KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 20. veebruar 2026, Kuressaare Tsiviilasja number 2-26-494 Tsiviilasi L.T hagi Z.

) § 97 p-le 1 on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist.

§ 96

kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused hooldusõiguses.

§ 100

lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides.

§ 99

kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ja seejuures arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. 1. jaanuaril 2022 jõustunud

§ 101

lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui

§ 101alusel arvutatud summa.

Seejuures on igakuise elatise arvutamise aluseks

§ 101

lg 3 järgi baassumma, mis on ühe lapse kohta 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega ja pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub

§ 101

lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast ning lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea

§ 101lg 5 järgi andma 2

§ 101

lg 6 järgi elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse üldjuhul

§ 101

lg 7 järgi järgnevate laste puhul elatise summat 15% esimese lapse elatise summaga võrreldes, kuid mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat, elatist ei vähendata.

§ 102

lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

1. Hageja nõuab kostjalt elatist seadusega sätestatud miinimummääras ehk muutuvas suuruses. Kohtu hinnangul ei pea lapse kulusid ja elatise suurust selles ulatuses eraldi põhjendama ega tõendama.
2. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Seetõttu rahuldab kohus hagi.
3. Rahvastikuregistri andmetel on L.T F.R-i ja kostja Z.G ühine alaealine laps. Kuivõrd kostja ei ole hagile vastanud, loeb kohus TsMS § 407 lg 1 alusel kostja poolt õigeks võetuks hageja väited, et hageja ja kostja ei ela koos ning, et kostja ei ole hagejale ülalpidamist andnud alates 24.11.
4. Hageja kostjaga koos ei viibi ning käesolevalt ei ole tegemist mitme hagejaga ega mitmikega, siis ei kuulu

§ 101

lg 6 ja 7 kohaldamisele Seega määrab kohus elatise kindlaks vastavalt

§ 101lg-tele 3-5.

1. Hageja palub kostjalt elatis välja mõista alates hagiavalduse esitamisest. Hagiavaldus esitati kohtule 08.01.
2. Rahvastikuregistri andmetest nähtuvalt on L.T F.R-i esimene laps, seega perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt on tema lapsetoetus 80 eurot.
3. Alates hagi esitamisest kuni L.T täisealiseks saamiseni (s.o 24.11.2043) tuleb kostjal tasuda hagejale elatist summas summas 301,74 eurot, mis kujuneb välja järgnevalt: 282 eurot 31 senti (

§ 101

lg 3) + 59 eurot 43 senti (

§ 101lg 4) - 40 eurot (50% lapsetoetusest), mis muutub iga aasta 1.

aprillil (esimest korda

1. aprillil
2. a), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. 10.

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja taotleb, et kostjalt mõistetaks välja tagasiulatuv elatis ajavahemiku 24.11.2025 kuni 15.01.2026 eest. Kostja on lubanud, et hakkab hagejat toetama, kuid ei ole seda teinud. Elatisevõlgnevuse summa arvutamisel on lähtutud tagasiulatuva elatise nõudmise perioodil kehtinud ühe kuu elatise miinimummäärast 301,74 eurot. Hageja arvestusel on elatisevõlgnevus järgmine. November : 24 nov. sündis seega 301.74 ÷ 30 = 10.058 7päeva novembrist 7×10.058 = 70.406 ehk 70 eurot ja ümardatult 41 senti ( kui ümardada 6 suuremaks , võib ka olla 40 senti). Detsember : 301.74. Jaanuar : 15 päeva, jaanuaris on 31 päeva kokku ehk 301.74÷ 31=~9.73 eurot päevas ehk 15× 9.73 = 145.95 eurot. Tagasiulatuva elatise nõude arvestamisel on hageja võtnud ekslikult eelduseks, et tagasiulatuvat elatist saab nõuda alates 24.11.2025 kuni 15.01.2026 ehk kuni kuupäevani, kui hageja kõrvaldas hagis esinevad puudused.

§ 108tulenevalt saab elatist tagasiulatuvalt nõuda 3