lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni; mõista kostjalt hageja kasuks välja perioodil 01.09.2022 kuni üürilepingu lõppemiseni 14.01.2023 esitatud arvete alusel alusetult saadud üürilepingu kasutustasud kogusummas 1324,80 eurot; mõista kostjalt hageja kasuks välja tagastamata jäetud tagatisraha 67 eurot ja sellelt viivis
lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates haginõude suurendamise taotluse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kohus rahuldas 08.11.2022 kohtumääruses hageja taotluse hagi muutmiseks ja menetleb hagiavaldust arvestades 20.05.2024 avalduses muudetud nõudeid. Hagiavalduse asjaolude kokkuvõte 3. Hagiavalduse asjaoludest nähtuvalt sõlmisid hageja ja kostja 18.11.2016 mitteeluruumide kasutuslepingu nr H4/153/xxx (edaspidi ka üürileping) xxx asuvate ruumide kasutusse andmiseks. Üürilepingu punkti 1.3 järgi anti ruumid kasutusse tantsustuudio ruumidena. Ruumide kasutamisel tekkis probleeme, ruumides viibides tekkis tarinditele kondents ja sellest tulenevalt tekkis ruumides hallitus. Läbirääkimiste käigus andis kostja 2019.aastal kirjalikult teada, et hallitus ruumidest eemaldatakse ning ruumiõhu ventileerimiseks tehakse ventilatsiooniavasid. Üürilepingu pooled sõlmisid 24.05.2019 kokkuleppe, millega muudeti üürilepingus kokkulepitud kasutustasu ja välistati kostja võimalus perioodil 01.09.2019 kuni 31.08.2022 üürilepingus sätestatud üüri hinda ühepoolselt muuta. Hageja viis 15.08.2022 läbi biokahjustuste ekspertiisi, mille tulemusel leiti hallitusseente kolooniaid aknanurkadest ja saali laest. Ekspertiisist nähtub, et hallitusseente tekkepõhjuseks on akende suur soojusjuhtivus ja saali lae jahe betoonpind ehk ebapiisav soojustus. Ekspertiisist nähtub, et hallituse uuesti tekkimist on võimalik vältida ehituslike võtetega, sh aknaümbruste nõuetekohasel soojustamisel ja tihendamisel, katuslae soojustamise ja ripplae aluses piirkonnas õhuvahetuse tagamise teel. Hageja esitas 26.08.2022 kostjale nõude viia ruumid vastavusse üürilepinguga, sh tagada ruumide ohutu kasutamine ja hallituskollete tekkimise vältimiseks vajalikud ehitustööd, kuid kostja ei ole vajalikke töid teinud ja ruumide ohutut kasutamist taganud. Lisaks hagiavalduses esitatud kahju ulatusele on hageja kandnud kulusid ka seoses hallituse ulatuse ja põhjuste väljaselgitamisega ja tellis sihtasutuselt Eesti Mükoloogiauuringute Keskus mükoloogilised uuringud. Hageja leiab, et ruumides esinenud hallituskolded tuli likvideerida kostjal, sh tuli kostjal selgitada välja hallituskollete ulatus ja ruumide korrashoiuga seotud asjaolud. Hageja esitas nõude hüvitada ruumides esineva hallituse eemaldamisega seotud kahju summas 686 eurot, mida suurendab 250 euro võrra 936 euroni. Kostja on kohustatud hüvitama hagejale ka õigusabikulud 160 eurot. Tegemist on hagejale tekitatud kahjuga
Hagejale on enne kohtusse pöördumist osutatud õigusteenust kokku 2 tundi hinnaga 80 eurot tund. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja viivise eelnevatelt summadelt
lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.
lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates haginõude suurendamise 2 taotluse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kostja vastuväidete kokkuvõte
§-s 276 lg 1 sätestab, et üürileandja on kohustatud asja üürnikule üle andma kokkulepitud ajaks koos päraldistega lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis ja tagama asja hoidmise selles seisundis lepingu kehtivuse ajal. Poolte vahel sõlmitud üürilepingu punktis 6.1 on pooled kokku leppinud, et üürnik on kohustatud ruume korras hoidma ning punktis 6.2, et hageja on kohustatud remontima ruume omal kulul selliselt, et ruumid püsiksid lepingu punktis 3.2 nimetatud üleandmise3 vastuvõtmise aktis kirjeldatud seisundis. Üürniku poolt ruumide remontimisele tehtud kulutused ei kuulu üürileandja poolt üürnikule hüvitamisele. Kui üürnik ei täida ruumide remontimise kohustust, on üürileandjal õigus teostada ruumides vajalikud remonditööd üürniku kulul ning nõuda lisaks muule kahjule üürnikult remonditööde tegemisega seotud kulutuste hüvitamist. Üürilepingu punkti 11.2 järgi pidi kostja üürileandjana hoidma omal kulul mõistlikus kasutamise seisukorras hoone põhikonstruktsioonid, kütte-, elektri-, kanalisatsiooni- ja veevarustussüsteem, kommunikatsioonid ja üldkasutatavad pinnad (lk 5-22). Seega leppisid pooled üürilepingus remondikohustuse kokku
§-s 276 lg-s 1 sätestatust erinevalt, mistõttu tuli ruumide lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis hoidmise kulud kanda hagejal, välja arvatud üürilepingu p 11.2 tulenev kostja kohustus hoida omal kulul mõistlikus kasutamise seisukorras hoone põhikonstruktsioonid, kütte-, elektri-, kanalisatsioonija veevarustussüsteem, kommunikatsioonid ja üldkasutatavad pinnad. 10.
punktide 1 ja 3 kohaselt kui üüritud asjal tekib lepingu kehtivuse ajal puudus, mille eest üürnik ei vastuta ja mida ta ei pea oma kulul kõrvaldama, või kui asja lepingujärgne kasutamine on takistatud, võib üürnik nõuda üürileandjalt puuduse või takistuse kõrvaldamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 279 sätestatule ja nõuda üürileandjalt kahju hüvitamist.
lg 1 ja 3 kohaselt kui üürileandja käesoleva seaduse §-s 278 nimetatud puudusest või takistusest teab või peab sellest teadma, kuid ei kõrvalda puudust või takistust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudusest või takistusest teada sai või teada saama pidi, võib üürnik lepingu etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, kui puudus või takistus välistab asja sihtotstarbelise kasutamise või piirab seda olulisel määral. Üürnik võib puuduse või takistuse ise kõrvaldada ja nõuda selleks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, kui üürileandja on puuduse või takistuse kõrvaldamisega viivituses või kui asja puudus või takistus piirab asja sihtotstarbelise kasutamise võimalust üksnes ebaolulisel määral. 11. Lepingu punkti 3.2 kohaselt sätestas üleandmise-vastuvõtmise akt ruumide seisukorra kirjelduse ning kinnituse, et ruumid on üle antud kasutamiseks sobivas seisukorras. Üleandmis-vastuvõtuakti punkti 2 kohaselt anti ruumid üle värskelt renoveerituna, väga heas seisukorras, puhtalt, koristatuna, seinad värskelt värvituna ja ruumil olid uued töökorras pakettaknad (lk 73-74). Järelikult oli hageja lepingust tulenevalt kohustatud remontima ruume omal kulul selliselt, et need püsiksid lepingu p 3.2 nimetatud üleandmise-vastuvõtmise aktis kirjeldatud seisukorras ja tema poolt ruumide remontimisel tehtud kulutused ei kuulunud kostja poolt hüvitamisele. Hagiavaldusest nähtuvalt on saali laest ja aknanurkadest leitud hallituse põhjuseks ebapiisav ventilatsioon, liigniiskus ja külmasillad, mille tõendamiseks on esitatud 15.08.2022 läbi viidud biokahjustuste ekspertiis 4993/0822 (edaspidi ekspertiis). Ekspertiisist nähtuvalt leiti hallitusseente kolooniaid aknanurkadest ja saali laest ning hallitusseente tekkepõhjuseks on akende suur soojusjuhtivus ja saali lae jahe betoonpind ehk ebapiisav soojustus. Ekspertiisist nähtub, et hallituse uuesti tekkimist on võimalik vältida ehituslike võtetega, sh aknaümbruste nõuetekohasel soojustamisel ja tihendamisel, katuslae soojustamise ja ripplae aluses piirkonnas õhuvahetuse tagamise teel (lk 44-48). Ekspertiisi 30.08.2022 lisast 1 nähtuvalt võis vaheseina paigaldus avaldada mõju ruumi sisekliimale, sealhulgas hallitusseente kolooniate tekkele, juhul kui pole tagatud ruumide ventilatsioon mõlemal pool vaheseina või kui vahesein takistab õhu liikumist (lk 49-50). Riiklikult tunnustatud ekspert xxx eksperthinnangust nähtuvalt on hallituse põhjuseks asjaolu, et nii laes kui ka akende ning seinte ääres on ebapiisav ventilatsioon, liigniiskus ja külmasillad ning, et tegemist on ehitustehnilise veaga, mis on kaasa toonud liigniiskuse ja seeläbi hallituse tekke (lk 90-92). Hageja 18.11.2016 kirjaga kostjale on tõendatud, et hageja taotles ruumis nr 229 kahe kipsplaatidest ustega vaheseina ülesehitamist omal kulul, millega kostja nõustus (lk 51-52). Seega nähtub ekspertiisist, selle lisast 1 ja poolte kokkuleppest ehitada ruumidesse vahesein, et hallituse tekke põhjustajaks võis olla ruumidesse ehitatud vahesein, mida ruumide üürile andmisel seal 4 ei olnud. Hageja ei ole ümber lükanud kostja väidet, et enne hagejale ruumide üürile andmist, vaheseinte ehitamist ja eelmise üürniku poolt ruumide kasutamist, hoones hallitust ei esinenud. Lepingu järgi oli hageja kohustatud remontima ruume omal kulul selliselt, et need püsiksid lepingu p 3.2 nimetatud üleandmise-vastuvõtmise aktis kirjeldatud seisundis. Hageja esile toodud puudused ei vasta lepingu punktis 11.2 sätestatule, mille järgi oli kostjal kohustus hoida omal kulul mõistlikus kasutamise seisukorras hoone põhikonstruktsioonid, kütte-, elektri-, kanalisatsiooni- ja veevarustussüsteem, kommunikatsioonid ja üldkasutatavad pinnad. Väljaspool kostja kohustust lepingu p 11.2 järgi tuli poolte kokkuleppe kohaselt kõigi tekkivate puuduste kõrvaldamise kulud kanda hagejal.
lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
lg 4 sätestab, et kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Järelikult ei ole hageja tõendanud, et kostja vastutab
punktide 1 ja 3 ja § 279 alusel hageja poolt ruumide kasutamise ajal ruumides tekkinud hallituse puhastamise eest, mistõttu tuleb hagejal lähtudes
Hageja 26.08.2022 kirjast kostjale nähtub, et ta esitas nõude viia ruumid vastavusse üürilepinguga, sh tagada ruumide ohutu kasutamine ja hallituskollete tekkimise vältimiseks vajalikud ehitustööd, kuid pärast kostjalt tingimusliku üürilepingu ülesütlemise teate saamist puhastas ruumid hallitusest ja jätkas ruumide kasutamist kuni üürilepingu lõppemiseni (lk 40-43). Seega ei esinenud üüripinna kasutamist takistavat puudust, hageja ei olnud taotlenud üüri alandamist ega lepingu ennetähtaegset lõpetamist. Kuna hageja kasutas ruume alates 2016.a detsembrist kuni 2023.a jaanuarini, siis tehtud kulutus 936 eurot ruumide korrashoiule ei ole hageja remondi- ja korrashoiukohustust arvestades ebamõistlikult suur. Hagiavalduses toodud seisukoht, et hallituse kõrvaldamiseks peaks üürielandja tegema ümberehtitusi ja sellega seotud kulutusi, ei põhine lepingul ning on ebamõistlik. Seega ei ole hagi ruumides esinenud hallitusega seotud kahjuhüvitise 936 euro väljamõistmiseks põhjendatud ega tõendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Kuna kohus jätab rahuldamata hallituse kõrvaldamise kulunõude, siis tuleb jätta rahuldamata ka hageja nõue õigusabikulude kahjuhüvitise 160 euro kostjalt väljamõistmiseks ning mõlemalt põhinõudelt kõrvalnõudena
lõike 1 teises lauses sätestatud määras esitatud viivise nõue alates hagi esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.