Obsah (4)

§ 201§ 90§ 91§ 2

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. märts 2026, Viljandi kohtumaja Väärteoasja number ja menetlus nr 4-26-427 (284025001924) kirjalik menetlus Kohtuni

) § 201 lg 2 alusel rahatrahviga 150 trahviühikut, s.o 1200 eurot Menetlusalune isik Rayot Martma (isikukood: 39108176035; elukoht XXX) Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet Lõuna prefektuuri Viljandi politseijaoskond (asukoht: Pargi 1, Viljandi linn, Viljandi maakond; e-post: ppa@politsei.

1. ee)Menetleja ametnik Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Viljandi politseijaoskonna eriasjade uurija Piret Vaher (piret.vaher@politsei.
2. ee)RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-st 132 p 1, kohus otsustas: 1. Jätta Rayot Martma kaebus rahuldamata ja muutmata Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 23.01.2026 otsus väärteoasjas nr 284025001924 Rayot Martma karistamises

§ 201lg 2 järgi rahatrahviga 150 trahviühikut, s.o 1200 eurot.

1. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 23.01.2026 otsusega karistuseks määratud rahatrahv tasuda kohtuvälise menetleja 23.01.2026 otsuses märgitud arvenumbrile ja viitenumbriga.
2. Rahatrahvi tasumata jätmise korral saadetakse VTMS § 204 lg 3 ja VTMS § 202 lg 3 sätestatud korras jõustumise märkega otsuse koopia täitmiseks kohtutäiturile. Kohtutäituri kaudu rahatrahvi sissenõudmise korral tuleb võlgnikul kanda ka täitemenetlusega kaasnevad kulud.
3. Kohtuotsus edastada menetlusalusele isikule ning kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud VTMS §-des 155 – 158, mille kohaselt kohtuotsuse peale on menetlusalust isikust esindaval advokaadil, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus edasi kaevata Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Riigikohtule kirjaliku kassatsiooni esitamisega 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus jõustub, kui edasikaebe (kassatsiooni-) tähtaeg on möödunud. Jõustunud kohtuotsuse pöörab täitmisele samas väärteoasjas esmakordselt lahendi teinud kohtuväline menetleja. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA
4. Kaevatav otsus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Viljandi politseijaoskonna patrullpolitseinik Riina Kirss on kohtuvälise menetlejana koostanud 22.12.2025 väärteoprotokolli, mille kohaselt Rayot Martma 22.12.2025 kell 22.22 Viljandi maakonnas Viljandi linnas Vaksali tn 17 maja juures juhtis mootorsõidukit Mercedes Benz Vito registreerimismärgiga XXX XXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Rikkus

§ 90

lg 1 p 1 ja 3 nõudeid, milline tegu on kvalifitseeritav

§ 201lg 2 järgi.

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Viljandi politseijaoskonna menetlusgrupi uurija Eveliin Alliku 23.01.2026 otsusega väärteoasjas nr 284025001924 on määratud Rayot Martmale karistuseks

§ 201lg 2 alusel rahatrahvi 150 trahviühiku ulatuses, s.o 1200 eurot.

Väärteootsuses asutakse seisukohale, et menetlusaluse isiku süüline käitumine

§ 90

lg 1 p 1 ja 3 nõuete rikkumisel on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud tõenditega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud

§ 201lg 2 järgi. Kar

S § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskenadavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Väärteona on karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatusest toime pandud tegu (KarS § 15 lg 3), mistõttu mõjutab tahtluse liik süüteokoosseisu subjektiivse tunnusena süü suurust. Menetlusalune isik pani talle süüks arvatud väärteo toime tahtlikult. Karistuse määramisel arvestab kohtuväline menetleja isiku varasema käitumisega. Karistusregistri andmetel on menetlusalusel isikul üks kehtiv rikkumine samalaadse rikkumise eest. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtuväline menetleja leiab, et käesoleval juhul saab menetlusalusele isikule kohaldada karistust, milline jääb sanktsiooni keskmisesse määra. Kohaldatav karistus on kooskõlas menetlusaluse isiku süü raskuse ja karistuse eesmärgiga. Rahatrahvi kohaldamine konkreetse menetlusaluse isiku asjas omab eripreventiivset eesmärki, mahub etteantud karitusraamidesse ja on proportsionaalne. 2. Kohtuvälise menetleja otsusele esitatud kaebuse sisu ja põhjendused Rayot Martma on esitanud 10.02.2026 kaebuse kohtuvälise menetleja 23.01.2026 väärteootsusele. Kaebuse esitaja taotleb kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist. Põhjusena on kaebuse esitaja välja toonud, et tema tegu on kvalifitseeritud valesti. Tema tegu peaks olema kvalifitseeritud

§ 201

lg 1 järgi, kuna eelmise karistuse täitmisest on möödunud 2 seaduses sätestatud 1 aasta s.t, et eelnev otsus on aegunud, seega tuleb kaebajat kohelda, kui esmakordset rikkujat. Määratud 1200-eurone rahatrahv on ebaproportsionaalselt suur. 3. Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebusele Kohtuväline menetleja leiab Rayot Martma on toime pannud

§ 201

lg 2 sätestatud väärteo ning kohtuvälise menetleja 23.01.2026 otsus karistuse osas – rahatrahv 1200 eurot on õiguspärane ja puuduvad alused määratud karistuse muutmiseks. Rayot Martma kaebus tuleb jätta rahuldamata ning kohtuvälise menetleja 23.01.2026 otsus muutmata. Kohtuväline menetleja on nõus kirjaliku menetlusega.

1. Kohtuotsuse põhjendused 4.
2. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib kohus kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Menetlusalune isik taotleb kirjalikku menetlust. Ka kohtuväline menetleja on vastuses kaebusele palunud asi lahendada kirjalikus menetluses. Kohus on seisukohal, et eeltoodut arvesse võttes on võimalik väärteokaebus lahendada kirjalikus menetluses. 4.
3. Tutvunud esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga esitatud kaebusele ning uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kohus leiab, et Rayot Martma kaebus on põhjendatud jätta rahuldamata. 4.
4. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

§ 90

lg 1 p 1 ja kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.

§ 90

lg 1 p 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt

§-le 91.

§ 201

lg 2 näeb ette vastutuse, kui mootorsõidukit juhib vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isik, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. 4.4. Kohus leiab, et Rayot Martma poolt

§ 90

lg 1 punktides 1 ja 3 sätestatud rikkumine on usaldusväärselt tõendamist leidnud. Menetlusaluse isiku R. Martma poolt väärteoprotokollis antud ütlustest nähtub, et 22.12.2025 juhtis ta sõidukit, omamata vastava kategooria juhtimisõigust. Menetlusaluse isiku poolt antud ütlused riimuvad teiste asjas kogutud tõenditega, s.h tunnistaja V.Vi ütlustega, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega 22.12.2025 ning Transpordiameti liiklusregistri väljavõttega. Tunnistaja V.V on andnud kohtueelses menetluses ütlusi, millest nähtuvalt 22.12.2025 kell 22.22 Viljandi linnas, Vaksali tänaval liiklusjärelvalve käigus tuvastati mootorsõidukit Mercedes Benz Vitot registrimärgiga XXX XXX juhtimas menetlusalune isik Rayot Martma, kes kinnitas sündmuskohal, et tal juhiluba puudub. Transpordiameti liiklusregistri 23.01.2026 väljavõtte kohaselt Rayot Martmal juhtimisõigus puudub ning 22.12.2025 koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega on Rayot Martma samal 3 kuupäeval kella 22.22 paiku mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud

§ 91lg 2 p 3 alusel, kuna tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus.

Asjaolu, et Rayot Martma on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud juba varem, s.o on enne 22.12.2025 kell 22.22 toimepandud rikkumist, on tõendatud 08.07.2023 koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, kui R. Martma nimetatud kuupäeval juhtis sõidukit Audi A6 Avant registrimärgiga XXX XXX ning ta kõrvaldati alates 08.07.2023 kell 14.05 mootorsõiduki juhtimiselt

§ 91lg 2 p 3 alusel, kuna tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus.

Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamine on ametiisiku otsus, mille sisuks on sõiduki juhtimise keelamine kuni juhtimiselt kõrvaldamise aluse äralangemiseni.

§ 2

p 40 kohaselt on mootorsõiduk mootori jõul liikuv sõiduk.

§ 2

p 19 kohaselt juht on isik, kes m.h juhib sõidukit või maastikusõidukit.

§ 2

p 41 esimese lause kohaselt on mootorsõiduki juhtimine isiku igasugune tegevus mootorsõiduki juhi kohal, kui mootorsõiduk liigub.

§ 201

mõttes tuleb juhtimiseks lugeda igasugune juhi tegevus sõiduki kulgemise suunamisel. Kohtu hinnangul puudub käesolevas kriminaalasjas vaidlus asjaolus, et Rayot Martma tegutses väärteoprotokollis sisalduvas väärteokirjelduses märgitud ajal ja kohas mootorsõiduki juhina - ta juhtis mootorsõidukit Mercedes Benz Vitot registrimärgiga XXX XXX. Menetlusalune isik oma tegevusega suunas sõiduki kulgemist, mis tähendab, et ta mõjutas juhtimisseadiste abil mootorsõiduki liikumissuunda ja kiirust. Lähtudes eeltoodust on kohtu hinnangul leidnud tõendamist, et väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas juhtis menetlusalune isik mootorsõidukit, olles varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ja pannes sellega toime liiklusalase rikkumise vastavalt

§ 90lg 1 p 1 ja 3.

Seega kohus leiab, et menetlusalune isik on

§ 90

lg 1 p 1, 3 nõuete rikkumisega täitnud

§ 201lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivse teokoosseisu.

4.

1. Kohtu hinnangul pani Rayot Martma väärteo toime otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes. Isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Menetlusaluse isiku Rayot Martma väärteoprotokollis antud ütlustest ning tunnistaja V. Vi ütlustest tuleneb, et R. Martma oli teadlik ja ta sai aru, et temal seaduslik alus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimiseks (s.o juhtimisõigus) puudub, kuid vaatamata sellele istus ta mootorsõiduki rooli ja asus seda juhtima. 4.
2. Kohtu hinnangul menetlusaluse isiku teos õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.
3. Kohtu seisukoht karistuse kohaldamisel 5.
4. Kohus märgib, et KarS § 56 lg 1 sätestatu kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Samuti arvestatakse õiguskorra kaitsmise huvisid. Riigikohtu lahendi 3-1-1-58-13 p 7 kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. 4

§ 201

lg 2 näeb juhtimisõiguseta isikule mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest, kellel puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, vastutusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti.

§ 201

lg 2 järgi sanktsiooni keskmiseks määraks on rahatrahv 150 trahviühikut või arest 15 päeva. Rayot Martmale on määratud karistus rahatrahvina sanktsiooni keskmises määras. 5.2. Kohtu hinnangul on Rayot Martmale kohaldatud karistuse liik ja määr kooskõlas süü suuruse ja karistuse eesmärgiga. Rayot Martma liiklusrikkumise asjaolud ei ole kerged. Karistusregistri registriteate kohaselt on menetlusalust isikut Rayot Martmat enne kõnealust rikkumist karistatud PPA Lõuna prefektuuri Viljandi politseijaoskonna 01.08.2023 otsusega väärteosajas nr 2840,23,000764

§ 201

lg 1 järgi rahatrahviga 175 trahviühikut s.o 700 eurot, mis on 16.03.2026 seisuga tasumata. Kohtuvälise menetleja väärteootsus on jõustunud. Rayot Martma on pannud toime uue analoogse liiklusrikkumise ning oma käitumisega seadnud ohtu nii iseenda kui ka kaasliiklejate elu, tervise ja vara. Süüd raskendavaks asjaoluks on see, et Rayot Martma pani teo toime tahtlikult. Eeltoodud asjaolusid arvestades tuleb hinnata Rayot Martma süüd vähemalt keskmisena. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud vastavalt KarS §-le 57 ja KarS §-le 58 puuduvad. Seega eeltoodud asjaolusid kogumis arvestades on põhjendatud menetlusalusele isikule Rayot Martmale kohaldada rahatrahvi sanktsiooni keskmises määras - 150 trahviühikut s.o 1200 eurot. Kohaldatud rahatrahv vastab menetlusaluse isiku süü suurusele ja rikkumise asjaoludele ning ei ole ebaproportsionaalne. Alates 01.01.2025 on trahviühiku baassummaks KarS § 47 lg 1 järgi 8 eurot. Kohus leiab, et kohaldatud karistus mõjutab süüdlast edaspidi käituma seaduskuulekalt. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 5