← Eesti

2-24-131876/9

Obsah (11)§ 178§ 468§ 474§ 415§ 420§ 632§ 187§ 407§ 444§ 405§ 162

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Avalikult teatavakstegemine 20. veebruar 2025 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Tsiviilasi nr 2-24-131876; PLACET GROUP OÜ hagi J.R. vast

§ 178

lg 2); 3.2 vastavalt

§ 468

lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks; 3.3 vastavalt

§ 474

lg-le 2 kui viivitamata täitmisele kuuluvat lahendit muudetakse või lahend tühistatakse, peab sissenõudja tagastama võlgnikule viivitamatu sundtäitmisega saadu ja hüvitama võlgnikule sundtäitmise vältimiseks tehtud kulutused. Võlgnik võib nõuda ka seda ületava kahju hüvitamist; 1 3.4

§ 415

lg 2 kohaselt on kostjal tagaseljaotsuse peale õigus esitada kaja Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul; kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada; 3.5

§ 420

lg 1 kohaselt on hagejal tagaseljaotsuse peale õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule ning

§ 632

lg 1 kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.6 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil; 3.7

§ 187

lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Asjaolud 1.Hagiavalduse kohaselt kostja sõlmis 12.10.2020 PLACET GROUP OÜ-ga krediidikonto lepingu nr KK3609679, mille alusel võimaldati kostjale laenulimiiti 1000 eurot. 13.04.2023 oli sõlmitud krediidikonto lepingu nr KK3609679 muutmise kokkuleppe, mille alusel suurendati laenulimiiti 2000 euroni. Tegemist on sidevahendi abil sõlmitud tarbijakrediidilepinguga, juhindudes VÕS § 52 lg

  1. J.R. esitas 12.10.2020 PLACET GROUP OÜ taotluse elektrooniliselt PLACET GROUP OÜ kodulehe www.laen.ee vahendusel. Lepingu sõlmimiseks pidi kostja lisaks isiku tuvastamisele, mis toimus 31.01.2020 näotuvastuse iDenfy vahendusel, registreeruma PLACET GROUP OÜ kodulehel. Taotluse esitamiseks pidi kostja eelnevalt täitma ankeedi oma andmetega, tutvuma lepingu tingimustega ning need kinnitama, mille järel tekkis võimalus esitada PLACET GROUP OÜle taotlus. www.laen.ee veebilehel registreerimise kuupäev: 30.01.2020 kell: 18:28, registreerimise IP 146.255.182.
  2. 12.10.2020 klient sisse logis www.laen.ee veebilehele Mobiil-ID kaudu. Taotluse esitamiseks nõuab süsteem nii PIN1 kui PIN2 koodide sisestamist. Kostja esitas 13.04.2023 kell 09:13 telefoni teel taotluse krediidikonto krediidilimiidi suurendamiseks 2000 euroni. Kõik krediidikonto lepingu KK3609679 dokumendid edastati kostja e-posti aadressile XXX lepingu sõlmimisel 12.10.
  3. Krediidikonto lepingu dokumentidega sai kostja tutvuda ka oma iseteeninduses www.laen.ee veebilehel. Krediidikonto lepingu nr KK3609679 alusel teostas PLACET GROUP OÜ J.R.-ile väljamakseid summas kokku 2718 eurot. Krediidilepingu nr KK3609679 alusel oli kostja viivituses märtsi, aprilli, mai, juuni, juuli ja augusti osamaksetega, mida krediidiandja pidas ülesütlemise aluseks. Kostja ei tagastanud kogu saadud laenu, ning laenuandja edastas kostjale mitmeid võlateatisi, millest on nähtav, et hageja teavitas kostjat korduvalt tema võlgnevusest ning võimalusest võlgnevus likvideerida.
  4. augustil 2024 kostjale oli edastatud lepingu ülesütlemise hoiatus, milles kostjale oli antud täiendav tähtaeg (14 päeva) kuni 22.08.2024 võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd kostja võlgnevust ei tasunud ütles võlausaldaja lepingu 04.09.2024 üles. Hageja palub mõista kostjalt välja hageja kostja kasuks krediidikonto lepingust nr KK3609679 tulenev võlgnevus põhiosas 1759,35 eurot, tasumata 2 intressid summas 368,83 eurot, 13.01.2025 sissenõutavaks muutunud lepingujärgsed viivised 230,47 eurot, ning 25 eurot tasumata sissenõudmiskulud, kokku 2383,65 eurot ja edaspidi nõuda kostjalt viiviseid alates 14.01.2025 põhinõude 1759,35 eurot tasumata osalt kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 2.Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud e-posti teel 24.01.2025 ja 2.02.2025, kostja tähtaegselt vastanud ei ole. Kohtu põhjendused 3.Vastavalt

§-le 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt

§-le 407 lg-le 2

§ 407

lõikes 1 sätestatud hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Seoses sellega, et kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb

§ 407lg 1 kohaselt teha asjas tagaseljaotsus.

Tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud, mis tulenevad

§ 407

lg-st 5 ja 51, puuduvad.

§ 444

lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. 4.

§ 405

lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Hagi hind on 2599,17 eurot ja kohus on tsiviilasja menetlenud lihtmenetluses vastavalt

§ 405

lg-le 1.

§ 405

lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

§ 444

lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. 5.Hageja on esitanud kostja vastu nõuded tulenevalt kostja ja hageja vahel sõlmitud 12.10.2020 tähtajatu krediidilimiidi lepingu nr KK3609679, krediidilimiidiga 1000 eurot (dtl 38-48) ja krediidikonto lepingu muutmine 13.04.2023 (dtl 49-70) laenulimiidiga 2000 eurot. 6.Vaidlust ei ole selles, et kostja ja hageja vahel oli sõlmitud tarbijakrediidileping võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Hageja oli oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et laenuandja ütles lepingu üles 30.10.

  1. Vaidlust ei ole, et kostjale on antud krediiti kokku 2718 eurot (dtl 86-93). Samuti ei ole vaidluse all asjaolu, et kostjal on tekkinud lepingu täitmisest võlgnevus, millise täitmist hageja antud vaidluses nõuab. Tegu on rahalise kohustuse täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1 mõttes.
  2. Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. 3
  3. Hagiavalduse kohaselt krediidikonto lepingu sõlmimisel veenduti J.R.-i krediidivõimekuses, küsides kostjalt teavet tema sissetulekute ja regulaarsete kohustuste kohta. Teostati päringud 12.10.2020 Creditinfo.ee ja Taust.ee. Maksehäirete päringute kohaselt kostjal puuduvad varasemad ega kehtivad maksehäired. 31.01.2020 teostati päring ka Maksuametile, mille kohaselt kostjal puuduvad maksuvõlgnevused. Samuti teostati 12.10.2020 päring Kinnisvararegistrisse, mille kohaselt kostjal on olemas kinnisasi elumumaa aadressil Viljandi 14a, Tõrva linn. 12.10.2020 teostati päring Ametlike Teadaannete registrisse, mille kohaselt kostja kohta puuduvad ametlikud teadaanded. 12.10.2020 Pensioniregistri päringu alusel tuvastatud kostja sissetulek: kokku tuvastatud juulist 2020 kuni septembrini 2020 kostja 3 kuu keskmiseks igakuiseks sissetulekuks 581,67 eurot. Krediidikonto taotlusel märkis kostja enda igakuiseks sissetulekuks töötasu 699 eurot, teised sissetulekud 295 eurot, finantskohustuseks 109 eurot (Liising/järelmaks) ning igakuisteks majapidamiskuludeks
  4. 12.10.2020 Pensioniregistri päringu alusel tuvastatud kostja sissetulekule 581,67 eurot, finantskohustusele 109 eurot, taotleva krediidikonto KK3609679 osamaksele 49,65 eurot arvestati ka kostja kuludeks igakuised majapidamiskulud summas 150 eurot, mis oli krediidikonto taotluse esitamisel kehtinud minimaalne igakuine majapidamiskulud ühele inimesele vastavalt Placet Group OÜ siseeeskirjadele. Kostja krediidivõimekuse arvutus krediidikonto lepingu KK3609679, sõlmimisel oli: 581,67 eurot (sissetulek) – 109 eurot (finantskohustused) – 150 eurot (majapidamiskulud) – 49,65 eurot (taotleva krediidikonto KK3609679 osamakse) = 273,02 eurot. See tähendab kostja krediidivõimekuse kontroll kinnitas kostja krediidivõimelisust igakuise reserviga 273,02 eurot. Krediidikonto lepingu KK3609679 muutmise kokkuleppe sõlmimisel 13.04.2023 veenduti J.R.-i krediidivõimekuses, küsides kostjalt teavet tema sissetulekute ja regulaarsete kohustuste kohta. Teostati päringud 13.04.2023 Creditinfo.ee ja Taust.ee. Maksehäirete päringute kohaselt kostjal puuduvad varasemad ega kehtivad maksehäired. 13.04.2023 teostati päring ka Maksuametile, mille kohaselt kostjal puuduvad maksuvõlgnevused. Samuti teostati päring Rahvastikuregistrisse, mille kohaselt kostjal ei ole ülalpeetavaid. Lisaks teostati 13.04.2023 päring Ametlike Teadaannete registrisse, mille tulemusena tuvastas hageja, et kostja kohta puuduvad ametlikud teadaanded. 13.04.2023 Maksu-ja Tolliameti päringu alusel tuvastatud kostja sissetulek: kokku tuvastatud detsembrist 2022 kuni märtsini 2023 kostja 4 kuu keskmiseks igakuiseks sissetulekuks 938,54 eurot. Krediidilimiidi tõstmise taotlusel märkis kostja enda igakuiseks sissetulekuks 950 eurot (töötasu), finantskohustuseks 200 eurot (Tarbijalaen/väikelaen) ja igakuisteks majapidamiskuludeks 50 eurot. Lisaks eelmainitud 13.04.2023 Maksu-ja Tolliameti päringu alusel tuvastatud kostja sissetulekule 938,54 eurot, finantskohustusele 200 eurot, taotleva krediidikonto KK3609679 osamaksele 98,17 eurot arvestati ka kostja kuludeks igakuised majapidamiskulud summas 300 eurot, mis oli krediidikonto krediidilimiidi tõstmise taotluse esitamisel kehtinud minimaalne igakuine majapidamiskulud ühele inimesele vastavalt Placet Group OÜ siseeeskirjadele. Kostja krediidivõimekuse arvutus krediidikonto lepingu KK3609679 muutmise kokkuleppe sõlmimisel oli: 938,54 eurot (sissetulek) – 200 eurot (finantskohustused) – 300 eurot (majapidamiskulud) – 98,17 eurot (taotleva krediidikonto KK3609679 osamakse) = 340,37 eurot. See tähendab kostja krediidivõimekuse kontroll kinnitas kostja krediidivõimelisust igakuise reserviga 340,37 eurot.
  5. Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest 4 nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu
  6. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55).
  7. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu jne). 11.Seoses eeltooduga saab hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla tasumist. Hagiavalduse kohaselt väljastati kostjale krediiti kokku 2718 eurot ja kostja on teostanud makseid kokku 2259,06 eurot (dtl 96-129). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 458,94 eurot.
  8. Juhul, kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, saab selle rikkumise tagajärjeks olla VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgse intressi alanemine seaduses sätestatud määrani ning muude kulude maksmise kohustuse äralangemine, kuid põhivõlg tuleb laenusaajal tagastada (vt TlnRngKo 19.06.2023 nr 2-22-145432, p 24). Seega ei olnud laenuandjal õigust kostjalt intressi nõuda. Samuti ei võlgne kostja hagejale muid kulusid ega tasusid.
  9. Kuivõrd tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 7 on lepingu intressimääraks VÕS § 94 lg 1 sätestatud seadusjärgne intressimäär, ei ole kohtu hinnangul hagejal õigus nõuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgsest määrast kõrgemat viivist. Viivist on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral põhjendatud arvestada alates ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksed, mis arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete tegemisega viivitusse (vt Tallinna Ringkonnakohtu
  10. jaanuari
  11. a otsus tsiviilasjas nr 218-124589, p 51). Praegusel juhul ei ole kostjale uut tagasimaksegraafikut teatatud, mistõttu ei ole ta saanud maksetega viivitusse sattuda. Hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue tuleb eelnevast tulenevalt jätta rahuldamata. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhinõue 458,94 eurot. Võlgnevus muutub selles osas sissenõutavaks alates lahendi jõustumisest. Hagejal on seega õigus nõuda põhivõlgnevuselt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates maakohtu otsuse vastavas osas jõustumisest.
  12. Arvestades ülalmärgitut ning tsiviilasja materjalidest nähtuvat, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus 458,94 eurot ja viivis põhivõlgnevustelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määraga alates maakohtu otsuse vastavas osas jõustumisest. Menetluskulude jaotus 15.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kuningas Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.