Obsah (15)

§ 178§ 468§ 474§ 415§ 420§ 632§ 187§ 405§ 444§ 173§ 163§ 138§ 144§ 175§ 177

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Avalikult teatavakstegemine 5. mai 2025 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Tsiviilasi nr 2-24-126818; OÜ Aktiva Finance Group hagi V.S. vastu; võlgnevuse

§ 178

lg 2); 3.2 vastavalt

§ 468

lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks; 1 3.3 vastavalt

§ 474

lg-le 2 kui viivitamata täitmisele kuuluvat lahendit muudetakse või lahend tühistatakse, peab sissenõudja tagastama võlgnikule viivitamatu sundtäitmisega saadu ja hüvitama võlgnikule sundtäitmise vältimiseks tehtud kulutused. Võlgnik võib nõuda ka seda ületava kahju hüvitamist; 3.4

§ 415

lg 2 kohaselt on kostjal tagaseljaotsuse peale õigus esitada kaja Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul; kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada; 3.5

§ 420

lg 1 kohaselt on hagejal tagaseljaotsuse peale õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule ning

§ 632

lg 1 kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.6 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil; 3.7

§ 187

lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Asjaolud 1.Hagiavalduse kohaselt AS Inbank Finance ja kostja sõlmisid 17.10.2023 järelmaksulepingu nr. L89014026130, mille alusel sai kostja kauba järelmaksuga. Vastavalt lepingule soetas kostja kauba maksumusega 1646,70 eurot. Lepingu nr. L89014026130 kohaselt on krediidi kulukuse määr 16.39% aastas. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisummat 1646.70 eurot, igakuine osamakse 68.82 eurot, intressimäära 8.90% aastas ja 0.41 eurot päevas, krediidisumma tagastamise periood 20.02.2024 – 20.07.2026, laenulepingu sõlmimise tasu 15 eurot. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 7.03.

1. a kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 21.03.2024 vastavalt VÕS § 416 lg-le
2. 26.03.
3. a saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Kostjal oli sõlmitud kaks lepingud nr-d L89013717424 ja L89014026130, seega olid lepingud seoses ning edaspidi saadetud väljas ülesütlemise hoiatuskiri ja ülesütlemise teatis hõlmasid mõlemad lepingud. (Leping nr L89013717424 oli sõlmitud varem, st 18.09.2023). Esimese lepinguga jäi kostja viivitusse 3 järjestiku osamaksega, peale seda oli esialgsel võlausaldajal ülesütlemise teatise alusel üles öelda mõlemad lepingud. AS Inbank Finance loovutas 28.03.2024 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid (dtl 45). Kostjalt on toimunud laekumisi põhiosa katteks summas 5.70 eurot, seega on tasumata põhiosa summas 1641 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 1660 eurot, intress 105,23 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 90,18 eurot. Mõista kostjalt hageja kasuks viivis alates 8.11.2024 kuni põhinõude summas 1641 eurot täitmiseni intressimääraga võrdses määras 8,9% aastas. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud - riigilõiv 315 eurot ja hageja õigusabikulud 527 2 eurot ja mõista kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4. Kostja oma seisukohas palub tasumise tähtaja pikendust, kuna antud hetkel kaotas töö. Saab sotsiaaltoetust, vara ei ole, elab üürikorteris ja tema ülalpidamisel on kaks last. Kohtu põhjendused 3.

§ 405

lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Hagi hind on 2032,45 eurot ja kohus on tsiviilasja menetlenud lihtmenetluses vastavalt

§ 405

lg-le 1.

§ 405

lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

§ 444

lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. 4.Hageja on esitanud kostja vastu nõuded tulenevalt kostja ja hageja vahel sõlmitud 17.10.2023 järelmaksulepingu nr L89014026130, kauba maksumusega 1646,70 (dtl 29-32). 5.Vaidlust ei ole selles, et kostja ja hageja vahel oli sõlmitud tarbijakrediidileping võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Hageja oli oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et laenuandja ütles lepingu üles 26.03.2024 (dtl 44). Vaidlust ei ole, et kostjale on antud krediiti kokku 1646,70 eurot. Samuti ei ole vaidluse all asjaolu, et kostjal on tekkinud lepingu täitmisest võlgnevus, millise täitmist hageja antud vaidluses nõuab. Tegu on rahalise kohustuse täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1 mõttes.

1. Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
2. Hagiavalduse kohaselt järelmaksulepingu sõlmimisel veenduti kostja krediidivõimekuses. Krediidivõimekuse hindamise eesmärgil viis esialgne võlausaldaja krediidianalüüsi, millest nähtub, et kostja igakuine sissetulek oli 454.22 eurot, mis, igakuiste kohustuste summa 35 eurot, lisaks oli lepingust tulenev igakuise osamakse summa 68.82 eurot. Peale nimetatud finantskohustuste tasumist jäi kostjale reservi 350,40 eurot (454.22-103.82). Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Esialgne võlausaldaja on kostja sissetulekuid kontrollinud Pensioniregistrist. Hageja selgitab, et kostja poolt sõlmitud järelmaksu lepingu puhul on tegemist pangatootega, mille puhul on välja kujunenud teatud teenusstandard, mille kohaselt teeb pank kiireid otsuseid ning tulenevalt summa väiksusest ning osamaksete väiksusest ei rakendatud eeltoodu tõttu kontoanalüüsi (dtl 46-54).
3. Hageja ei ole kontrollinud kostja esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta piisaval määral. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks ei ole piisav tuvastada üksnes isiku sissetuleku ja tema finantskohustuste suurus. Lisaks finantskohustuste täitmisele 3 peab tarbijal pärast laenu võtmist olema võimalik kanda ka enda ja enda ülalpeetavate igapäevased kulud (toit, riided, eluase jms). Kohustus arvestada tarbija regulaarseid majapidamiskulusid tuleneb KAVS § 49 lg 1 p-st
4. Seega on hageja vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. VÕS § 4034 lg 7 neljas lause vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärgede kohaldamise üksnes juhul, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks esitanud hagejale valeandmeid või jätnud nõutud andmed esitamata. Hageja ei ole esitanud tõendeid ega põhjendusi selle kohta, et ta oleks tegelikult välja selgitanud ja kontrollinud kostja majandamiskulusid ja finantskohustusi. Puuduvad andmed selle kohta, et krediidiandja oleks nõudnud või kogunud kostja pangakonto väljavõtet, mis on ainus usaldusväärne viis laenutaotleja finantskohustuste kontrollimiseks.
5. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu jne). 10.Seoses eeltooduga saab hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla tasumist. Hagiavalduse kohaselt väljastati kostjale krediiti kokku 1646,70 eurot ja kostja on teostanud sissemakse 5,70 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 1641 eurot. 11.Hageja palus hagis kostjalt välja mõista viivis kuni põhinõude summas 1641 eurot täitmiseni 8,9% aastas. Kohus rahuldab hageja viivise nõude perioodi 8.11.2024 – 5.05.2025 osas summas 161,75 eurot ja mõistab välja kostjalt hageja kasuks viivis põhinõudelt (1641 eurot) 0,02% päevas alates 6.mai 2025 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku viivist mitte rohkem kui põhinõude ulatuses. 12.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjena jäävad muud hageja nõuded kostja vastu rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 13.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. 14.Tulenevalt

§ 163

lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 95% ulatuses kostja ja 5% ulatuses hageja kanda. 15.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144

p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline 4 esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 16.Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 315 eurot ning õigusabikuludest summas 527 eurot. Kostja ei ole esitanud kohtule andmeid, et ta oleks menetluskulusid käesolevas menetluses kandnud. 17.Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (

§ 175lg 1).

Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on kohtu arvates tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud osaliselt, summas 100 eurot, mis on tavapärases võlanõude asjas sisuliselt standardhagi esitamisel kohtu hinnangul piisavaks tasuks. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskuludena 415 x 95% = 394,25 eurot. 18.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (317,20 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 19.

§ 178

lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kuningas Kohtunik 5