Obsah (6)

§ 660§ 150§ 429§ 206§ 432§ 168

KOHTUMÄÄRUS Menetluse lõpetamine Määruse tegemise koht ja aeg Tsiviilasja number ja hagi ese Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 22. november 2024 2-24-123858 OÜ Aktiva Finance Group hagi S.T. vastu 14.

§ 660lg 1; 433 lg 1).

KOHTU PÕHJENDUSED 1. Tartu Maakohtu menetluses on Aktiva Finance Group OÜ (hageja) hagi S.T. (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja esitas 19.11.2024 kohtule hagist loobumise avalduse ja palub kohtul tagastada

§ 150lg 2 p 2 alusel pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 125 eurot.

Kostja on 22.11.2024 avalduses kohtule nõustunud loobumisega. 2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Sama paragrahvi lg 3 1 sätestab, et kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. 3. Kohus on seisukohal, et puudub seadusest tulenev alus hagist loobumise mitte vastu võtmiseks, st selle vastuvõtmist välistavaid asjaolusid ei esine. Seaduse kohaselt on võimalik loobumist mitte vastu võtta, kui vastava avalduse teeb tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi (

§ 429lg 4).

Seega on hagist loobumine poole õigus (

§ 206) ja kohus ei saa sekkuda selle õiguse kasutamisse.

4. Kohus võtab eeltoodud sätetest lähtuvalt hagist loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse. 5.

§ 432

kohaselt, kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus selgitab, et menetluse lõpetamine tähendab, et hagejal ei ole võimalik sama nõudega samal alusel kostja vastu uuesti kohtumenetlust alustada. 6.

§ 168

lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kuivõrd kohtule ei ole teada, et nõue oleks rahuldatud, siis jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Kuna kostja ei ole kohtule menetluskulusid esitanud, siis hagejalt kostja kasuks väljamõistetavad menetluskulud puuduvad. 7.

§ 150

lg 2 p 2 ja lg 4 järgi tagastab kohus riigilõivu tasumiseks kohustatud isiku taotluse alusel poole menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Sama paragrahvi lg 3 järgi menetluse lõpetamisel hagist loobumise tõttu ei tagastata maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu 65 eurot ja hagi esitamisel 250 eurot. Seega tuleb hagejale tagastada pool hagimenetluses tasutud riigilõivust, s.o 125 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Kadi Karting kohtunik 2