MS) § 248 lg 1 p-st 5, kohus otsustas: 1. Tunnistada süüdi Erkki Aruoja
2.
lg 1 alusel arvata Erkki Aruoja eelvangistuses viibitud aeg 19.-20.10.2024, s.o 2 päeva karistusaja hulka ning määrata, et Erkki Aruojal tuleb ära kanda veel 5 kuud ja 28 päeva vangistust. 3.
lg-te 1 ja 3 alusel jätta 5 kuud ja 28 päeva vangistust täitmisele pööramata, kui Erkki Aruoja ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
Erkki Aruoja peab: 3.
lg 2 p 2 alusel keelata Erkki Aruojal käitumiskontrolli ajal alkoholi tarvitamine. 5.
aprillist 2026, v.a
§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete osas, mille kohaldamist alustatakse pärast kohtuotsuse jõustumist.
lg 1 järgi selles, et ta juhtis 18.10.2024 (kokkuleppes ekslikult 19.10.2024) kella 23:47 paiku Tartu maakonnas Tartu vallas Kärevere külas Tartu mnt 12 juures mootorsõidukit Opel Astra registreerimismärgiga XXX XXX, olles alkoholijoobes, s.o tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,80 mg alkoholi. Lisaks põhjustas E. Aruoja liiklusõnnetuse, sõites teelt välja teepiiretesse. E. Aruoja rikkus LS § 69 lg-t 1, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 mg alkoholi. Seega pani E. Aruoja toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Kristiina Uus, süüdistatav Erkki Aruoja ja tema kaitsja vandeadvokaat Otto Preem sõlmisid kokkuleppe järgnevas. 2 E. Aruoja tuleb süüdi tunnistada
lg 1 järgi ja teda tuleb karistada 6-kuulise vangistusega.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 19.-20.10.2024, s.o 2 päeva karistusaja hulka ning määrata, et E. Aruojal tuleb ära kanda veel 5 kuud ja 28 päeva vangistust.
Aruoja ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu, täidab
lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja
lg 2 p-s 2 sätestatud kohustust, s.o hoidub käitumiskontrolli ajal alkoholi tarvitamisest. Mõista E. Aruojalt riigieelarve tuludesse välja menetluskuludena määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 128,96 eurot ja sundraha 1000 euro ulatuses. Sundrahast 329 eurot jätta riigi kanda. Võimaldada E. Aruojal tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul. Kohtuistungil möönis prokurör, et 01.04.2026 tõusis sundraha suurus, ja nõustus suurenenud osas sundraha riigi kanda jätmisega. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kriminaaltoimikuga ning veendus kriminaalasja kohtulikul arutamisel, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et süüdistatav väljendas kokkulepet sõlmides oma tõelist tahet, ning kohtumenetluse pooled jäid istungil kokkuleppe juurde. Kohtu hinnangul pole kokkuleppemenetluses rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ja kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. E. Aruoja tuleb süüdi tunnistada
Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ja karistuse eesmärkidele. Kriminaalasjas on menetluskuludeks määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 128,96 eurot ja sundraha 1419 eurot. Kokkuleppe järgi ja KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb süüdistatavalt välja mõista määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 128,96 eurot ja sundraha 1000 euro ulatuses, s.o menetluskulud kokku 1128,96 eurot. KrMS § 180 lg 3 teise lause alusel tuleb jätta ülejäänud sundraha riigi kanda. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljandast lausest võimaldada E. Aruojal tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.