2-22-14097/21

KOHTUOTSUS Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht EESTI VABARIIGI NIMEL Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Piret Rõuk Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 22.novembril 2024 tsiviilkantseleis Lubja 4 Tallinnas ja avalikus e-toimikus Tsiviilasja number 2-22-14097 Kohtuasi CELAREX OÜ hagi Roosi OÜ vastu kahju hüvitamiseks ja alusetult saadu tagastamiseks kokku 2 487,80 eurot ja põhinõudelt viivise väljamõistmiseks 2580,84 eurot Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja esindajad Hageja: Hageja: CELAREX OÜ (registrikood 12734138, asukoht Tatari tn 58 Tallinn 10134) lepinguline esindaja T K Kostja: Roosi OÜ (registrikood 11937230, asukoht Tatari tn 56b, Tallinn 10134) seaduslik esindaja M M Menetluse liik Kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta CELAREX OÜ hagi Roosi OÜ vastu kahju hüvitamiseks ja alusetult saadu tagastamiseks kokku 2 487,80 eurot ja põhinõudelt viivise väljamõistmiseks rahuldamata Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Edasikaebamise kord Jätta hagimenetluse kulud jätta CELAREX OÜ kanda ja määrata kindlaks pärast kohtulahendi jõustumist Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust, väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel Hageja nõuded 1. CELAREX OÜ (edaspidi hageja) esitas kohtule hagi Roosi OÜ (edaspidi kostja) vastu üürilepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja kulutuste hüvitamiseks.

2.Hageja esitas 20.05.2024 avalduse hagi muutmiseks loobudes osaliselt nõuetest (kehtetuse tuvastamise osas), suurendades kahju hüvitise suurust ning asendades esialgselt nõutu asjaolude muutumise tõttu teise hüve nõudmisega. Hageja uuteks nõueteks on mõista kostjalt hageja kasuks välja ruumides esinenud hallitusega seotud kahjuhüvitis 936 eurot; mõista kostjalt hageja kasuks välja õigusabikulude kujul tekkinud kahjuhüvitis 160 eurot; mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis põhinõuetelt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni; mõista kostjalt hageja kasuks välja perioodil 01.09.2022 kuni üürilepingu lõppemiseni 14.01.2023 esitatud arvete alusel alusetult saadud üürilepingu kasutustasud kogusummas 1324,80 eurot; mõista kostjalt hageja kasuks välja tagastamata jäetud tagatisraha 67 eurot ja sellelt viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates haginõude suurendamise taotluse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kohus rahuldas 08.11.2022 kohtumääruses hageja taotluse hagi muutmiseks ja menetleb hagiavaldust arvestades 20.05.2024 avalduses muudetud nõudeid.

Hagiavalduse asjaolude kokkuvõte 3. Hagiavalduse asjaoludest nähtuvalt sõlmisid hageja ja kostja 18.11.2016 mitteeluruumide kasutuslepingu nr H4/153/xxx (edaspidi ka üürileping) xxx asuvate ruumide kasutusse andmiseks.

Üürilepingu punkti 1.3 järgi anti ruumid kasutusse tantsustuudio ruumidena. Ruumide kasutamisel tekkis probleeme, ruumides viibides tekkis tarinditele kondents ja sellest tulenevalt tekkis ruumides hallitus. Läbirääkimiste käigus andis kostja 2019.aastal kirjalikult teada, et hallitus ruumidest eemaldatakse ning ruumiõhu ventileerimiseks tehakse ventilatsiooniavasid. Üürilepingu pooled sõlmisid 24.05.2019 kokkuleppe, millega muudeti üürilepingus kokkulepitud kasutustasu ja välistati kostja võimalus perioodil 01.09.2019 kuni 31.08.2022 üürilepingus sätestatud üüri hinda ühepoolselt muuta. Hageja viis 15.08.2022 läbi biokahjustuste ekspertiisi, mille tulemusel leiti hallitusseente kolooniaid aknanurkadest ja saali laest. Ekspertiisist nähtub, et hallitusseente tekkepõhjuseks on akende suur soojusjuhtivus ja saali lae jahe betoonpind ehk ebapiisav soojustus. Ekspertiisist nähtub, et hallituse uuesti tekkimist on võimalik vältida ehituslike võtetega, sh aknaümbruste nõuetekohasel soojustamisel ja tihendamisel, katuslae soojustamise ja ripplae aluses piirkonnas õhuvahetuse tagamise teel. Hageja esitas 26.08.2022 kostjale nõude viia ruumid vastavusse üürilepinguga, sh tagada ruumide ohutu kasutamine ja hallituskollete tekkimise vältimiseks vajalikud ehitustööd, kuid kostja ei ole vajalikke töid teinud ja ruumide ohutut kasutamist taganud. Lisaks hagiavalduses esitatud kahju ulatusele on hageja kandnud kulusid ka seoses hallituse ulatuse ja põhjuste väljaselgitamisega ja tellis sihtasutuselt Eesti Mükoloogiauuringute Keskus mükoloogilised uuringud. Hageja leiab, et ruumides esinenud hallituskolded tuli likvideerida kostjal, sh tuli kostjal selgitada välja hallituskollete ulatus ja ruumide korrashoiuga seotud asjaolud. Hageja esitas nõude hüvitada ruumides esineva hallituse eemaldamisega seotud kahju summas 686 eurot, mida suurendab 250 euro võrra 936 euroni. Kostja on kohustatud hüvitama hagejale ka õigusabikulud 160 eurot. Tegemist on hagejale tekitatud kahjuga VÕS § 128 lg 3 mõttes. Hagejale on enne kohtusse pöördumist osutatud õigusteenust kokku 2 tundi hinnaga 80 eurot tund. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja viivise eelnevatelt summadelt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.

4.Hageja esitas esialgses hagiavalduses nõude tuvastada, et üürilepingu nr H4/153/xxx punktis 4.2 nimetatud üürilepingu hinna indekseerimine ehk hinna suurenemine alates 01.09.2022 on vastuolus pooltevaheliste kokkulepetega ning üürilepingu hinda on võimalik indekseerida alles 01.09.2023, kuid mitte varem kui 01.01.2023. Arvestades, et hageja tasus alates 01.09.2022 suuremat üürihinda ja üürileping on korraliselt tähtaja saabumisega lõppenud, soovib hageja asendada tuvastusnõude alusetult tasutud summade tagastamise nõudega. Kostja tahteavalduse kohaselt on alates 01.09.2022 üüri hinna indekseerimist puudutav kokkulepe jõus ja seega septembrikuu 2022 esitatud arvel kajastatakse üürilepingu hind suurendatuna. Kostja oli hagiavalduse esitamise hetkeks esitanud selles osas arve, mis oli üürilepingus kokkulepitust 297,60 euro võrra suurem 1200 euro asemel 1497,60 eurot. Hageja on kõik arved tasunud ning üürileping on korraliselt tähtaja saabumisega lõppenud.

Seega hageja tuvastushuvi on ära langenud ning hagejal on alusetult tasutud summade tagastamise nõue. Kostja on alates 01.09.2022 esitanud üürilepingu kasutustasuga seotud arveid igakuiselt enam 1324,80 euro võrra. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja tagastamata jäetud tagatisraha 67 eurot ja sellelt viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates haginõude suurendamise 2 taotluse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.

Kostja vastuväidete kokkuvõte 5. Kostja hagi ei tunnista. Vastuväidete kohaselt anti hagejale üleandmis-vastuvõtuakti kohaselt üle puudusteta (s.h hallituseta ruumid). Varasemalt ruumides olnud üürnikul hallitusest tingitud probleemi ei tekkinud. Hallitus tekkis ruumidesse hageja üürilepingu ajal ja ekspertiisi lisa 1 kohaselt võis üürniku soovitud vaheseina paigaldus avaldada mõju ruumi sisekliimale, sealhulgas hallitusseente kolooniate tekkele, kuna polnud tagatud ruumide ventilatsioon mõlemal pool vaheseina. Asjaolu, et vaheseisna paigaldamiseks oli üürileandja luba, ei muuda ära selle mõju hallituse tekkele. Luba vaheseisna paigaldamiseks ei tähenda, et sellest tingitud puuduse kõrvaldamise kohustus oleks kostjal.

Üürnikul on kohustus mitte halvendada ruumide seisundit ja mitte kahjustada üürielandja vara, üürniku erisoovidest tulenev mõju või kahjustus üüriruumidele tuleb heastada üürniku poolt. Üüriruumid on valminud 1971.a selle aja normide, tavade ja ehitusvõtete kohaselt, mis ei vasta tänapäeval esitatavatele normidele, kuid ruumide kasutamine ja hagejale väljajuurimine ei ole ebaseaduslik ega üürilepingu rikkumine. Tulenevalt hoone vanusest selle tuuletõke ega soojustusisolatsioon ei vasta tänapäeva nõuetele. Samuti puudub üldine nõue, et ruumides peaks olema sundventilatsioon vms. Hagi seisukoht, et hallituse kõrvaldamiseks peaks üürielandja tegema suuri ümberehtitusi ja sellega seotud kulutusi, ei põhine lepingul ning on ebamõistlik. Üürnik kõrvaldas puuduse, mida ta lepingu kohaslt pidigi tegema odavalt ja lihtsate vahenditega. Seega tuleb kahjuhüvitiste 936 ja 67 eurot jätta rahuldamata. Kuna hallituse kõrvaldamise kulu pidi lepingu järgi kandma hageja, puudub ka alus tema õigusabikulude hüvitamiseks.

6.Lepingu p 4.2 kohaselt oli üüri tõstmine võimalik üks kord aastas. Lepingu lisa 9 p 3 sätte sisuks on, et üüri tõusu ei rakendatud ajavahemikul 01.09.2019.-31.08.2022. Enne seda tõusis üür 01.01.2019 ning perioodil 01.09.2019.-31.08.2022 kehtis poolte vahel üüri tõusu välistav erand. Seega ei rakendatud üüri tõusu mitte iga 12 kuu möödudes eelmisest tõstmisest, vaid üüri ei tõstetud 44 kuu jooksul eelmisest tõstmisest ning suurendatud üüri oli üürileandjal õigus nõuda alates lisa 9 p 3 kehtivuse lõppemist 01.09.2022, kuna sellel päeval kaotas kehtivuse üüri tõstmist välistav erand ning eelmisest üüri tõstmisest oli möödunud juba rohkem kui 12 kuud.

Kohtuotsuse põhjendused 7. Pooltel ei ole vaidlust, et hageja ja kostja sõlmisid 18.11.2016 mitteeluruumide kasutuslepingu nr H4/153/xxx xxx asuvate ruumide kasutusse andmiseks tantsustuudio ruumidena; et üleandmisvastuvõtuaktiga anti hagejale üle puudusteta ehk hallituseta ruumid; et hagiavalduses toodud puuduse (hallituse) kõrvaldas hageja; et üürileping lõppes korraliselt 14.01.2023, et üüri võis tõsta üks kord 12 kuu jooksul, et hageja tasus kostjale indekseeritud üüri alates 01.09.2023.

8.Pooltel on vaidlus selles, kas kostjal on kohustus hagejale hüvitada ruumides esinenud hallituse eemaldamisega seotud kulutused ja sellega seotud õigusabikulud ning tagastama hageja tasutud indekseeritud üüri.

9.VÕS §-s 276 lg 1 sätestab, et üürileandja on kohustatud asja üürnikule üle andma kokkulepitud ajaks koos päraldistega lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis ja tagama asja hoidmise selles seisundis lepingu kehtivuse ajal. Poolte vahel sõlmitud üürilepingu punktis 6.1 on pooled kokku leppinud, et üürnik on kohustatud ruume korras hoidma ning punktis 6.2, et hageja on kohustatud remontima ruume omal kulul selliselt, et ruumid püsiksid lepingu punktis 3.2 nimetatud üleandmise3 vastuvõtmise aktis kirjeldatud seisundis. Üürniku poolt ruumide remontimisele tehtud kulutused ei kuulu üürileandja poolt üürnikule hüvitamisele. Kui üürnik ei täida ruumide remontimise kohustust, on üürileandjal õigus teostada ruumides vajalikud remonditööd üürniku kulul ning nõuda lisaks muule kahjule üürnikult remonditööde tegemisega seotud kulutuste hüvitamist. Üürilepingu punkti 11.2 järgi pidi kostja üürileandjana hoidma omal kulul mõistlikus kasutamise seisukorras hoone põhikonstruktsioonid, kütte-, elektri-, kanalisatsiooni- ja veevarustussüsteem, kommunikatsioonid ja üldkasutatavad pinnad (lk 5-22). Seega leppisid pooled üürilepingus remondikohustuse kokku VÕS §-s 276 lg-s 1 sätestatust erinevalt, mistõttu tuli ruumide lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis hoidmise kulud kanda hagejal, välja arvatud üürilepingu p 11.2 tulenev kostja kohustus hoida omal kulul mõistlikus kasutamise seisukorras hoone põhikonstruktsioonid, kütte-, elektri-, kanalisatsioonija veevarustussüsteem, kommunikatsioonid ja üldkasutatavad pinnad.

10.VÕS § 278 punktide 1 ja 3 kohaselt kui üüritud asjal tekib lepingu kehtivuse ajal puudus, mille eest üürnik ei vastuta ja mida ta ei pea oma kulul kõrvaldama, või kui asja lepingujärgne kasutamine on takistatud, võib üürnik nõuda üürileandjalt puuduse või takistuse kõrvaldamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 279 sätestatule ja nõuda üürileandjalt kahju hüvitamist. VÕS § 279 lg 1 ja 3 kohaselt kui üürileandja käesoleva seaduse §-s 278 nimetatud puudusest või takistusest teab või peab sellest teadma, kuid ei kõrvalda puudust või takistust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudusest või takistusest teada sai või teada saama pidi, võib üürnik lepingu etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, kui puudus või takistus välistab asja sihtotstarbelise kasutamise või piirab seda olulisel määral.

Üürnik võib puuduse või takistuse ise kõrvaldada ja nõuda selleks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, kui üürileandja on puuduse või takistuse kõrvaldamisega viivituses või kui asja puudus või takistus piirab asja sihtotstarbelise kasutamise võimalust üksnes ebaolulisel määral.

11.Lepingu punkti 3.2 kohaselt sätestas üleandmise-vastuvõtmise akt ruumide seisukorra kirjelduse ning kinnituse, et ruumid on üle antud kasutamiseks sobivas seisukorras. Üleandmis-vastuvõtuakti punkti 2 kohaselt anti ruumid üle värskelt renoveerituna, väga heas seisukorras, puhtalt, koristatuna, seinad värskelt värvituna ja ruumil olid uued töökorras pakettaknad (lk 73-74). Järelikult oli hageja lepingust tulenevalt kohustatud remontima ruume omal kulul selliselt, et need püsiksid lepingu p 3.2 nimetatud üleandmise-vastuvõtmise aktis kirjeldatud seisukorras ja tema poolt ruumide remontimisel tehtud kulutused ei kuulunud kostja poolt hüvitamisele. Hagiavaldusest nähtuvalt on saali laest ja aknanurkadest leitud hallituse põhjuseks ebapiisav ventilatsioon, liigniiskus ja külmasillad, mille tõendamiseks on esitatud 15.08.2022 läbi viidud biokahjustuste ekspertiis 4993/0822 (edaspidi ekspertiis). Ekspertiisist nähtuvalt leiti hallitusseente kolooniaid aknanurkadest ja saali laest ning hallitusseente tekkepõhjuseks on akende suur soojusjuhtivus ja saali lae jahe betoonpind ehk ebapiisav soojustus. Ekspertiisist nähtub, et hallituse uuesti tekkimist on võimalik vältida ehituslike võtetega, sh aknaümbruste nõuetekohasel soojustamisel ja tihendamisel, katuslae soojustamise ja ripplae aluses piirkonnas õhuvahetuse tagamise teel (lk 44-48). Ekspertiisi 30.08.2022 lisast 1 nähtuvalt võis vaheseina paigaldus avaldada mõju ruumi sisekliimale, sealhulgas hallitusseente kolooniate tekkele, juhul kui pole tagatud ruumide ventilatsioon mõlemal pool vaheseina või kui vahesein takistab õhu liikumist (lk 49-50). Riiklikult tunnustatud ekspert xxx eksperthinnangust nähtuvalt on hallituse põhjuseks asjaolu, et nii laes kui ka akende ning seinte ääres on ebapiisav ventilatsioon, liigniiskus ja külmasillad ning, et tegemist on ehitustehnilise veaga, mis on kaasa toonud liigniiskuse ja seeläbi hallituse tekke (lk 90-92). Hageja 18.11.2016 kirjaga kostjale on tõendatud, et hageja taotles ruumis nr 229 kahe kipsplaatidest ustega vaheseina ülesehitamist omal kulul, millega kostja nõustus (lk 51-52).

Seega nähtub ekspertiisist, selle lisast 1 ja poolte kokkuleppest ehitada ruumidesse vahesein, et hallituse tekke põhjustajaks võis olla ruumidesse ehitatud vahesein, mida ruumide üürile andmisel seal 4 ei olnud. Hageja ei ole ümber lükanud kostja väidet, et enne hagejale ruumide üürile andmist, vaheseinte ehitamist ja eelmise üürniku poolt ruumide kasutamist, hoones hallitust ei esinenud.

Lepingu järgi oli hageja kohustatud remontima ruume omal kulul selliselt, et need püsiksid lepingu p 3.2 nimetatud üleandmise-vastuvõtmise aktis kirjeldatud seisundis. Hageja esile toodud puudused ei vasta lepingu punktis 11.2 sätestatule, mille järgi oli kostjal kohustus hoida omal kulul mõistlikus kasutamise seisukorras hoone põhikonstruktsioonid, kütte-, elektri-, kanalisatsiooni- ja veevarustussüsteem, kommunikatsioonid ja üldkasutatavad pinnad. Väljaspool kostja kohustust lepingu p 11.2 järgi tuli poolte kokkuleppe kohaselt kõigi tekkivate puuduste kõrvaldamise kulud kanda hagejal. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 4 sätestab, et kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Järelikult ei ole hageja tõendanud, et kostja vastutab VÕS § 278 punktide 1 ja 3 ja § 279 alusel hageja poolt ruumide kasutamise ajal ruumides tekkinud hallituse puhastamise eest, mistõttu tuleb hagejal lähtudes VÕS § 276 lg 2 ning lepingu punktist 6.2 kanda ise ruumide puhastamisega seotud kulud. Hageja 26.08.2022 kirjast kostjale nähtub, et ta esitas nõude viia ruumid vastavusse üürilepinguga, sh tagada ruumide ohutu kasutamine ja hallituskollete tekkimise vältimiseks vajalikud ehitustööd, kuid pärast kostjalt tingimusliku üürilepingu ülesütlemise teate saamist puhastas ruumid hallitusest ja jätkas ruumide kasutamist kuni üürilepingu lõppemiseni (lk 40-43). Seega ei esinenud üüripinna kasutamist takistavat puudust, hageja ei olnud taotlenud üüri alandamist ega lepingu ennetähtaegset lõpetamist. Kuna hageja kasutas ruume alates 2016.a detsembrist kuni 2023.a jaanuarini, siis tehtud kulutus 936 eurot ruumide korrashoiule ei ole hageja remondi- ja korrashoiukohustust arvestades ebamõistlikult suur.

Hagiavalduses toodud seisukoht, et hallituse kõrvaldamiseks peaks üürielandja tegema ümberehtitusi ja sellega seotud kulutusi, ei põhine lepingul ning on ebamõistlik. Seega ei ole hagi ruumides esinenud hallitusega seotud kahjuhüvitise 936 euro väljamõistmiseks põhjendatud ega tõendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Kuna kohus jätab rahuldamata hallituse kõrvaldamise kulunõude, siis tuleb jätta rahuldamata ka hageja nõue õigusabikulude kahjuhüvitise 160 euro kostjalt väljamõistmiseks ning mõlemalt põhinõudelt kõrvalnõudena VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras esitatud viivise nõue alates hagi esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.

12.Üürilepingu punkt 4.2. sätestas, et iga 12 kuu möödumisel alates 01. jaanuarist 2018 suureneb üürilepingu hind automaatselt ilma poolte täiendavate kokkulepeteta 4% (nelja protsendipunkti) võrra eelmisel 12 kuul kehtinud üürist, või juhul kui iga 12 kuu möödumisel alates 01. jaanuarist 2018 on Eesti Statistikaameti avaldatud tarbijahinnaindeksi kasv olnud suurem kui 6% võrreldes viimati avaldatud THI-ga enne lepingu sõlmimist või enne eelmist üüri suurendamist, suurendatakse üürilepingu hinda sama protsendi punkti võrra proportsionaalselt tarbijahinnaindeksi kasvuga antud perioodil. Lepingu lisa 9 p 3 sätestab, et ajavahemikul 01.09.2019.-31.08.2022 on üüri hinda puudutavas osas lepingu punkt 4.2. kehtetu (lk 5-18, 35-37). Poolte kirjavahetusest nähtuvalt (lk 4043) teavitas kostja hagejat, et alates 01.09.2022 ei ole fikseeritud üüri hinna kokkulepe enam jõus.

07.09.2022 arvel kajastub uus üürilepingu hind 1797,12 (käibemaksuga) (lk 24, 27-34). Hageja hinnangul on üürilepingu hinna indekseerimine võimalik alates 01.09.2023 ehk alles aasta möödumisel üürilepingu punkti 4.2 kehtima hakkamisest või alternatiivselt kõige varem 01.01.2023. Hageja arvates soovib kostja kasutada üürihinna indekseerimist perioodi osas, mil selline kokkulepe ei kehtinud.

Kostja on seisukohal, et lepingu lisa 9 p 3 pikendas ajavahemikku, mil peale 01.01.2019 üüri ei tõstetud 12 kuult 44-le ning suurendatud üüri oli üürileandjal õigus nõuda alates lisa 9 p 3 kehtivuse lõppemist 01.09.2022, kuna sellel päeval kaotas kehtivuse üüri tõstmist välistav erand ning eelmisest üüri tõstmisest oli möödunud juba rohkem kui 12 kuud. Kohus on seisukohal, et kostja väide, et üüri 5 tõstmist ei rakendatud 44 kuu jooksul eelmisest üüri tõstmisest, sest enne seda tõusis üür 01.01.2019 ning perioodil 01.09.2019.-31.08.2022 kehtis poolte vahel üüri tõusu välistav erand, on põhjendatud.

Järelikult oli üürileandjal suurendatud üüri õigus nõuda alates lisa 9 p 3 kehtivuse lõppemist 01.09.2022. Seega ei ole hagi kostjalt hageja kasuks perioodil 01.09.2022 kuni üürilepingu lõppemiseni ehk 14.01.2023 esitatud arvete alusel alusetult saadud üürilepingu kasutustasud kogusummas 1324,80 eurot väljamõistmiseks põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus 13. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jättis hagi täies ulatuses rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb määrata kindlaks pärast kohtumääruse jõustumist.

Kohtunik: /digitaalselt allkirjastatud/ Osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 30.03.2026 lahendiga.

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.