Obsah (12)

§ 178§ 468§ 474§ 415§ 420§ 632§ 187§ 405§ 444§ 173§ 163§ 177

act OÜ (endine OK Incure OÜ) hagi H.Q vastu; võlgnevuse ja kõrvalnõuete väljamõistmiseks; tsiviilasja hind 4418,41 eurot Kalev Kuningas Kohtunik Hageja Hageja esindaja B2 Impact OÜ (endine nimi OK Inc

§ 178

lg 2); 3.2 vastavalt

§ 468

lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks; 1 3.3 vastavalt

§ 474

lg-le 2 kui viivitamata täitmisele kuuluvat lahendit muudetakse või lahend tühistatakse, peab sissenõudja tagastama võlgnikule viivitamatu sundtäitmisega saadu ja hüvitama võlgnikule sundtäitmise vältimiseks tehtud kulutused. Võlgnik võib nõuda ka seda ületava kahju hüvitamist; 3.4

§ 415

lg 2 kohaselt on kostjal tagaseljaotsuse peale õigus esitada kaja Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul; kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada; 3.5

§ 420

lg 1 kohaselt on hagejal tagaseljaotsuse peale õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule ning

§ 632

lg 1 kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.6 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil; 3.7

§ 187

lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Asjaolud 1.Hagiavalduse kohaselt hagejale teadaolevalt sõlmis Z.J 25.07.2023 ESTO AS-ga krediidilepingu nr #60081536054, mille järgi on kostja kasutanud limiiti 3100 eurot. Perioodil alates lepingu sõlmimisest kuni selle ülesütlemiseni krediidiandja tegi ülekandeid kostja kontole LT953500010016417222 kokku 3150 eurot. Krediidiliini taotlemiseks esitas Z.J elektroonilise taotluse Krediidiandja veebilehel www.esto.ee. Kostja esitas enda andmed. Taotluse esitamisel, teatas kostja, et tema on pensioni saav isik ehk, et kostjal on regulaarne sissetulek. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi olles viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva maksega 16.05.2024 seisuga. Krediidiandja saatis 01.05.2024 kostjale lepingu ülesütlemise teate. Krediidiandja andis kostjale täiendava tähtaja eelpool mainitud võlgnevuse tasumiseks kuni 15.05.

1. Krediidiandja saatis 16.05.2024 kostjale lepingu lõpetamise teate, mistõttu loetakse leping ülesöelduks 16.05.
2. Krediidiandja teavitas kostjat, et täiendava tähtaja jooksul võlgnetavate summade tasumata jätmise korral on temal õigus loovutada krediidiandja nõude inkassofirmale või alustada kohtumenetlust. Tulenevalt lepingu tingimuste punktist VIII p 1 kõik Kliendilepingu järgsed või sellega seonduvad avaldused ja teated, mis tuleb teha kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, edastatakse vastavale Kliendilepingus nimetatud posti või e-posti aadressile. Kostja e-posti aadressiks oli märgitud XXX, krediidiandja edastas lepingu ülesütlemise teate kostja poolt antud e-posti aadressile ning seda tuleb lugeda kätte saaduks. Hageja palub rahuldada kostja asendamise taotlus ja välja mõista kostjalt II H.Q-lt hageja B2 Impact OÜ kasuks põhivõlgnevus 3075,61 eurot. Välja mõista kostjalt II H.Q-lt hageja B2 Impact OÜ kasuks sissenõutavaks muutunud viivis 1000 eurot. Hageja palub välja mõista kostjalt H.Q-lt hageja B2 Impact OÜ kasuks VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis põhinõudelt, so 3075,61 eurolt alates 27.03.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni. Välja mõista kostjalt H.Q-lt hageja B2 Impact OÜ 2 kasuks menetluskulud summas 455 eurot ja välja mõista kostjalt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses;
3. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud kättetoimetamisportaali kaudu 14.04.2025, kostja tähtaegselt vastanud ei ole. Kohtu põhjendused 3.

§ 405

lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Hagi hind on 4418,41 eurot ja kohus on tsiviilasja menetlenud lihtmenetluses vastavalt

§ 405

lg-le 1.

§ 405

lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

§ 444

lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. 4.Hageja esitas kohtule taotluse kostja asendamiseks. Tartu Maakohtu 1.04.2025 määrusega asendati kostja Z.J kostjaga H.Q-ga. 5.Hageja on esitanud kostja vastu nõuded tulenevalt kostja ja ESTO AS-i vahel sõlmitud 25.07.2023 krediidilepingu nr #60081536054 (dtl 130-146), mille alusel kostja sai kasutada limiiti kokku 3150 eurot (dtl 148-152). Kostja on tagasimakseid teinud kokku 74,39 eurot (dtl 21-23), krediidiandja ütles lepingu üles 16.05.2024 (dtl 157-159). 6.Vaidlust ei ole selles, et kostja ja hageja vahel oli sõlmitud tarbijakrediidileping võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Hageja oli oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et laenuandja ütles lepingu üles 16.05.

1. Vaidlust ei ole, et kostjale on antud krediiti kokku 3150 eurot. Samuti ei ole vaidluse all asjaolu, et kostjal on tekkinud lepingu täitmisest võlgnevus, millise täitmist hageja antud vaidluses nõuab. Tegu on rahalise kohustuse täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1 mõttes.
2. Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kuivõrd käesolevas tsiviilasjas on kostja asendatud, siis kohus leiab, et kostja osas ei ole kontrollitud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja kinnitas kohtule, et esitas nõudena ümberarvestatud nõuded, mille kohaselt ei ole ta küsinud intressi ja sissenõudmiskulusid. Samas on hageja esitanud nõude sissenõutavaks muutunud viivise 1000 eurot saamiseks. 8.Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu jne). 9.Seoses eeltooduga saab hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla tasumist. Hagiavalduse kohaselt väljastati kostjale krediiti 3 kokku 3150 eurot ja kostja on teostanud tagasimakseid kokku 74,39 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 3075,61 eurot. 10.Juhul, kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, on selle rikkumise tagajärjeks, et VÕS § 4034 lg-te 6 ja 7 alusel saab hageja nõuda tagasi kostjalt põhivõla koos VÕS §-s 94 sätestatud intressiga, st hagi on võimalik osaliselt rahuldada. Kui tarbija on tühise intressikokkuleppe täitmiseks tasunud krediidiandjale või tema eriõigusjärglasele raha, tuleb see lugeda tasutuks laenusumma tagasimaksmiseks (vt RKTKm 2-23-116386, p 14.1.4, RKTKm, 2-21-13098/50, p-d 25 ja 26). Seega on õigus nõuda kostjalt intressi üksnes seadusjärgses madalamas määras. Samas ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid. Seadusjärgse intressi võlgnevus perioodi 16.05.2024 – 5.05.2025 eest on kostjal 355,17 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks VÕS § 396 lg 1 ja VÕS § 402 lg 1 ja VÕS § 94 lg 1 alusel välja mõista. Muude nõuete osas jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 11.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. 12.Tulenevalt

§ 163

lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 84% ulatuses kostja ja 16% ulatuses hageja kanda. 13.Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 455 eurot. Kostja ei ole esitanud kohtule andmeid, et ta oleks menetluskulusid käesolevas menetluses kandnud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskuludena 455 x 84% = 391,30 eurot. 14.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (391,30 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 15.

§ 178

lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kuningas Kohtunik 4