Obsah (7)

§ 367§ 162§ 174§ 177§ 178§ 468§ 317

2-25-13408 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 13. märts 2026, Haapsalu Tsiviilasja number 2-25-13408 Tsiviilasi Akt

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud, kohtu põhjendused

1. Aktiva Finance Group OÜ esitas 18.08.2025 Pärnu Maakohtule hagi G.N vastu võlgnevuse 469,80 euro, sissenõudmiskulu 30 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 337,64 euro ja täiendava viivise saamiseks.
2. Hagiavalduse kohaselt on Telia Eesti AS ja kostja sõlminud 9.03.2018 liitumislepingu telekommunikatsiooniteenuse osutamiseks. 19.12.2020 sõlmisid kostja ja Telia Eesti AS seadmete kasutuslepingu nr 1239864, millega Telia Eesti AS andis kostjale kasutada digiboks Arris VIP
3. Lepingus nr 1239864 sätestati, et seadmelepingu rikkumisel teisel aastal tuleb kliendil tasuda kahjuhüvitist 74,25 eurot. 09.03.2018 sõlmisid kostja ja Telia Eesti AS seadmekindlustuse lepingu (poliis nr H00116198), mille kohaselt kohustus kostja tasuma 2 2-25-13408 igakuiselt 4,90 eurot. Alates 20.10.2019 on kostja kasutanud Telia TV standard paketti ja alates 20.06.2019 lisateenust Spotify. 1.6 17.02.2022 sõlmisid kostja ja Telia Eesti AS seadmete kasutuslepingu nr 1509245, millega kostja sai kasutada ruuteri Technicolor DGA4330 ja kaks WiFi AP AirTies 4930 tugijaama. Kostja kohustus tasuma lepingu rikkumisel esimesel aastal ruuteri eest kahjuhüvitist 129 eurot ja tugijaama eest 96 eurot. 06.07.2022 saatis Telia Eesti AS kostjale lepingute lõpetamise hoiatuse, kus anti kostjale täiendav tähtaeg 20.07.
4. Kirjas märgiti, et võlgnevuse tasumata jätmisel ütleb Telia Eesti AS kostjaga sõlmitud lepingud üles. Kostja võlgnevust ei tasunud ning Telia Eesti AS ütles kostjaga sõlmitud lepingud üles. Lepingute üles ütlemisel kohustus kostja tagastama renditud seadmed Telia Eesti AS-le. Kostja ei tagastanud renditud seadmeid Telia Eesti AS-le. Seoses lepingu rikkumisega kohustus kostja hüvitama seadme digiboks Arris VIP1113 maksumuse 74,25 eurot, seadme ruuter Technicolor DGA4330 maksumuse 129,00 eurot ja kahe seadme WiFi AP AirTies 4930 tugijaama maksumuse kokku 192,00 eurot. Kogumaksumuses kohustus kostja Telia Eesti AS-le hüvitama 395,25 eurot, mille on hageja arvestanud põhiosasse. Lepingu(te) sõlmimisega kinnitas kostja, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks osaks olevaid teenuste kasutamise üldtingimusi. Telia Eesti AS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja kasutas Telia Eesti AS teenuseid nende eest tasumata. Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik informatsioon maksete sooritamiseks oli kirjas Telia Eesti AS poolt regulaarselt esitatud arvetel. Eeltoodust tulenevalt on kostja võlgnevuse põhisumma 469,80 eurot. Telia Eesti AS loovutas 13.11.2024 kostja vastase nõude le Aktiva Finance Group OÜ koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja esindaja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS 1132 lõikes 2 sätestatut ja lepingu üldtingimuste punktist 8.1.
5. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 337,64 eurot. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid viimase arve maksetähtajale järgnevast päevast 21.08.2022 a põhisummalt 469,80 eurot, kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 18.08.2025 valemi abil: põhivõlgnevus x viivitatud päevade arv x kokkulepitud viivisemäär, s.o kolmekordne seaduses sätestatud viivisemäär, mis kehtis arvete tasumise tähtajal so 24% aastas. Hageja nõuab kostjalt ka viivist

§ 367

alusel kokkulepitud viivisemääras, s.o kolmekordses seaduses sätestatud viivisemääras, mis arvete tasumise tähtajal oli 24% aastas ning menetluskulude hüvitamist.

1. Pärnu Maakohus võttis hagi 14.10.2025 määrusega menetlusse ning kohustas kostjat hagile vastama, hoiatades, et kirjaliku vastuse tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja hagiavalduse menetlusse võtmise määrus toimetati kostjale kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded 4.02.
2. Kostja ei ole kohtu määratud ajaks ( 18.02.2026) ega ka hiljem hagile vastanud. Hageja taotles hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu määratud tähtajaks.
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagiavalduse tagaseljaotsusega. Menetluskulud 5.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldas hagiavalduse, mistõttu jätab kohus menetluskulud kostja kanda. 3 2-25-13408

§ 174

lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.

1. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on taotletud ulatuses põhjendatud osaliselt. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavaldustelt tasutud riigilõivu summas 245 eurot, õigusabikulud summas 676 eurot, samuti, kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni. Riigilõivu summas 245 eurot tasumist on kohus kontrollinud, tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. Tegemist on seadusest tuleneva ning seega põhjendatud ja vajaliku kuluga, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hagiavalduse ja menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejal seoses hagi esitamisega tekkinud õigusabikulud summas 676 eurot. Lepinguline esindaja on hagejale osutanud õigusabi 4 tundi, tunnitasuga 169 eurot (millele käibemaksu ei lisanud). Hageja esindaja on teinud järgmisi toiminguid: alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule. Kohus leiab, et hageja mitte-advokaadist esindaja tasumäär 169 eurot tunnis on põhjendamatu. Riigikohus on senises praktikas pidanud põhjendatuks õigusteenuse tunnitasu 170 eurot (3-2-1-159-16 p 24), kuid sellisel juhul on õigusteenuse osutajaks olnud vandeadvokaat ning arvesse on seega võetud, et vandeadvokaat peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas. Neil kaalutlustel peab kohus käesoleva tsiviilasja raames esitatud õigusabi teenuse põhjendatud tasumääraks 120 eurot/tunnis. Asja keerukust ja mahtu arvestades on kohtu hinnangul taotluses toodud ajakulu põhjendatud ja vajalik 2 tunni ulatuses.
2. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt välja mõista menetluskulu hüvitamiseks 485 eurot (riigilõiv 245 eurot ja lepingulise esindaja tasu 240 eurot).

§ 177

lg 4 ja hageja taotluse alusel mõistab kohus välja menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

§ 178

lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. 8.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. 9.

§ 317

lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Kuna kostja elukoht või viibimiskoht ei ole jätkuvalt teada, siis tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult. 4 2-25-13408 (allkirjastatud digitaalselt) Reena Undrest kohtunik 5