mistõttu tuleb menetluskulud hüvitada ilma käibemaksuta. 20.
6. Kostja apellatsiooni- ja kassatsiooniastme vajalikud ja põhjendatud kulud esindajale on kokku 1922 eurot, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Lisaks tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista kassatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 500,32 eurot. Kostjale hüvitatavate menetluskulude summa on kokku 2422,32 eurot. Vastavalt kostja taotlusele tuleb hagejal

§ 177

lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist. 21. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab

§ 178

lg 1 järgi vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega jaotus ja menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib

§ 178

lg 2 järgi edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 9