Obsah (12)

§ 420§ 632§ 415§ 394§ 416§ 444§ 317§ 407§ 163§ 162§ 175§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Eve Grass Otsuse tegemise aeg ja koht 16. märts 2026. a, Haapsalu Tsiviilasja number 2-25-118512 Tsiviilasi Aktiva Finance

§ 420lg 1).

Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (

§ 632lg 1).

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (

§ 415lg 1).

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (

§ 415lg 2).

Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (

§ 394

nõuetele vastav kirjalik vastus hagiavaldusele koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule) (

§ 416lg 2).

Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 19 kohaselt tasutakse kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank – a/a EE571010220229377229; Swedbank – a/a EE062200221059223099; Luminor Bank – a/a EE221700017003510302 või LHV Pank – a/a EE567700771003819792. Maksekorralduse selgituseks märkida: kohustatud isiku nimi ja kohtuasja number. Kohtuotsuse selgitused 1.

§ 444lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat:

1. Aktiva Finance Group OÜ esitas 24.07.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 503,82 euro saamiseks. Kohus tegi 25.07.2025 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada, mistõttu lõpetas kohus 29.08.2025 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2. Pärnu Maakohus menetleb Aktiva Finance Group OÜ hagi H.F vastu telekommunikatsiooniteenuse osutamise lepingust tuleneva võlgnevuse nõudes. Hageja nõue tuleneb kostja ja Elisa Eesti AS vahel 01.07.2012 sõlmitud lepingust. Hageja nõue koosneb põhivõlast 333,00 eurot, sissenõudmiskulust 30,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud 2 2-25-118512 viivistest 124,89 eurot. Elisa Eesti AS loovutas 16.01.2025 kostja vastase nõude Aktiva Finance Group OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
3. Maakohtu 11.02.2026 määrusega võttis kohus hagi menetlusse, andis kostjale 14 päeva vastamiseks ning hoiatas kostjat tagaseljaotsuse tegemise võimaluse kohta. Kostja ei ole hagimaterjale avanud kohtu infosüsteemis. Kohtule teadaolevate sideaadresside kaudu ei ole hagimaterjalide kättetoimetamine õnnestunud. Kohus toimetas

§ 317

lg 5 alusel hagiavalduse koos menetlusse võtmise määrusega kostjale kätte avalikult 27.02.

1. Vastamise tähtaeg saabus 13.03.
2. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastust esitanud. 5.

§ 407

lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 444lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

6. Juhindudes

§ 407lg-st 1 rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

1. Kohus jätab rahuldamata sissenõudmiskulude nõude ning põhjendab nõude rahuldamata jätmist järgmiselt: VÕS § 1132 lg 2 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hageja on esitanud tõendi sellest, et ta on saatnud kostjale nõudekirja 07.02.2025, 17.02.2025 ja 04.03.
2. Hageja on toonud välja, et tal on tekkinud muud makseviivitusega tekkinud kulud, mis koosnevad nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kuludest; kontaktandmete otsingu ja päringu kuludest; võlgnikule vastamisega seotud kuludest, võlanõuete selgitamisest ja vastuväidetele vastamisest telefoni teel, e-maili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kuludest ning võlanõude avaldamisega tehtud kuludest. Kohus selgitab, et VÕS § 113 2 lg 2 ei anna iseenesest hagejal alust nõuda kostjalt lepingu lõpetamise järgselt sissenõudmiskulude hüvitamist, vaid seab piirid vastavale leppetrahvi- või kahju hüvitamise nõudele. Säte ei nõua iseenesest, et meeldetuletuskirja eest tasu nõudmiseks oleks eelnev kokkulepe, kuid kui poolte vahel sellist kokkulepet ei ole, saab võlausaldaja nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni (VÕS §-d 115, 127-140) alusel ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama (vt P.Varul jt. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2016, lk 580, 581). Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kulusid kandnud. Kohtu hinnangul ei saanud kirjade saatmine kostjale tekitada kulu 30 eurot, samuti ei nähtu hageja poolt välja toodud asjaoludest, et hageja oleks käesoleval juhul teinud toiminguid kontaktandmete otsinguks, võlgnikule vastamiseks või teinud võlgnikule kõnesid. Seetõttu jätab kohus hageja sissenõudmiskulude nõude rahuldamata. 8.

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kuna kohus rahuldas hagi 94% ulatuses, jätab kohus menetluskulud kostja kanda 94 % ulatuses ja hageja kanda 6 % ulatuses. 9. Hageja palub kohtul

§ 162

lg 1 alusel jätta menetluskulud kogu ulatuses kostja kanda, sealhulgas riigilõiv summas 175,00 eurot ja hageja õigusabikulud 358,00 eurot. Riigilõivu tasus hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduselt 65.00 eurot ja täiendavat 3 2-25-118512 riigilõivu hagiavalduse esitamiselt 110.00 eurot. Kohus nõustub, et hagilt tasutud riigilõiv, kokku 175 eurot, on põhjendatud ja vajalik kulu.

1. Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista õigusabikulu 358 eurot. Hageja lepingulise esindaja töö on piirdunud hagiavalduse koostamisega. Hagi alus pole keeruline ja sarnaste nõuete esitamine kohtule on hageja tavaline tegevus. Kõrgema astme kohus on leidnud, et oma raskusastmelt ei erine tüüphagi koostamine oluliselt võla kohtueelsest sissenõudmisest, mille puhul on VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt maksimaalne tarbijalt nõutav sissenõudmiskulu 50 eurot (vt Tallinna Ringkonnakohtu
2. aprilli 2020 otsused tsiviilasjas nr 2-18-129072, p 12 ja 2-19-11647, p 9). Eeltoodut arvestades on põhjendatud ja vajalik esindajakulu

§ 175lg 1 mõttes praeguses asjas koos maksekäsu kiirmenetluse kuluga kokku 50 eurot.

1. Kohus määrab hageja põhjendatud menetluskulude suuruseks 225 eurot. Kuna kohus jättis menetluskulud kostja kanda 94 % ulatuses ja hageja kanda 6 % ulatuses, on hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 211,50 eurot.
2. Vastavalt hageja taotlusele ja

§ 177

lg-le 4 märgib kohus määruse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab tasuma viivist. (allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass kohtunik 4