Obsah (10)

§ 415§ 445§ 162§ 173§ 174§ 175§ 177§ 178§ 444§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 25. märts 2026, Paide Tsiviilasja number 2-25-5479 Tsiviilasi Revensen OÜ hagi F

) § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist.

1. Revensen OÜ esitas 09.04.2025 Pärnu Maakohtule hagi F.C vastu. Hageja palub kostjalt välja mõista 1599,56 eurot, intress 121,01 eurot, lepingu haldustasu 19,60 eurot, sissenõudmiskulud 35,00 eurot ja hagi esitamise ajaks (09.04.2025) sissenõutavaks muutunud viivis 119,19 eurot ning edaspidi viivised alates 10.04.2025 põhinõudelt 1599,56 eurot kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 31,00% aastas.
2. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue kostja vastu kostja ja Ühisraha OÜ vahel 04.01.2023 sõlmitud laenulepingust nr Y230103055, mille alusel sai kostja laenu summas 2000 eurot. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 20.12.2024 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 12.01.2025 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. 2 Esialgne võlausaldaja loovutas 14.02.2025 kostja vastase nõude Revensen OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
3. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas andis hageja järgmised selgitused. Kostja esitas laenutaotluse 03.01.2023 aastal ning esitas ka enda pangakonto väljavõtte. Pangakonto väljavõtte alusel kostja keskmised sissetulekud olid summas 1352,18 eurot. Kostja pangakonto väljavõtte alusel olid kostja keskmised kohustused summas 663,31 eurot ja majapidamiskulud on summas 176,22 eurot. Enne laenu väljastamist kontrollis laenuandja maksehäireregistri. Saadud andmete põhjal ei olnud kostjal laenu väljastamise ajal kehtivaid maksehäireid. Peale lepingu sõlmimist oli kostjal kuumakse 71,94 eurot. Pärast laenu väljastamist on igakuine kohustus koos laenuandja kuumaksega 735,25 eurot (kostja finantskohustused 663,31 + väljastatud laen 71,94 = 1641,67) ja veel jääb reserv summas 616,93 eurot (1352,18-735,25).
4. Kohus võttis hagi 14.08.2025 menetlusse ja kohustas kostjat esitama kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.
5. Kostjale on hagimaterjalid ja 14.08.2025 määrus kätte toimetatud kättetoimetamisportaali KÄPO kaudu 24.09.
6. Kostja ei ole hagile tähtaegselt (08.10.2025) vastanud. Seega loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud.
7. Hagiavalduses toodud asjaolude pinnalt ei ületa lepingu krediidi kulukuse määr VÕS § 406 lg 1 sätestatud ülempiiri. Tuginedes hagiavalduses toodud asjaoludele, asub kohus seisukohale, et krediidiandja on kostjaga hageja nõude aluseks oleva lepingu sõlmimisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
8. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, kui viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses (vt ka Riigikohtu 26.10.
9. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Käesoleval juhul nõuab hageja kostjalt edasiulatuvat viivist kõrgemas kui seadusjärgses määras. Hageja ei ole suurema kahju olemasolu põhjendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuse ulatuses, st mitte üle põhivõla summa.
10. Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmisetaotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
11. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust

§ 415lg 1 punktides 1–3 sätestatud aluse esinemise korral.

3 Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. 11.

§ 445

lg 1 ütleb, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Hageja taotluses määrab kohus kindlaks otsuse täitmise viisi, s.o, et kostja peab teamlt välja mõistetud summad tasuma Revensen OÜ arveldusarvele nr EE067700771008684951 LHV. Makse selgitus on „võlgniku nimi, isikukood ja tsiviilasja number“. 12.

§ 162lõige 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Viidatud sätte alusel jäävad hageja menetluskulud kostja kanda. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174lg 1).

13. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv 350,00 eurot. Kohus leiab, et hageja on riigilõivu tasunud seaduses ettenähtud määras ja see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. 14.

§ 175

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja taotleb mõista kostjalt välja hageja õigusabikulud summas 240,00 eurot (km-ta). Hageja esindaja on osutanud õigusabi 2 tundi (täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule), tunnitasuga 120,00 eurot/h, millele käibemaksu ei lisandu. Kohus leiab, et hageja esindaja tasumäär ja ajakulu on asja keerukust ja mahtu arvestades on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalikud. 15. Hageja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 590,00 eurot, millest 350,00 eurot on riigilõiv ja 240,00 eurot (2 × 120 €/h) lepingulise esindaja tasu.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on kohtule vastava taotluse esitanud, mistõttu kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

§ 177

lg 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte. 4 16. Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu 17. detsembri 2014. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik). 17. Kohus tunnistab

§ 468lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

(allkirjastatud digitaalselt) Reena Undrest Kohtunik 5