Obsah (11)

§ 200 § 22 § 199 § 424 § 329 § 201 § 68 § 65 § 32 § 56 § 73

1-09- 15577 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. veebruar 2010.a., Kuninga tn kohtumaja Kriminaalasja number 1-09-15577 (09250000442) Kohtukoosseis ees

§ 200

lg 2 p 4, 7, 8, 9, 10 järgi; MARINELLO BURKEVICSi ja K.N-i süüdistustes

§ 200

lg 2 p 7, 8, 9, 10 järgi; SARIBEK HATŠATRJANi ja EDUARD (ABGAR) NIKOGHOSYANi tema süüdistustes

§ 200

lg 2 p 7, 8, 9, 10 –

§ 22lg 2 järgi.

Prokurör eriasjade prokurör Küllike Kask Tõlk Anžela Kuvaldina Süüdistatavad Nimi: H.T Elu- või asukoht ja aadress: xxxxxxx Isikukood või sünniaeg: xxx Kodakondsus: xxxxxxxx Haridus: xxxxxxxx Emakeel: xxxxxxxxxxx Karistatus: kohtulikult karistatud 4 korda; väärteokorras karistatud 2008/2009 2 korral 1) 01.02.1999 Valga Maakohtu poolt KrK § 207 lg 1 järgi rahatrahv 720 kr; 2) 02.10.2000 Valga Maakohtu poolt KrK § 17 lg 3 - § 141 lg 2 p 1, 3 järgi vabadusekaotus 4 aastat 11 kuud 24 päeva 1

(34)1-09- 15577 tingimisi 3 aastase katseajaga; 3) 03.07.2002 Valga Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2 järgi rahatrahv 10 000 kr; 4) 13.11.2006 Tartu Maakohtu Valga kohtumaja poolt

§ 199lg 2 p 4, 7, 8 järgi vangistus 2 kuud 27 päeva tingimisi 2 aastase katseajaga.

Kuriteo kvaliﬁkatsioon:

§ 200

lg 2 p 4, 7, 8, 9, 10 järgi Nimi: MARINELLO BURKEVICS Elu- või asukoht ja aadress: xxxxxxxxx Isikukood või sünniaeg: 36905205717 Kodakondsus: xxxx Haridus: xxxxxxxxx Emakeel: xxxxxxxxxxxx Töökoht või õppeasutus: xxxxxx Karistatus: kohtulikult karistatud 6 korda; väärteokorras 2008/2009 karistatud ei ole 1) 04.11.1997 Valga Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 ja § 195 lg 1 järgi vabadusekaotus 7 kuud tingimisi 2 astase katseajaga ja rahatrahv 660 kr ; 2) 13.12.2001 Valga Maakohtu poolt KrK § 139 lg 1 järgi vabadusekaotus 4 kuud tingimisi 1 aastase katseajaga; 3) 29.10.2003 Valga Maakohtu poolt

§ 424

järgi vangistus 6 kuud tingimisi 1 aasta 6 kuulise katseajaga; 4) 06.10.2004 Tartu Maakohtu poolt

§ 329

järgi vangistus 9 kuud 28 päeva; 5) 13.11.2006 Tartu Maakohtu Valga kohtumaja poolt

§ 199

lg 2 p 4,7,8; § 424 järgi vangistus 4 kuud 24 päeva ja sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 18 kuuks; 6) 28.11.2007 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt

§ 329alusel vangistus 4 kuud tingimisi 2 aastase katseajaga.

Kuriteo kvaliﬁkatsioon:

§ 200lg 2 p 7, 8, 9, 10 järgi.

Nimi: K.N Elu- või asukoht ja aadress: xxxxxxxxxxxxxxxxxxx Isikukood või sünniaeg: XXX Kodakondsus: xxxxxxx Haridus: xxxxxxxx Emakeel: xxxxxxxxxxx Töökoht või õppeasutus: xxxxxxx Karistatus: kohtulikult karistatud 5 korda; väärteokorras karistatud 2008/2009 3 korda: 1) 21.01.1998 Valga Maakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 1,2 järgi vabadusekaotus 6 kuud tingimisi 2 aastase katseajaga ; 2) 06.06.2000 Valga Maakohtu poolt KrK § 139 lg 1 järgi vabadusekaotus 4 kuud tingimisi 2 aastase katseajaga; 3) 27.02.2001 Valga Maakohtu poolt KrK § 141 lg 2 p 1; § 140 lg 2 p 1, 2, 3, 4; § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi rahatrahv 9752 kr; 4) 02.04.2004 Valga Maakohtu poolt

§ 201lg 2 p 2

(34)1-09- 15577 1 järgi vangistus 3 kuud tingimisi 1 aasta 6 kuulise katseajaga; 5) 01.09.2004 Valga Maakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 4, 8 alusel vangistus 9 kuud Kuriteo kvaliﬁkatsioon:

§ 200lg 2 p 7, 8, 9, 10 järgi.

Nimi: SARIBEK HATŠATRJAN Elu- või asukoht ja aadress: xxxxxxxxxx Isikukood või sünniaeg: 36002174231 Kodakondsus: xxxxxxxxxx Haridus: xxxxxxxx Emakeel: xxxxxxxxxx Töökoht või õppeasutus: xxxxx Karistatus: xxxxxxxxx Kuriteo kvaliﬁkatsioon:

§ 200

lg 2 p 7, 8, 9, 10 –

§ 22

lg 2 järgi Nimi: EDUARD (ABGAR) NIKOGHOSYAN Elu- või asukoht ja aadress: Eestis viibimiseks seaduslik alus puudub; xxxxxxxxxxxx Isikukood või sünniaeg: 240569-14685 Kodakondsus: xxxxxx Haridus: xxxxxxxxx Emakeel: xxxxxxxxxx Töökoht või õppeasutus: xxxxxxxx Karistatus: kohtulikult karistatud 2 korda; väärteokorras 2008/2009 karistatud ei ole. 1) 07.09.1998 Pärnu Linnakohtu poolt KrK § 105 järgi vabadusekaotus 2 aastat 6 kuud; 2) 15.06.2002 Pärnu Maakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 2, 3 ja § 142 lg 3 p 1 järgi vabadusekaotus 5 aastat tingimisi 3 aastase katseajaga Kuriteo kvaliﬁkatsioon:

§ 200

lg 2 p 7, 8, 9, 10 –

§ 22

lg 2 järgi Kaitsjad H.T kaitsja Ants Nõmmikmääratud korras, Marinello Burkevicsi ja K.N-i kaitsja Vello Luik kokkuleppel, Saribek Hatšatrjani kaitsja Avo Pärmann määratud korras, Eduard Nikoghosyani kaitsja Alla Raudsepp määratud korras. Kannatanud T L, N L ja S T Juhindudes KrMS § 315 lg 4, § 309, § 311 – 314; § 180 – 181 RESOLUTSIOON kohus otsustas: 3

(34)1-09- 15577 1. Süüdi tunnistada H.T

§ 200

lg 2 p 4, 7, 8, 9, 10 järgi ja karistada teda 4 (nelja) aastase vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 20.04.2009 – 10.02.2010.a. Karistusaja algust arvata seeläbi alates 20.04.2009.a. Tõkend vahistamine jätta muutmata ja tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 2. Süüdi tunnistada Marinello Burkevics

§ 200

lg 2 p 7, 8, 9, 10 järgi ja karistada teda 7 (seitsme) aastase vangistusega.

§ 65

lg 2 kohaselt suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt 28.11.2007 mõistetud karistuse - 4 (nelja) kuu vangistuse - võrra ja liitkaristuseks mõista talle 7 (seitse) aastat ja 4 (neli) kuud vangistust.

§ 68

§ 200

lg 2 p 7, 8, 9, 10 järgi ja karistada teda 7 (seitsme) aastase vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 04.05.2009 – 10.02.2010.a. Karistusaja algust arvata seeläbi alates 04.05.2009.a. Tõkend vahistamine jätta muutmata ja tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 4. Süüdi tunnistada Saribek Hatšatrjan

§ 200

lg 2 p 7, 8, 9, 10 –

§ 22lg 2 järgi ja karistada teda 3 (kolme) aastase vangistusega.

Karistus pöörata täitmisele kohtuotsuse jõustumisel. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse täitmisele pööramisel. 5. Õigeks mõista KrMS § 301 alusel Eduard Nikoghosyan esitatud süüdistuses

§ 200

lg 2 p 7, 8, 9, 10 -

§ 22lg 2 järgi.

Tõkendit ei ole. Vabastatud vahi alt 10.02.2010.a. kohtu saalis. Hüvitada Eduard Nikoghosyanile alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju seoses 19.06.2009 – 10.02.2010 eelvangistuses viibimisega. Alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitise saamiseks tuleb esitada taotlus Rahandusministeeriumile 6 (kuue) kuu jooksul alates antud kohtuotsuse jõustumisest. Taotlusele tuleb lisada ka antud kohtuotsuse koopia. 4

(34)1-09- 15577

Tsiviilhagid Välja mõista solidaarselt H.T-lt, Marinello Burkevicsilt, K.N-ilt Saribek Hatšatrjanilt - kannatanu T L kasuks 2680 krooni; - kannatanu N L kasuks 2578 krooni; - kannatanu S T kasuks 200 000 krooni. ja
Menetluskulud Välja mõista riigituludesse menetluskulud: H.T-lt - 10875 krooni sundraha; - 5996 krooni ja 40 senti tasu riigi õigusabi eest; - 529 krooni ja 50 senti toimiku koopiate kulu. Marinello Burkevicsilt - 10875 krooni sundraha; - 529 krooni ja 50 senti toimiku koopiate kulu. K.N-ilt - 10875 krooni sundraha; - 743 krooni ja 40 senti tasu riigi õigusabi eest - 529 krooni ja 50 senti toimiku koopiate kulu. Saribek Hatšatrjanilt - 10875 krooni sundraha; - 4470 krooni tasu riigi õigusabi eest; - 529 krooni ja 50 senti toimiku koopiate kulu. Välja mõista solidaarselt H.T-lt, Marinello Burkevicsilt, K.N-ilt ja Saribek Hatšatrjanilt riigi tuludesse menetluskuludena ekspertiisi maksumused - isiku lihtekspertiis (akt nr 17; 05.03.2009 ) maksumus1840 krooni; - isiku lihtekspertiis (akt nr 16 11.03.2009) maksumuse 1840 krooni; - kujutiseekspertiis (akt nr IV-0039-09/2453 15.07.2009) maksumus 4600 krooni; - sõrmejäljeekspertiis (akt SS-0108-09/1017 27.04.2009) ) maksumus 2000 krooni; - DNA-ekspertiis (akt GE-0336-09/1068 30.04.2009) maksumus 25 550 krooni; - sõrmejäljeekspertiis (akt SS-0115-09/1101 27.04.2009) maksumus 3000 krooni; - jäljeekspertiis (akt TR-044-09/1920 03.06.2009) maksumus 1920 krooni; - sõrmejäljeekspertiis (akt SS-0254-09/2237 10.07.2009) maksumus 2250 krooni; - DNA-ekspertiis (akt GE-0587-09/1918 17.06.2009) maksumus 37 230 krooni; - sõrmejäljeekspertiis ( akt nr SS-0219-09/1919 08.09.2009) maksumus 43 krooni. Eduard Nikoghosyanile osutatud riigi õigusabi kulud, s.o. summas 9599 krooni ja 60 senti jätta riigi kanda. Menetluskulu kuulub tasumisele Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arveldusarvele nr. 221023778606 Swedbankis viitenumbriga
Märkida 5

(34)1-09- 15577 tuleb tasumise dokumendile, millise menetluskulu tasumisega on tegemist, samuti kriminaalasja number ja kes või kelle eest tasutakse. Kohtuotsus saadetakse kohtutäiturile täitmiseks 30 päeva möödumisel kohtuotsuse jõustumisest, kui süüdlane ei ole rahalisi nõuded vabatahtliku täitmise aja jooksul tasunud. Kannatanutel on samuti õigus anda pärast nimetatud tähtaega tsiviilhagi katteks välja mõistetud summa asissenõudmiseks täitemenetlusse.

Asitõendid - CD-R plaat, millele on järgmiste menetlustoimingute käigus salvestatud videomaterjal: 04.03.2009 Aroonia tn 9 sündmuskoha vaatlus; 22.04.2009 Oksa tn-l Audru vallas Pärnumaal sündmuskoha vaatlus ja 07.05.2009 kahtlustatava H.T ütluste ja olustikuga seostamise käigus salvestatu, asub pakendatuna kriminaalasja juures (pakend nr 2) - jätta kriminaalasja materjalide juurde; - J M poolt üleantud saapad, asuvad pakendatuna kriminaalasja juures; (pakend nr 1) tagastada kannatanu Taimu Luurile; - 05.03.2009 Audru vallas Põldeotsa mnt äärde jäävalt põllualalt leitud nuga; 04.03.2009 T L ülekuulamise käigus ära võetud musta värvi juhe (pakendis nr 1, 2) hävitada kohtuotsuse jõustumisel; - CD-R plaat, millele salvestatud 03.
ja 04.03.2009 L kõned nr-le 110 - asub kriminaalasjas juures – jätta kriminaalasja juurde; - DVD plaat, millele on 21.04.2009 salvestatud kahtlustatava H.T ütluste ja olustikuga seostamine – asub pakendatuna kriminaalasja juures (pakend nr 2) – jätta kriminaalasja juurde; - sõiduauto Mercedes Benz reg märgiga 005 BBO esimesed rehvid, asuvad pakendatuna kriminaalasja juures ja on hoiul Lääne Politseiprefektuuris, tagastada kohtuotsuse jõustumisel H.T; - mobiiltelefon №kia 1100 koos Tele2 sim-kaardiga, asub pakendatuna kriminaalasja juures (pakend nr 2) hävitada kohtuotsuse jõustumisel; - kujutiseekspertiisi akti (nr IV-0039-09/2453 15.07.2009) lisana kaks CD-R plaati s.h lisa 4, asuvad kriminaalasja juures (pakend nr 2) – hävitada kohtuotsuse jõustumisel; - asitõendid, millised kajastatud 02.07.2009 vaatlusprotokollis /kd I tl 187-199/ - sündmuskoha vaatluste käigus Pärnumaal 04.03.2009 Audru vallas Aroonia tn 9 ja 05.03.2009 Audru vallas Põldeotsa mnt äärde jäävalt põllualalt ning 07.05.2009 kahtlustatava H.T ütluste ja olustiku seostamise käigus leitud ja kaasa võetud esemed - asuvad kriminaalasja juures (pakend nr 2) hävitada kohtuotsuse jõustumisel; - 04.03.2009 Tallinnas Vabaduse pst 54b SAB Panga sularahaautomaadist leitud Natalja Luurile väljastatud Swedpanga (endine Hansapank) pangakaar Visa Electron 4797 3150 1360 5598 – asub kriminaalasja juures (pakend nr 3) hävitada kohtuotsuse jõustumisel; - asitõendid, millised kajastatud 11.09.2009 vaatlusprotokollis - sündmuskoha vaatluste käigus Pärnumaal 04.03.2009 Audru vallas xxxxxxxx ja 05.03.2009 Audru vallas Põldeotsa mnt äärde jäävalt põllualalt ning läbiotsimiste käigus 20.04.2009 Valgas xxxxxxxx Valgas xxxxxxx ja Marinello Burkevicsi vastutavas kasutuses olnud sõiduautos BMW 520 l reg märgiga 661 AUR, leitud ja kaasa võetud esemed – asuvad kriminaalasja juures (pakend nr 2) – hävitada kohtuotsuse jõustumisel; - veevalaja kuloniga kuldkee, asub kriminaalasja juures (pakend nr 3) tagastada kannatanu N L; - 22 cm kollast värvi ketĳupp, asub kriminaalasja juures (pakend nr 3) – hävitada kohtuotsuse jõustumisel; - jäljeekspertiisi akti (TR-044-09/1920 03.06.2009) lisana salvestis - asub kriminaalasja juures; (pakend nr 2) hävitada kohtuotsuse jõustumisel. 6

(34)1-09- 15577 Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult seitsme päeva jooksul alates selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon kohtuotsusele esitatakse kirjalikult otsuse teinud kohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast mil pooltel on võimalik kohtuotsusega tutvuda. Kohtuotsusele edasi kaevata ei saa, kui kohtumenetluse pooled loobusid KrMS § 315 lg 6 kohaselt apellatsiooniõigusest pärast kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamist. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS

peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule. Kohtuotsuse kuulutamine: 10.02.2010.a. Kohtuotsuse resolutiivosa kättesaadav: 01.03.2010.a. ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK 1.
Süüdistatavad on antud kohtu alla alljärgmistes süüdistuses: H.T süüdistatakse selles, et tema olles 02.10.2000 a karistatud Valga Maakohtu poolt KrK § 17 lg 6 ja § 141 lg 2 p 1,3 järgi ja omades kustumata karistatust ning olles seega

§ 200

lg 2 p 4 tähendatud isik, ajavahemikul jaanuar-veebruar 2009, eeluurimisega täpselt tuvastamata kuupäevadel, Pärnu linnas, olles eelnevalt nõustunud Saribek Hatšatrjani ja Eduard Nikoghosyani ettepanekuga hõivata nimetatud ajavahemikul T Lt, AS SEB Panga Pärnu kontori Ülejõe harukontorist asukohaga Pärnu linn, xxxx väljumise järel kott koos selles oleva vähemalt 100 000 krooni sularahaga ja panna toime rööv T.L elukohas Aroonia tn 9, Audru vallas, Pärnumaal, millised teod jäid aga lõpule viimata nende tahtest olenemata põhjusel, sest 06.02.2009 märgati T.L sõidukit ajal, mil sõiduauto sõitis pangakontorist mööda ja 07.02.2009 viibisid T.L elukohas Audru vallas, xxx külalised. Seejärel ühisest eesmärgist ja tahtest kantuna ning S.Hatšatrjani ja E.Nikoghosyani kihutusel 03.03.2009 kella 23.00 ajal, H.T grupis koos Marinello Burkevicsi ja K.N-iga , kandes nägu varjavat maski, tungis võõra vara ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivalda kasutades sisse T L ja N L elamusse xxxxxxxx, Pärnumaal ning kui K.N oli pikali tõuganud elamu ust avama tulnud kannatanu T L ja K.N-ile järgnenud Marinello Burkevics tõukas käega kannatanu suud ja silmi kattes pikali elutoas viibiva N L, kellelt seejärel tõmbas kaelast kaks kuldketti, vigastades samal ajal käes olnud noaga vastupanu osutava kannatanu N.L kätt. Seejärel toppis Marinello Burkevics kannatanu N.L appihüüdmise vältimiseks suhu riidetropi, sidus samast elamust veekeetjalt lõigatud juhtmega kinni N.L käed, lohistas kannatanu elutoa sissepääsu lähedal oleva külmkapi juurde, kus nõudis käes oleva noaga N.L põske kriimustades ja vähemalt ühel korral kannatanut rusikaga näkku lüües N.L elamus oleva raha asukoha nimetamist, ähvardades kannatanule raha varjamisel tekitada tõsisemaid kehavigastusti. Samal ajal sidusid K.N ja H.T xxxxxx elutoas külmkapi ette pikali tõugatud T.L elamust leitud juhtmetega kinni jalad ja käed ning toppisid kannatanule appihüüdmise vältimiseks suhu riidetropi. Seejärel T.L vastupanuvõime piiramiseks ja kuritegu toimepanevate isikute äratundmise vältimiseks, katsid kannatanu T.L näo kampsuniga, misjärel H.T lõi vähemalt 4 korral jalaga T.L jalgade piirkonda põhjustades T.Le 7

(34)1-09- 15577 füüsilist valu ja nahamarrastusi parema sääre piirkonnas ning Marinello Burkevics relvataolise esemega ja K.N noaga, ähvardasid T.L, seiﬁ asukoha varjamisel, tapmisega. Seejärel K.N , M.Burkevics ja H.T sidusid, kannatanute vastupanutahte murdmiseks, ähvarduste tõsiduse ja nende reaalse täideviimise võimalikkuse rõhutamiseks, täiendavalt tugitoolikattest lõigatud ribade ja nööridega kinni T.Li ja N.Li käed ja jalad ning H.T, kuriteo toimepanevate isikute äratundmise vältimiseks, tõmbas N.Le pähe padjapüüri. Samal ajal H.T koos M.Burkevicsi ja K.N-iga korduvalt esitasid kannatanutele nõudmisi elamus oleva sularaha asukoha avaldamiseks, samuti N.L käekotist leitud Swedpanga pangakaardi PIN-koodi nimetamist. Röövimise käigus H.T, Marinello Burkevics ja K.N hõivasid, xxxxxx N L kullast keti väärtusega 200 kr, kullast kuloni väärtusega 1200 kr; kullast keti väärtusega 3000 kr; ehtekarbis Veevalaja kujutisega kullast kuloni väärtusega 500 kr; N L käekotist sularaha 400 krooni, N.Le väljastatud, materiaalset väärtust mitteomava Swedpanga deebetkaardi; elutoa laualt N.Le kuuluva mobiiltelefoni №kia 1100 väärtusega 700 kr; T.Le kuuluvad mobiiltelefonid №kia 2310 väärtusega 500 kr, Siemens C60 väärtusega 1000 kr ja Samsung väärtusega 500 kr, elutoa laualt vähemalt 4 materiaalset väärtust mitteomavat mandariini; magamistoast varalist väärtust mitteomava padjapüüri, köögist külmkapist suitsuvorsti Tõmmu väärtusega 20 kr; juust Edam väärtusega 30 kr; 1 pk krabipulki väärtusega 8 kr; 1 pk saiatooteid Hagari sidrunirull väärtusega 10 kr; 1 pk saiatooteid Moosipall väärtusega 10 kr; elamu teiselt korruselt T.L talvesaapad nr 42 väärtusega 500 kr; alkohoolseid jooke: 2 pdl brändit Belõi Aist väärtusega, a´ 100 kr, kokku 200 kr, 1 pdl 0,5 l brändit Garlino Brandy väärtusega 100 kr; 1 pdl Metaxa brändit väärtusega 300 kr ning ühe ploki sigarette More väärtusega 80 krooni ning xxxx kuuluvat sularaha 200 000 krooni, tekitades röövimisega kokku N L 6578 krooni suuruse varalise kahju, T L 2680 krooni ja xxxxxx 200 000 krooni suuruse krooni suuruse varalise kahju ning füüsilise vägivalla kasutamisega põhjustasid T.L ja N.Le kergeid tervisekahjustusi. Seega tema, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see oli toime pandud vägivallaga, isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise, grupi poolt, relvana kasutatava muu esemega ähvardades, sissetungimisega ja näo varjamisega maskiga, mis takistas isiku tuvastamist, pani toime

§ 200lg 2 p 4, 7, 8, 9,10 järgi kvaliﬁtseeritava kuriteo.

MARINELLO BURKEVICSIT süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul jaanuar-veebruar 2009, eeluurimisega täpselt tuvastamata kuupäevadel, Pärnu linnas, olles eelnevalt nõustunud Saribek Hatšatrjani ja Eduard Nikoghosyani ettepanekuga hõivata nimetatud ajavahemikul T Lt, AS SEB Panga Pärnu kontori Ülejõe harukontorist asukohaga Pärnu linn, Jannseni tn 3 väljumise järel kott koos selles oleva vähemalt 100 000 krooni sularahaga ja panna toime rööv T.L elukohas xx Audru vallas, Pärnumaal, millised teod jäid aga lõpule viimata nende tahtest olenemata põhjusel, sest 06.02.2009 märgati T.L sõidukit ajal, mil sõiduauto sõitis pangakontorist mööda ja 07.02.2009 viibisid T.L elukohas xxxxxx külalised. Seejärel ühisest eesmärgist ja tahtest kantuna ning S.Hatšatrjani ja E.Nikoghosyani kihutusel 03.03.2009 kella 23.00 ajal, Marinello Burkevics grupis koos H.T ja K.N-iga , kandes nägu varjavat maski, tungis võõra vara ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivalda kasutades sisse T L ja N L elamusse xxxxx, Audru vallas, Pärnumaal, kus elamu ust avama tulnud kannatanu T L pikali tõuganud K.N-ile järgnenud Marinello Burkevics tõukas käega kannatanu suud ja silmi kattes pikali elutoas viibiva N L, kellelt seejärel tõmbas kaelast kaks kuldketti, vigastades samal ajal käes olnud noaga vastupanu osutava kannatanu N.L kätt, põhjustades N.Le füüsilist valu ja lõikehaava kannatanu parema käe kolmandal ja vasaku käe esimesel sõrmel. Seejärel toppis Marinello 8

(34)1-09- 15577 Burkevics kannatanule N.Le appihüüdmise vältimiseks suhu riidetropi, sidus samast elamust veekeetjalt lõigatud juhtmega kinni N.L käed, misjärel lohistas kannatanu N.L elutoa sissepääsu lähedal oleva külmkapi juurde, kus nõudis käes oleva noaga N.L põske kriimustades ja vähemalt ühel korral kannatanut rusikaga näkku lüües N.Lt elamus oleva raha asukoha nimetamist, ähvardades kannatanule raha varjamisel tekitada tõsisemaid kehavigastusti. Samal ajal sidusid K.N ja H.T xxxx elutoas külmkapi ette pikali tõugatud T.Luuril elamust leitud juhtmetega kinni jalad ja käed ning toppisid kannatanule appihüüdmise vältimiseks suhu riidetropi. Seejärel T.L vastupanuvõime piiramiseks ja kuritegu toimepanevate isikute äratundmise vältimiseks, katsid kannatanu T.L näo kampsuniga, misjärel H.T lõi vähemalt 4 korral jalaga T.L jalgade piirkonda põhjustades T.L füüsilist valu ja nahamarrastusi parema sääre piirkonnas ning Marinello Burkevics relvataolise esemega ja K.N noaga ähvardasid T.Li, seiﬁ asukoha varjamisel, tapmisega. Seejärel K.N , M.Burkevics ja H.T sidusid kannatanute vastupanutahte murdmiseks, ähvarduste tõsiduse ja nende reaalse täideviimise võimalikkuse rõhutamiseks täiendavalt tugitoolikattest lõigatud ribade ja nööridega kinni T.L ja N.L käed ja jalad ning H.T, kuriteo toimepanevate isikute äratundmise vältimiseks, tõmbas N.Le pähe padjapüüri. Samal ajal H.T koos M.Burkevicsi ja K.N-iga korduvalt esitasid kannatanutele nõudmisi elamus oleva sularaha asukoha avaldamiseks, samuti N.L käekotist leitud Swedpanga pangakaardi PIN-koodi nimetamist. Röövimise käigus Marinello Burkevics, K.N ja H.T, hõivasid, xxxxx viibides N L kullast keti väärtusega 200 kr, kullast kuloni väärtusega 1200 kr; kullast keti väärtusega 3000 kr; ehtekarbis Veevalaja kujutisega kullast kuloni väärtusega 500 kr; N L käekotist sularaha 400 krooni, N.L väljastatud, materiaalset väärtust mitteomava Swedpanga deebetkaardi; elutoa laualt N.L kuuluva mobiiltelefoni №kia 1100 väärtusega 700 kr; T.L kuuluvad mobiiltelefonid №kia 2310 väärtusega 500 kr, Siemens C60 väärtusega 1000 kr ja Samsung väärtusega 500 kr, elutoa laualt vähemalt 4 materiaalset väärtust mitteomavat mandariini; magamistoast varalist väärtust mitteomava padjapüüri, köögist külmkapist suitsuvorsti Tõmmu väärtusega 20 kr; juust Edam väärtusega 30 kr; 1 pk krabipulki väärtusega 8 kr; 1 pk saiatooteid Hagari sidrunirull väärtusega 10 kr; 1 pk saiatoooteid Moosipall väärtusega 10 kr; teiselt korruselt T.L talvesaapad nr 42 väärtusega 500 kr; alkohoolseid jooke: 2 pdl brändit Belõi Aist väärtusega, a´ 100 kr, kokku 200 kr, 1 pdl 0,5 l brändit Garlino Brandy väärtusega 100 kr; 1 pdl Metaxa brändit väärtusega 300 kr ning ühe ploki sigarette More väärtusega 80 krooni ning OÜ Sassi Trans kuuluvat sularaha 200 000 krooni, tekitades röövimisega kokku N L 6578 krooni suuruse varalise kahju, T Le 2680 krooni ja xxxx 200 000 krooni suuruse varalise kahju ning füüsilise vägivalla kasutamisega põhjustasid T.L ja N.L kergeid tervisekahjustusi. Seega tema, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see oli toime pandud vägivallaga, grupi poolt, relvana kasutatava muu esemega ähvardades, sissetungimisega ja näo varjamisega maskiga, mis takistas isiku tuvastamist, pani toime

§ 200lg 2 p 7, 8, 9,10 järgi kvaliﬁtseeritava kuriteo.

K.N-i süüdistatakse selles, et tema 03.03.2009 kella 23.00 ajal grupis koos H.T ja Marinello Burkevicsiga, kandes nägu varjavat maski, tungis võõra vara ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivalda kasutades sisse T L ja N L elamusse xxxxxx, Audru vallas, Pärnumaal, kus tema tõukas esikusse pikali elamu ust avama tulnud kannatanu T L. Seejärel talle järgnenud Marinello Burkevics tõukas käega kannatanu suud ja silmi kattes pikali elutoas viibinud N L, kellelt seejärel tõmbas kaelast kaks kuldketti, vigastades samal ajal käes olnud noaga vastupanu osutava kannatanu N.L kätt. Seejärel toppis 9

(34)1-09- 15577 kannatanule appihüüdmise vältimiseks suhu riidetropi, sidus samast elamust veekeetjalt lõigatud juhtmega kinni N.L käed, lohistas kannatanu N.L elutoa sissepääsu lähedal oleva külmkapi juurde, kus nõudis, käes oleva noaga N.L põske kriimustades, samuti vähemalt ühel korral kannatanut rusikaga näkku lüües N.L elamus oleva raha asukoha nimetamist, ähvardades kannatanule raha varjamisel tekitada tõsisemaid kehavigastusti. Samal ajal sidusid K.N ja H.T xxxxx elutoas külmkapi ette pikali tõugatud T.L elamust leitud juhtmetega kinni jalad ja käed ning toppisid kannatanule appihüüdmise vältimiseks suhu riidetropi. Seejärel T.L vastupanuvõime piiramiseks ja kuritegu toimepanevate isikute äratundmise vältimiseks, katsid kannatanu T.L näo kampsuniga, misjärel H.T, lõi vähemalt 4 korral jalaga T.L jalgade piirkonda, põhjustades T.L füüsilist valu ja nahamarrastusi parema sääre piirkonnas ning Marinello Burkevics relvataolise esemega ja K.N noaga ähvardasid T.L, seiﬁ asukoha varjamisel, tapmisega. Seejärel K.N , M.Burkevics ja H.T sidusid kannatanute vastupanutahte murdmiseks, ähvarduste tõsiduse ja nende reaalse täideviimise võimalikkuse rõhutamiseks täiendavalt tugitoolikattest lõigatud ribade ja nööridega kinni T.L ja N.L käed ja jalad ning H.T kuriteo toimepanevate isikute äratundmise vältimiseks tõmbas N.Le pähe padjapüüri. Samal ajal H.T koos M.Burkevicsi ja K.N-iga korduvalt esitasid kannatanutele nõudmisi elamus oleva sularaha asukoha avaldamiseks, samuti N.L käekotist leitud Swedpanga pangakaardi PIN-koodi nimetamist. Röövimise käigus hõivasid K.N , Marinello Burkevics ja H.T Aroonia xxx viibides Na Lt kullast keti väärtusega 200 kr, kullast kuloni väärtusega 1200 kr; kullast keti väärtusega 3000 kr ; ehtekarbis Veevalaja kujutisega kullast kuloni väärtusega 500 kr; N L käekotist sularaha 400 krooni, N.Le väljastatud, materiaalset väärtust mitteomava Swedpanga deebetkaardi; elutoa laualt N.Le kuuluva mobiiltelefoni №kia 1100 väärtusega 700 kr; T.L kuuluvad mobiiltelefonid №kia 2310 väärtusega 500 kr, Siemens C60 väärtusega 1000 kr ja Samsung väärtusega 500 kr, elutoa laualt vähemalt 4 materiaalset väärtust mitteomavat mandariini; magamistoast varalist väärtust mitteomava padjapüüri, köögist külmkapist suitsuvorsti Tõmmu väärtusega 20 kr; juust Edam väärtusega 30 kr; 1 pk krabipulki väärtusega 8 kr; 1 pk saiatooteid Hagari sidrunirull väärtusega 10 kr; 1 pk saiatoooteid Moosipall väärtusega 10 kr; teiselt korruselt T.Li talvesaapad nr 42 väärtusega 500 kr; alkohoolseid jooke: 2 pdl brändit Belõi Aist väärtusega, a´ 100 kr, kokku 200 kr, 1 pdl 0,5 l brändit Garlino Brandy väärtusega 100 kr; 1 pdl Metaxa brändit väärtusega 300 kr ning ühe ploki sigarette More väärtusega 80 krooni ning xxxxxxxx kuuluvat sularaha 200 000 krooni, tekitades röövimisega kokku Na Le 6578 krooni suuruse varalise kahju, T.L 2680 krooni ja xxxxxx 200 000 krooni suuruse varalise kahju ning füüsilise vägivalla kasutamisega põhjustasid T.L ja N.L kergeid tervisekahjustusi. Seega tema, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see oli toime pandud vägivallaga, grupi poolt, relvana kasutatava muu esemega ähvardades, sissetungimisega ja näo varjamisega maskiga, mis takistas isiku tuvastamist, pani toime

§ 200lg 2 p 7, 8, 9,10 järgi kvaliﬁtseeritava kuriteo.

SARIBEK HATŠATRJANI süüdistatakse röövimise toimepanemisele kihutamisele selles, et tema T L sularaha ebaseadusliku omastamise eesmärgil jaanuaris 2009, päevasel ajal, eeluurimisega täpselt tuvastamata kuupäeval ja kellaajal, Pärnus, Rääma tn 48 juures, kihutas koos Eduard Nikoghosyaniga H.T ja Marinello Burkevicsit hõivama Pärnus, xxxx, AS SEB Panga Pärnu Ülejõe harukontorist väljuvalt T L kott koos selles oleva vähemalt 100 000 krooniga ja sõitmaks selleks läbi Pärnu linnas, Jannseni tn 3 ümbritsevad 10

(34)1-09- 15577 teed ja tänavad, leidmaks röövi toimepanemise ajal sobivad kohad sõidukite parkimiseks, T.L pangakontorisse sisenemise, sealt väljumise jälgimiseks ja põgenemiseks. Seejärel S. Hatšatrjan, tulenevalt eelnevast kokkuleppest ning E.Nikoghosyani, M.Burkevicsi ja H.T-ga kooskõlastatult, ühisest eesmärgist ja tahtest kantuna, sõitis sularaha hõivamise eesmärgil 06.02.2009 kella 09:00 paiku koos E.Nikoghosyani, M.Burkevicsi ja H.T-ga viimase sõiduautol Mercedes Benz xxxxx Pärnus, Jannseni tn 3 asuva AS SEB Panga Pärnu Ülejõe harukontori juurde, kuhu jäid kontorisse sisenevat ja sealt väljuvat T.L, temalt raha hõivamise eesmärgil varitsema, aeg ajalt asukohta vahetades, kuid 06.02.2009 kell 12:02 SEB Pärnu kontorites Rüütli tn 40a sularaha summas 100 000 kr ja kell 12:37 SEB Panga Ülejõe harukontoris Jannseni tn 3 sularaha summas 75 000 kr võtmas käinud T.L raha hõivamine jäi lõpule viimata nende tahtest olenemata põhjusel, sest 06.02.2009 märgati T.L sõidukit ajal, mil sõiduauto sõitis Jannseni tn 3 AS SEB Panga Pärnu kontori Ülejõe harukontorist mööda. Seejärel 07.02.2009 õhtul, täpselt tuvastamata kellaajal kihutas S. Hatšatrjan koos E.Nikoghosyaniga, H.T ja M.Burkevicsit röövi toimepanemiseks tungima T.Luuri elukohta Pärnumaal, Audru vallas, Aroonia tn 9, kuid saades teada, et T.L võivad olla külalised, sõitis ta koos E.Nikoghosyani, M.Burkevicsi, ja H.T-ga viimase sõiduautol Mercedes Benz xxxxx 005 BBO veel kord Aroonia tn 9 elamust mööda, veendumaks teo toimepanemise riskantsuses, kuid süvendades nii H.T kui M.Burkevicsis tahtlust panna toime rööv. 01.03.2009 ja 02.03.2009 jätkasid S.Hatšatrjan Pärnust telefoni teel ja E.Nikoghosyan Valgas, H.T ja M.Burkevicsi veenmist 04.03.2009 T.Luuri elukohas Aroonia tn 9 röövimise toimepanemiseks, milleks E.Nikoghosyan kinnitas ka enda osalemist kuriteo vahetus täideviimises, misjärel eelneva S.Hatšatrjani ja E.Nikoghosyani kihutamise tulemusena ja sularaha ebaseadusliku omastamise eesmärgil, 03.03.2009 kella 23.00 ajal H.T grupis koos K.N-i ja Marinello Burkevicsiga, kandes nägu varjavat maski, tungisid sisse T L ja N elamusse Pärnumaal, Audru vallas, Aroonia tn 9, kus kannatanute T.L ja N.L suhtes füüsilist vägivalda kasutades, noa ja relvataolise esemega ähvardades nõudsid T.Lt ja N.Lt raha ja seiﬁ asukoha avaldamist ning röövisid T.L kuuluvad kolm mobiiltelefoni koguväärtusega 2000 kr, N.L kuldesemeid koguväärtusega 4900 kr; toiduaineid ja alkohoolseid jooke koguväärtusega 678 kr; T.L talvesaapad väärtusega 500 kr, ühe ploki sigarette More koguväärtusega 80 kr; xxxx kuuluvat sularaha 200 000 kr, N.Le väljastatud, varalist väärtust mitteomava Swedpanga deebetkaardi, varalist väärtust mitteomavad 4 mandariini ja padjapüüri, N.L sularaha 400 krooni, tekitades röövimisega kokku N.L 6578 kr suuruse varalise kahju, T.L 2680 kr ja xxxx 200 000 kr suuruse varalise kahju ning füüsilise vägivalla kasutamisega põhjustasid T.L ja N.L kergeid tervisekahjustusi. Seega tema, kihutajana, s.o. isikuna, kes tahtlikult kallutas teised isikud tahtlikule õigusvastasele teole, võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see oli toime pandud vägivallaga, grupi poolt, relvana kasutatava muu esemega ähvardades, sissetungimisega ja näo varjamisega maskiga, mis takistas isiku tuvastamist, pani toime

§ 22lg 2 ja § 200 lg 2 p 7, 8, 9, 10 järgi kvaliﬁtseeritava kuriteo.

EDUARD NIKOGHOSYANI süüdistatakse röövimise toimepanemisele kihutamisele selles, et tema TLt sularaha ebaseadusliku omastamise eesmärgil jaanuaris 2009, päevasel ajal, eeluurimisega täpselt tuvastamata kuupäeval ja kellaajal, Pärnus, Rääma tn 48 juures, kihutas koos Saribek.Hatšatrjaniga H.T ja Marinello Burkevicsit hõivama Pärnus, Jannseni tn 3, AS SEB Panga Pärnu Ülejõe harukontorist väljuvalt T Lt kott koos selles oleva vähemalt 100 000 krooniga ja sõitmaks selleks läbi Pärnu linnas, xxxxx ümbritsevad 11

(34)1-09- 15577 teed ja tänavad, leidmaks röövi toimepanemise ajal sobivad kohad sõidukite parkimiseks, T.L pangakontorisse sisenemise, sealt väljumise jälgimiseks ja põgenemiseks. Seejärel E.Nikoghosyan, tulenevalt eelnevast kokkuleppest ning S.Hatšatrjani, M.Burkevicsi ja H.T-ga kooskõlastatult, ühisest eesmärgist ja tahtest kantuna, sõitis sularaha hõivamise eesmärgil 06.02.2009 kella 09:00 paiku koos S. Hatšatrjani, M.Burkevicsi ja H.T-ga viimase sõiduautol Mercedes xxxxx Pärnus, Jannseni tn 3 asuva AS SEB Panga Pärnu Ülejõe harukontori juurde, kuhu jäid kontorisse sisenevat ja sealt väljuvat T.L, temalt raha hõivamise eesmärgil varitsema, aeg ajalt asukohta vahetades, kuid 06.02.2009 kell 12:02 SEB Pärnu kontorites Rüütli tn 40a sularaha summas 100 000 kr ja kell 12:37 SEB Panga Ülejõe harukontoris Jannseni tn 3 sularaha summas 75 000 kr võtmas käinud T.L raha hõivamine jäi lõpule viimata nende tahtest olenemata põhjusel, sest 06.02.2009 märgati T.L sõidukit ajal, mil sõiduauto sõitis xxxxx AS SEB Panga Pärnu kontori Ülejõe harukontorist mööda. Seejärel 07.02.2009 õhtul, täpselt tuvastamata kellaajal kihutas E.Nikoghosyan koos S. Hatšatrjaniga, H.T ja M.Burkevicsit röövi toimepanemiseks tungima T.L elukohta Pärnumaal, Audru vallas, xxxx kuid saades teada, et T.Lvõivad olla külalised, sõitis ta koos S. Hatšatrjani, M.Burkevicsi ja H.T-ga viimase sõiduautol Mercedes Benz reg xxx veel kord Aroonia tn 9 elamust mööda, veendumaks teo toimepanemise riskantsuses, kuid süvendades nii H.T kui M.Burkevicsis tahtlust panna toime rööv. 01.03.2009 ja 02.03.2009 jätkasid S.Hatšatrjan Pärnust telefoni teel ja E.Nikoghosyan Valgas, H.T ja M.Burkevicsi veenmist 04.03.2009 T.L elukohas xxxx röövimise toimepanemiseks, milleks E.Nikoghosyan kinnitas ka enda osalemist kuriteo vahetus täideviimises, misjärel eelneva S.Hatšatrjani ja E.Nikoghosyani kihutamise tulemusena ja sularaha ebaseadusliku omastamise eesmärgil, 03.03.2009 kella 23.00 ajal, H.T grupis koos K.N-iga ja Marinello Burkevicsiga, kandes nägu varjavat maski, tungisid sisse T L ja N L elamusse Pärnumaal, Audru vallas, xxxx, kus kannatanute T.L ja N.L suhtes füüsilist vägivalda kasutades, noa ja relvataolise esemega ähvardades nõudsid T.L ja N.L raha ja seiﬁ asukoha avaldamist ning röövisid T.Le kuuluvad kolm mobiiltelefoni väärtusega kokku 2000 kr, N.Lt kuldesemeid koguväärtusega 4900 kr; toiduaineid ja alkohoolseid jooke koguväärtusega 678 kr; T.L talvesaapad väärtusega 500 kr, ühe ploki sigarette More koguväärtusega 80 kr; OÜ Sassi Trans kuuluvat sularaha 200 000 kr, N.L väljastatud, varalist väärtust mitteomava Swedpanga deebetkaardi, varalist väärtust mitteomavad 4 mandariini ja padjapüüri, N.Lt sularaha 400 krooni, tekitades röövimisega kokku N.Lle 6578 kr suuruse varalise kahju, T.L 2680 kr xx 200 000 kr suuruse varalise kahju ning füüsilise vägivalla kasutamisega põhjustasid T.Le ja N.Le kergeid tervisekahjustusi. Seega tema, kihutajana, s.o. isikuna, kes tahtlikult kallutas teised isikud tahtlikule õigusvastasele teole, võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see oli toime pandud vägivallaga, grupi poolt, relvana kasutatava muu esemega ähvardades, sissetungimisega ja näo varjamisega maskiga, mis takistas isiku tuvastamist, pani toime

§ 22lg 2 ja § 200 lg 2 p 7, 8, 9, 10 järgi kvaliﬁtseeritava kuriteo. 1.2. Tõendid Kohtuistungil avaldatud tõendid 12

(34)1-09- 15577 1.2.

I toimiku köide - tlk 2-25 sündmuskoha - Aroonia 9 Audru alevik - vaatlusprotokoll, skeemid. Protokollis on ﬁkseeritud auto rehvĳäljed; Metaxa karp; vorst; jalatsĳäljed; pildid majast, tubadest, toas olevatest asjadest - elutoas põrandal olevast valgest nöörist, kangakiust, sigareti pakkidest „Saint George“, jalatsĳälgedest. Skeemis on ﬁkseeritud Aroonia tn 9 maja ja selle ümbruspaik joonisena ja leitud esemete asukoht tähistatult. - tlk 26-34 vaatlusprotokoll - Audru vallas Põldeotsa mnt. Pärnumaal. Vaadeldud on Põldeotsa mnt, Aroonia tänava ristumiskoha juurde paremale jäävat põlluala ja teed. Lumega kaetud teel on nähtavad sõiduki rehvimustri jäljed. Seal samas lumel on vaadeldud 0,5, L Garlino Brändy pudelit, kilepakendis saiatoodet (juusturull), krabipulga pakki, Venemaa maksumärkidega sigarette More pakendeid ja nuga. - tlk 43, 44-51 N.L suhtes tehtud kohtuarstilik ekspertiisimäärus ja N.Li kohtuarstlik ekspertiisiakt koos fototabeliga. Ekspertarvamuse kohaselt on N.Le järgmised tervisekahjustused: lõikehaav vasakul pool kaela eespinnal, parema käe kolmandal sõrmel ja vasaku käe esimesel sõrmel, nahaalune verevalum seljal, paremal küünarvarrel, vasakul küünarnukil ja vasaku tuhara piirkonnas ning nahamarrastus vasaku randme piirkonnas. Ekspertarvamuse kohaselt, võttes arvesse vigastuste morfoloogilisi iseärasusi, on alust arvata, et nahaalune verevalum seljal, paremal küünarvarrel, vasakul küünarnukil ja vasaku tuhara piirkonnas on saadud löökidest tömpide esimetega ja kukkumisest vastu kõvasid tömpe pindasid, analoogilisi esemeid, võimalik, et määruses märgitud ajal ja kannatanu kirjeldatud viisil. Ekspertarvamusi järgi N.L esinenud tervisekahjustused ei ole eluohtlikud, kuid põhjustavad tavalise kulu korral lühiajalise tervisekahjustuse kestusega mitte rohkem kui 4 nädalat. - tlk 56-57 kannatanu N.Lle äratundmiseks esitatud protokoll. N.L on antud protokolli kohaselt ära tundnud tema elukohast 03.03.2009 röövi ajal äravõetud jalanõud. - tlk 66-67 asitõend - 22 cm kollast värvi ketĳupi vaatlusprotokoll ja fototabel. - tlk 68-69 kannatanule T Le äratundmiseks esitamise protokoll, mille kohaselt tunneb ta ära isiku, kes on temalt auto ostnud. - tlk 74-75 kannatanu T.Le äratundmiseks esitamise protokoll, et ta tunneb ära S.Hatšatrjani (hüüdnimega Gor) kui isiku. - tlk 76-77 kannatanu T.Le äratundmiseks esitamise protokoll on ära tundnud Eduard Nikoghosyani (Abgari). - tlk 78-79-83 kohtuarstliku ekspertiisi määrus ja akt koos fototabeliga T.L suhtes. Ekspertarvamuse kohaselt on T L nahakriimustus vasakul käel, nahaalune verevalum vasakul labakäel, nahakriimustus paremal pöidlal ja nahamarrastused parema sääre piirkonnas. Arvamuse kohaselt võttes arvesse kohtuarstlikul läbivaatusel sedastatud vasakul labakäel paikneva nahakriimustuse morfoloogilisi iseärasusi, on alust arvata, et vigastus on tekitatud terava vägivalla toimel, võimalik, et lõikeserva omava esemega (näiteks noaga), määruses märgitud ajal. Arvamuse alusel T.L tervisekahjustused ei ole eluohtlikud ja põhjustavad tavalise kulu korral lühiajalise tervisekahustuse kestusega mitte üle 4 nädala. - tlk 86-89 asitõendi CD_R plaadi salvestustuse vaatlusprotokoll. Antud plaadile on salvestatud ja protokolli üles kirjutatud kannatanu T.Li kõne 03.03.2009 ja N.L kõne 04.03.2009 politsei üldnumbrile
T.L kõne kohaselt kolm isikut sidusid neid kinni, lõid toa segamini ja võtsid raha. N.L kõne kohaselt soovis ta teada nimetatud üldnumbrilt, kuidas blokeerida pangakaardid. - tlk 92 SEB pangast vastus järelpärimisele. Vastuse kohaselt teatatakse, et xxxxx arvelduskontolt on tehtud sularaha väljamakseid ja sooritatud alljärgmistes Pärnu kontorites: 1) 08.01.2009 kell 12:39 SEB Pärnu kontoris, summas 110 000 krooni; 2) 06.02.2009 kell 12:02 SEB Pärnu kontoris, summas 100 000 krooni; 3) 06.02.2009 kell 12:37 SEB Pärnu kontori Ülejõe harukontoris, summas 75 000 krooni; 13

(34)1-09- 15577 05.03.2009 kell 09:45 SEB Pärnu kontoris, summas 100 000 krooni; 05.03.2009 kell 11:07 SEB Pärnu kontori Ülejõe kontoris, summas 20 000 krooni. - tlk 93 päringu vastus SEB pangalt ja tlk 94-96 pangatehingute väljavõte. Eeltoodu alusel kuulub xxxx pangakonto SEB pangas ja T L on A-allkirjaõigusega volitatud kasutaja. Samuti on SEB pangas konto N.Ll - tlk 98 päring Swedbanka ja tlk 99-102 Swedbanki vastus päringule. Päringu kohaselt kasutati N.Le kuuluvat pangakaarti Swedbanga automaatis Tallinnas aadressil Vabaduse pst 128 ja automaat konﬁskeeris nimetatud kaardi. Päringu kohaselt taotleti N.L pangakaardi väljastamist politseile ning turvakaamera lint isikute kohta, kes kaarti kasutasid. Vastusena päringule edastati pildid, mis on tehtud, isikust 04.03.2009 kell 02:22:18, 02:22:07, 02:22:

- tlk 104-105 ekspertiisimäärus ja kujutisekspertiisiakt koos lisadega - tlk 106-
Eelnimetatud pildid, mis on tehtud, isikust 04.03.2009 kell 02:22:18, 02:22:07, 02:22:30 saadeti kujutisekspertiisi. Ekspertarvamuse kohaselt uuritavatest piltidest ja võrdlusmaterjalidest leitud näojoonte hea kokkulangevus, olulisi erinevusi ei esine. Võrdluse tulemusena leitud sarnasused nina ja suu ehituses viitavad ühele ja samale isikule. Võimalik, et ekspertiisiks esitatud Swedpanga sularahaautomaadi poolt ﬁkseeritud piltidel esineb sama isik, keda on näha eksperdile võrdusmaterjalina esitatud piltidel. Kuna esines puudusi ekspertiisiks esitatud kujutiste visuaalses kvaliteedis, mistõttu ei ole paljud võrdlusmaterjalil leitud eritunnused nähtavad, ei saa esitatud materjali põhjal tugevamat otsust langetada. - tlk 123 09.03.2009 DNA ekspertiisi määrus ja 124-133 DNA ekspertiisi akt. Ekspertarvamuse kohaselt leiti: 1) Alljärgnevalt loetletud proovidest: proov pruuni värvi kangakiult leitud karvalt (pakend nr 1, proov K0523); esimene proov pruuni-valgekirjult käisetükilt (sisaldas läbiviidud eeltesti alusel verd; pakend nr 5, proov B090068) saadi DNA analüüsil täisproﬁil, mis on pärit ühelt isikult. See DNA proﬁil on kokkulangev T L võrdlusproovist määratletud DNA proﬁiliga. 2) Alljärgnevalt loetletud proovidest: proov elutoa põrandalt verekahtlaselt ainelt (sisaldas läbiviidud eeltesti alusel verd; pakend nr 3, tampoon, proov B090069); esimene proov valget värvi nöörilt (sisaldas läbiviidud eeltesti alusel verd; pakend nr 9, proov B090070) saadi DNA analüüsil täisproﬁil, mis on pärit ühelt isikult. See DNA proﬁil on kokkulangev N L võrdlusproovist määratletud DNA proﬁiliga. 3) Alljärgnevalt loetletud proovidest: esimene proov valget värvi nöörilt (pakend nr 1, proov A090401); teine proov valget värvi nöörilt (pakend nr 6, proov A090416) saadi DNA analüüsil täielikud segaproﬁilid, milles tuli ilmsiks peamine DNA proﬁil. See peamine DNA proﬁil on kokkulangev T L võrdlusproovist määratletud DNA proﬁiliga. - tlk 137-141 auto Mercedes Benzi vaatlusprotokoll koos fotodega. Protokollis on vaadeldud nimetatud sõiduk reg märgiga 005BBO ja vaatluse käigus eemaldati sõidukil rehvid, mis saadeti ekspertiisi (tlk 143 ekspertiisi määrus). - tlk 144-153 jäljeekspertiisiakt. Ekspertarvamuse kohaselt ekspertiisiks esitatud pildifailile DSC_0010 jäädvustunud rehvĳälg (foto 1) ei ole jäetud ekspertiisiks esitatud (sõiduauto Mercedes Benz xx) rehvidega ( foto 4-7). Samas ekspertiisiks esitatud pildifailidele IMG5499, IMG_5501 jäädvustunud rehvĳäljed (foto 2 ja 3) võivad olla jäetud ekspertiisiks esitatud (sõiduauto Mercedes Benz reg. xxxxxx) esimeste rehvidega ( foto 4 ja 6). - tlk 154 Mercedes Benzilt xxxxxxx äravõetud rehvide vaatlusprotokoll. - tlk 155-159 sündmuskoha Audru alevik Oksa tn, Tiigi tn vaatlusprotokoll. Sündmuskoha vaatluse käigus on vaadeldud kohti, mida näitas ette H.T seoses röövimise toimepanekuga. Vaadeldud on kraavist leitud vutlaris mobiiltelefoni täpsemalt tlk 163-165 mobiiltelefoni SIM kaart koos fototabeliga. 14

(34)1-09- 15577 - tlk 166 Tele 2-te tehtud päringu vastus, millest nähtuvad Sassi Trans OÜ-le registreeritud telefonide numbrid - tlk 167-168 11.05.2009 DNA ekspertiisimäärus (nn II määrus) ja tlk 169-170 22.05.2009 DNA ekspertiisimäärus (nn III määrus) 171-186 DNA ekspertiisi akt. Ekspertarvamuse kohaselt sündmuskohtadelt xxxxxxx Audru vallas Pärnumaal ja Põldeotsa mnt äärest Audru vallas Pärnumaal pärit esemetelt (esitatud I määrusega) võetud proovid osas ekspert leiab, et 1) Pudeli „Metaxa" karbi (tähis 2) servalt võetud proovist (proov A091950) saadi DNA analüüsil täisproﬁil, mis on pärit ühelt isikult. See DNA proﬁil on kokkulangev K.N-i võrdlusproovist määratletud DNA proﬁiliga. 2) 25-krooniste kupüüride kujutisega paberilehe (pakend nr 8) väiksemalt tükilt võetud proovist (proov B090332) saadi DNA analüüsil täisproﬁil, mis on pärit ühelt isikult. See DNA proﬁil on kokkulangev Na L võrdlusproovist määratletud DNA proﬁiliga. 3) Valget/musta värvi käepidemega veekeeduspiraali juhtme (pakend nr 11) otsalt võetud proovist (proov A091956) saadi DNA analüüsil osaline proﬁil, mis on pärit ühelt isikult. See DNA proﬁil on tulemusi andnud lookuste osas kokkulangev T L võrdlusproovist määratletud DNA proﬁiliga. 4) Valget värvi kangakiult (pakend nr 4, tähis 10) võetud proovist (proov A091951) saadi DNA analüüsil täielik segaproﬁil, milles tuli ilmsiks peamine DNA proﬁil. See peamine DNA proﬁil on kokkulangev T L võrdlusproovist määratletud DNA proﬁiliga. 5) Valget värvi juhtmelt (pakend nr 10, tähis 12) lõigatud otsa poolt võetud proovist (proov A091953) saadi DNA analüüsil täielik segaprofiil, milles tuli ilmsiks peamine DNA proﬁil. See peamine DNA proﬁil on kokkulangev T L võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. 6) Valget värvi juhtmelt (pakend nr 12) lõigatud otsa poolt võetud proovist (proov A091954) saadi DNA analüüsil täielik segaproﬁil, milles tuli ilmsiks peamine DNA proﬁil. See peamine DNA proﬁil on kokkulangev T L võrdlusproovist määratletud DNA proﬁiliga. 7) Punast värvi käepidemega veekeeduspiraali juhtme (pakend nr 11) otsalt võetud proovist (proov A091955) saadi DNA analüüsil täielik segaproﬁil, milles tuli ilmsiks peamine DNA proﬁil. See peamine DNA proﬁil on kokkulangev T L võrdlusproovist määratletud DNA proﬁiliga. Ekspertarvamuse kohaselt Halinga vallas Koongast Pärnu-Jaagupisse suunduva tee 22 km lähedusest põlluaialt kaasa võetud esemetelt (esitatud II määrusega) võetud proovid kohta leiab ekspert: 1) Pudeli „Laua Viin" (pakend nr 5) suult võetud proovist (proov B090328) saadi DNA analüüsil osaline profiil, mis on pärit ühelt isikult. See DNA proﬁil on tulemusi andnud lookuste osas kokkulangev K.N-i võrdlusproovist määratletud DNA proﬁiliga. 22.05.2009 nn III määrusega esitatud esemetelt võetud proovide kohta märgib ekspert, et: 1) Parema jala jalatsi (pakend nr 2) luku ripatsitelt võetud proovist (proov A092152) saadi DNA analüüsil täielik segaproﬁil, milles tuli ilmsiks peamine DNA profiil. See peamine DNA proﬁil on kokkulangev H.T võrdlusproovist määratletud DNA proﬁiliga. - tlk 187-198 asitõendi vaatlusprotokoll ja fototabelid. Vaadeldud on Na L Hansapanga deebetkaarti, mis saadi kätte Tallinnas Vabaduse pst 54b SEB Panga sularahaautomaadist. Samuti on vaadeldud sündmuskoha vaatluse käigus Pärnumaal 04.03.2009 Audru vallas xxx ja 05.03.2009 Audru vallas Põldeotsa mnt äärde jäävalt põllualalt ning 07.05.2009 H.T ütluste ja olustiku seostamise käigus leitud ja kaasa võetud esemeid – erinevaid nööri juppe, juhtmeid, nuga, sukkpükste karpi, Edam juusti pakendit, Hagari sidrunirulli 15

(34)1-09- 15577 pakendit, punast värvi sametise riidekattega kaetud ehtekarbikest, tongipüstolit, kindaid, aukudega mütse, Lauaviina pudelit, padjapüüri. - tlk 205-208 asitõendi vaatlusprotokoll. Sündmuskoha vaatluse käigus Pärnumaal 04.03.2009 Audru vallas Aroonia tn 9 (Metaxa pappkarp; tee äärest leotud Wõro Tõmmu poolsuitsuvorsti pakend) ja 05.03.2009 Audru vallas Põldeotsa mnt äärde jäävalt põllualalt (krabipulkade kilepakend, Hagari moosipallide pakend; täis brändi pudelid – Belõi Aist, Brandy Garling; sigarettide pakid More) ning läbiotsimise käigus 20.04.2009 Valgas Kungla 7-2; Valgas, Kuperjanovi 3a-27 ja Marinello Burkevicsi vastutavas kasutuses olnud sõiduautost BMW 520 reg märgiga nr 661 AUR leitud ja kaasa võetud esemete vaatlemine. - tlk 219-226 jälitusprotokoll, lisatud väljavõte kaartidest. Jälitusprotokollist on ﬁkseeritud H.T, Marinello Burkevicsi, Saribek Hatšatrjani, Stanislav Smirnovi ja Taimu Luuri kõnede aeg ja koht, kus kõne võeti. - tlk 227-229 G.Nikulina avaldus koos fototabeliga. Avalduse kohaselt annab Galina Nikulina alaealise Alina Nikulina eeskostjana Veevalaja kuloniga kuldketi, mille kinkis A. Nikulina isa Marinello Burkevics

või
märtsil 2009.a. Nikulinale sünnipäevaks. - tlk 233-234 vaatlusprotokoll. Vaadeldud on veevalaja sümboliga kaelaketti, mille andis uurĳale üle G. Nikulina. 1.2.
II toimiku köide - tlk 14-22 21.04.2009 H.T-ga ütluste ja olustikuga seostamise protokoll ja tlk 23-29 asitõendite vaatlusprotokoll koos fotodega. Vaadeldud 03.03.2009 röövimise sündmusega seotud kohti - kuhu eemale jäeti H.T osundatu kohaselt enne 03.03.2009 toimuvat röövi sõiduauto, xxx tn – oja, kuhu visati mobiiltelefonid. - tlk 38-48 07.05.2009 H.T-ga ütluste ja olustikuga seostamise protokoll ja tlk 49-50 asitõendi vaatlusprotokoll. Vaadeldud on kohta, kuhu pärast 03.03.2009-04.03.2009 röövi toimepanemist visati maskid, relvataoline ese ja kindad H.T osundamisel. Eraldi on toodud kirjeldus kinnastest, mütsidest, sametise kattega ehtekarbist, püstolist (kõigi kohta lisatud ka fotod). Samuti kilekotist, mille sees oli padjapüür ja Laua viina pudel. - tlk 65-74 01.07.2009 H.T ütluste ja olustikuga seostamise protokoll ja tlk 75-78 asitõendi vaatlusprotokoll koos fotodega. Vaadeldud H.T poolt osundatud kohti, kus enne 03.03.2009 röövi toimepanemist röövi eesmärgil passiti kannatanu T.L (Tallinna mnt ristmik, millest läbib Jannseni tänav, kus asub Säästumarketi parkla ja Säästumarketi II korrusel on SEB Panga Pärnu kontori Ülejõe harukontor), saadi kokku enne seda (Rääma tn parkimisplatsil). - tlk 113 läbiotsimise määrus ja tlk 114-118 läbiotsimise protokoll. Läbiotsimine viidi läbi H.T kasutuses olevas sõiduautos MB reg nr 005 BBO. Esitatud on sõiduauto fotod, sh fotod sõiduki rehvidest. 1.2.
Kohtuistungil antud ütlused - kannatanu N L andis kohtuistungil ütlusi, et 03.03.2009.a õhtu kella 22.30 paiku koputati tema kodu uksele, abikaasa läks ust avama ja tungiti kolme silmaavadega maskides bandiidi poolt sisse. Kaks isikut lõid T L. Üks nendest hüppas N.Li juurde noaga ja N.L võttis võitluse käigus noast kinni, seepeale ründaja tõukas teda ja ta kukkus vastu kaminat ja lõi pea ära. Ründaja rebis ära kaelaketid ja pani tal kindaga suu kinni, et ta ei karjuks. Seejärel tassis ta teda mööda põrandat mehe T.L juurde, kes juba lamas. N.L tõmmati padjapüür näo ette ja käes seoti kinni pesunööriga. Hiljem said kannatanud köidikutest lahti, T.L hammastega hakkas N.L köidikut arutama. Sissetungĳad olid majas umbes tund kuni poolteist, kaasa võtsid ka alkoholi ja toitu, kannatanu märkas hiljem, et ka tema kulon on kadunud, N.L rahakott ja Swedpanga koodid koos kaardiga said. Kannatanu ütluste järgi ütles ta neile koodid, sest muidu lubasid nad tagasi tulla, kui valed koodid ütleb. Samuti võeti ära raha, 16

(34)1-09- 15577 kahju kokku 6550 krooni. Uurĳa näitas kannatanu N.L ütluste sõnutsi alguses talle kette, aga ta ei tundnud seda ära, kuid hiljem siiski ta tundis selle ära. Kohtuistungil, näitas prokurör asitõendida antud ketti koos kuloniga ja kannatanu taas kinnitas, et need kuuluvad talle. N.L ütluste kohaselt olid tal vigastused seljal, käel, sõrmel ja näol. Sõrmel, kõril ja näol olid lõikehaavad. Sissetungĳatel oli kaasas ka püstol, kannatanu N.L ütluste kohaselt sai ta aga aru, et see ei olnud ehtne, sest see tundus kerge olevat, kui isik vibutas. Nuga oli selle käes, kes oli väikest kasvu ja kannatanuid valvas. Kannatanu ütluste kohaselt oli sissetungĳal kaukaasia aktsent, rääkis siiski ainult üks, teised olid vait. - kannatanu T Landis kohtuistungil ütlusi, et ta teab H.T, kuna too ostis temalt auto kunagi. 03.03.2009 koputati uksele umbes kella 11:00 ajal õhtul, kui ta ukse lahti tegi tuldi talle kahe isiku poolt kallale, ta kukkus külmakapi ette maha ja ta seoti kinni ja talle visati kampsun näo peale. Isikuid oli kolm. Sissetungĳatel olid kootud mütsid peas ja silmaavad olid väljas. Kui nad nägid, et ta neid vaatab ja liigub löödi T.L jalaga selga, mitte kõvast ja luud jäid terveks. Saapad ja 4 mobiiltelefoni viidi ära, T.Le suveniiriks toodud alkoholipudelid samuti. Nad teadsid, et ta käib raha võtmas ja otsisid ta rahakoti läbi, kuid sealt raha ei leitud. Raha oli aga kirjutuslaua sahtlis ja seal oli 200 000 krooni, see oli ﬁrma raha ja T.L isiklikku vara võeti 2680 krooni eest. Kannatanu ütluste järgi on ta ka koos õepoeg I Sa xxx omanikud, aga ta õepoeg tegeleb ﬁrmaga. T.L ütluste järgi ta ei rääkinud isegi oma abikaasale N.L, et kodus sellised rahad on, ütles talle vaid, et käib arveid maksmas. Saribek Hatšarjan (hüüdnimi Gor) teadis T.L ütluste järgi, et viimane käib arveid maksmas või ta peab panka minema, nad on kord ka bussĳaam juures Ühispanga ees kokku saanud ja seda siis seal talle öelnud. Kannatanu ütluste järgi ei mäleta ta, kas ta ka ülejõel pangakontori juures S. Hatšatrjaniga kokku on saanud. Kuid kannatanu ütluste järgi ei ole ta talle öelnud, et ta käib raha välja võtmas. T.Li ütluste kohaselt ta rääkis S. Hatšatrjanile, et teda käidi röövimas ja palus tal uurida, kes need isikud võisid olla. T.L ütluste järgi pärast kui nad köidikutest lahti said oli tal vererõhk 188. Kohe helistas ta ka tavatelefoniga politseisse. - tunnistaja J Mi kohtuistungil antud ütlused. J Mn on H.T abikaasa. Kokku on peres seitse last, nendest viis on H.T lapsed. Tema ütluste kohaselt H.T ei tööta, pere elab lapserahadest ja sotsiaaltoetustest. Samuti H.T on teinud nn haltuurat ja mänginud kasiinos ning seeläbi raha teeninud. Märtsis 2009 oli ta kodust ära mitte pikalt nii üks-kaks päeva. Politseile andis Ja M üle saapad, mis H.T oma ütluste järgi oli ostnud. - tunnistaja S S kohtuistungil antud ütlused. Tunnistaja Stanislav Smirnovi ütluste kohaselt on ta jaanuaris ja veebruaris 2009.a. käinud Pärnus, ta aga ei mäleta, kas ta on sel ajal kokku S.Hatšatrjaniga ja E.Nikoghosyaniga, sest ta käis ka jaanuaris Tallinnas ja Sankt-Peterburgis. Teisalt tunnistaja S. Smirnov aga mäletab, et 2009.a. veebruaris ei ole ta olnud mingis autos koos E.Nikoghosyaniga. Tunnistaja S. S ütluste järgi 3.- 4. märtsil 2009 ta Pärnus ei olnud, sest oli siis kriminaalhooldaja juures Tallinnas ning siis ei saanud ta olla koos E.Nikoghosyaniga Pärnus. Samas prokuröri küsimusele vastusena Stanislav Smirnov ei mäleta, millal ta veebruaris kriminaalhooldaja juures käis, sest kui ta hilineb, käib vahel teisel päeval. S. S ütluste kohaselt 2009. veebruaris suhtles ta E.Nikoghosyaniga mitte tihti. Kokku võibolla said, sest S. S oli vaja omi asju ajada, aga ei mäleta ka. S. S ütluste järgi osutas ta Nikoghosyanile ja Hatšatrjanile teenust autojuhina märtsis ja siis sai käidud Valgas. 17

(34)1-09- 15577 S. S ei mäleta ja ei tea, kas ta 06.02.2009.a kell 9.00 Säästumarketi juures oli süüdistatavatega kannatanut passimas või mitte, sest sellest on palju möödas ja üleüldse käib ta Säästumarketi juures sageli. Kannatanute röövimise plaane ta arutanud kellegagi ei ole ja passinud kannatanu T.L ka ei ole ja ei ole ka kuulnud, kui E.Nikoghosyan ja S.Hatšatrjan arutavad röövimise plaane. - tunnistaja V S kohtuistungil antud ütlused. Ütluste kohaselt on H.T talle sõber, M.Burkevics ja K.N on talle sugulased, S.Hatšatrjan ei tea. E.Nikoghosyani ehk Abgari on kõigest näinud, kuid rohkemat ei tea. Abgar ei ole talle mingit ettepanekut teinud. H.T siiski on, rääkides talle, et võib Pärnust saada varastades mingi summa raha ja kedagi teist selle jutuajamise juures ei olnud ning V.Se sõnutsi ta keeldus selles osalemast. Ütluste kohaselt V.S kohtusistungil sai alles taeda sündmusest, millega seoses ka H.T vahi alla on võetud. V.Simanise ütluste kohaselt oli talle H.T rääkinud, et ta käis M.Burkevicsiga mängimas ja võitsid raha. Konkreetselt ei ole H.T talle rääkinud kuriteost, mille viimane sooritas. Tunnistaja ütluste kohaselt ei ole ta uurĳale rääkinud, et Abgar tegi neile ettepaneku kannatanult kott ära võtta. Tunnistaja V. S sõnutsi tema Abgariga rääkinud ei ole. Kohus avaldas prokuröri taotlusel tunnistaja usaldusväärsuse kontrolliks tunnistaja eeluurimisel antud ütlustest järgmise (I kd, tlk 237): „Abgar jaanuaris – veebruaris, 2009, täpselt ei mäleta aega, rääkis, et Pärnus on tal üks tuttav mees, kes tavaliselt ostab temalt sigarette ja raha sel mehel on. Abgari sõnul Jura teab kogu süsteemi, seda sama, mis Abgar mullegi hiljem rääkis, ettepaneku tegi. Hiljem ja peale Jurikuga rääkimist, mil olin Jurikule keeldunud, et ma ei taha enam selliste asjadega: rööv, vargus, enam tegelda. Ja ükskõik mis summaga tegemist on. Peale seda Abgar ise hakkas mulle rääkima, et teab inimest, teab kohta ja kellaaega, mil see inimene väljub pangast ja võtab pangast välja 400 000 krooni. Abgari sõnul vähem kui 400 000 krooni see inimene pangast ei võta välja korraga.“ Tunnistaja V.Se ütluste kohaselt uurĳa rääkis talle ise, mida H.T rääkis ja tema kui tunnistaja protokollis on seesama jutt, mida uurĳa talle rääkis. Seega ta ei tea, mis uurĳa on protokolli selle jutu pannud. Teisalt annab tunnistaja aga ka ütlusi, et ta rääkis samuti uurĳale, et ta ei taha olla tunnistajaks antud asjas. Samas annab tunnistaja ütlusi, et tõlk on valesti tõlkinud, sest tema pole seda öelnud ja tema protokolli läbi ei lugenud, kuna lugeda ei oska. Ta usaldas aga uurĳat ja tõlki. - süüdistatava Marinello Burkevicsi kohtuistungil antud ütlused. M.Burkevicsi ütluste kohaselt kaassüüdistatavad on talle tuttavad, aga kannatanuid näeb esimest korda. Süüdi ta end esitatud süüdistuses ei tunnista ja ei tea oma ütluste kohaselt antud asjast mitte midagi. Samuti ei ole ta käinud kannatanute elukohas, tal ei ole olnud kannatanutega ärilist või rahalist suhet. Kohus avaldas prokuröri taotlusel ütluste usaldusväärsuse kontrolliks M.Burkevicsi eeluurimisel antud ütlustest (II kd, tlk 147) kokkuvõttes selle, et 2009 veebruari kuu lõpus tegi Abgari nimeline meesterahvas talle ettepaneku müüa salasigarette ühele meesterahvale Pärnumaal ning salasigarettide müügiga petta seda meest. M.Burkevicsi ütluste kohaselt toimus müük selle enne Pärnut suvilaterajoonis selle mehe elukohas ja antud mees oli üle üle 50 aasta vana ja lonkas üht jalga. Kohtuistungil selgitas M.Burkevics, et ta tõepoolest andis ütlusi, et pole varem kannatanu näinud. 18

(34)1-09- 15577 Pärnus muidu käib ta tihti sugulastel külas. M.Burkevicsi tütar A Na elab aga oma vanaema G N juures.

märtsil 2009 M.Burkevicsi sõnutsi kinkis ta oma tütrele sünnipäevaks kuloniga keti. M.Burkevicsi ütluste järgi keti ta ostis ja kuloni andis talle ema. M.Burkevics andis ütlusi, et kohtueelsel uurimisel kahtlustatavana kinnipidamisel ütles ta, et kuloni sai ta H.T-lt , sest viimane rääkis politseile, et tema oli röövinud. Aga M.Burkevicsi ütluste kohaselt, kui tõtt rääkida, siis sai ta selle oma ema käest. H.T ei ole talle ettepanekut kuriteo toimepanemiseks teinud, sealjuures ei ole keegi ettepanekut röövimiseks teinud. Kohus avaldas prokuröri taotlusel usaldusväärsuse kontrolliks M.Burkevicsi ütlustest järgmise (II kd, lk 47 pöördel): „Enne eelnevalt rääkis mulle Jurik, et Gor ja Abgar pakkusid temale, et iga kuu algul võtab see sama vanamees (vene keeles „Ded“) pangast välja sularaha 200-300 tuhat krooni. Jurik tegi mulle ettepaneku, et kas oleksin nõus „teema“ ära tegema, s.t. vanamehelt portfelli rahaga varastama. Ma ei olnud nõus ega tea, mis olnuks tasu töö tegemise eest. Jutuajamine oli kuskil 2009 veebruarikuu alguses“. M.Burkevics selgitas kohtuistungil, et sellist asja siiski ei ole olnud. M.Burkevicsi ütluste kohaselt oli ta kuriteo toimepanemise ajal Tallinnas. süüdistatava K.N-i kohtuistungil antud ütlused. K.N-i ütluste kohaselt oli ta 2009.a. märtsikuus koos M.Burkevicsiga Tallinnas matustel ja kannatanuid ta ei tea ning Pärnumaal ei ole ta käinud, sealjuures ei ole ta seda röövimist toime pannud. Ütluste kohaselt on ta H.T-ga viina tarvitanud, aga ta ei oska öelda, mis viina pudelil oli tema DNA. Ütluste kui K.N märtsi alguses Tallinnas oli, oli tal raha kaasas ja tal on endal ka pangakaart, kuid raha ei olnud vaja tal välja võtta ehkki ta konto seisu vaatas. K.N ei oska selgitada, mis kujutisekspertiisi järgi tema nägu automaadi juures oli, ta leiab, et tegu võis olla tema näoga sarnase isikuga või oli see tema pilt kui ta automaadi juures käis konto seisu vaatamas. - süüdistava Saribek Hatšatrjani kohtuistungil antud ütlused. Ütluste kohaselt kaassüüdistatavaid ta teab ja samuti kannatanu T.L, kes on tema ütluste järgi temale ja ta perele kui vanaisa. S. Hatšatrjani ütluste kohaselt tuli
või
kuupäeval tema juurde T.L ja rääkis, mis oli juhtunud ning ta kahtlustas üht venelast selles ja teine variant oli see, et röövĳa oli justkui Juriku häälega. S. Hatšatrjani ütluste kohaselt helistas ka Nikoghosyanile, et rääkis ära talle selle loo, et peab asja uurima. S. Hatšatrjani ütluste kohaselt kohtus ta jaanuaris-veebruaris M.Burkevicsi ja K.N Burkevišiga ja Eduard Nikoghosyaniga. S. Hatsadrjani ütluste järgi kahtlusas ka tema H.T ja läks ka Valgasse seda uurima. H.T ütles, et ta ei ole kursis ja seepeale küsis S. Hatšatrjan luba ta taskud läbi vaadata, kas seal on raha. Põue vaadates, H.T aga tõukas teda ja jooksis metsa, visates raha laiali. S. Hatšatrjani ütluste järgi sai ta kätte 40 000 krooni. Raha kontrollimise eesmärgil jättis S. Hatšatrjan raha enda kätte. H.T aga ütles, et ei ole kedagi röövinud ja ütles, et võib tõestada, et mustlane röövis. S. Hatšatrjani ütluste kohaselt lõpuks jättis ta rahast endale 25000 krooni ja H.T palus pärast tütre jaoks raha tagasi ning ta andis. S. Hatšatrjani ütluste kohaselt ei olnud ta kursis, millal T.L raha võtab, kuid oli kursis, et T.L viimasel kahel kuul läheb halvasti. S. Hatšatrjani ütluste kohaselt ta ütles H.T-le, et kui ta röövis T.L, siis ta terve elu jälitab teda ja sellepeale ütles H.T, et uputab siis hoopis tema. 19

(34)1-09- 15577 S. Hatšatrjani ütluste kohaselt, kui tema oleks antud kuriteo organiseerinud, siis ta oleks läinud päeval T.L juurde, sest ta teab, et ta on üksi kodus ja kui ta midagi teeb, siis teeb hästi. - süüdistatava Eduard Nikoghosyani kohtuistungil antud ütlused. E.Nikoghosyani ütluste kohaselt ta teab kannatanu T.Li, kuid alates 2004.a. ei ole ta teda näinud. Samuti teab ta hästi H.T, sest nad on kaasmaalased Armeenias ja elasid seal lähestikku. Jaanuarisveebruaris 2009 Pärnus ei kohtunud ta kellegagi. E.Nikoghosyan leiab, et antud rööviga tema seotud ei ole. - süüdistatava H.T kohtuistungil antud ütlused. H.T ütluste järgi ta N.L ei tunne, aga T.Luuri tunneb, sest ostis 3-4 aastat temalt S. Hatšatrjani kaudu tagasi auto. Kaassüüdistatavad on talle lihtsalt tuttavad. H.T ütluste kohaselt tunnistab ta end süüdi osaliselt, sest tema ei ole seda kuritegu organiseerinud, vaid seda tegi S. Hatšatrjan. Viimane tegi talle ja M.Burkevicsile ettepaneku antud rööviks. Alguses nad keeldusid, kuid pärast tegid selle ära ilma S. Hatšatrjanita. S. Hatšatrjan rääkis, et on üks elatunud mees, kes saab raha pangast, et varastada tuleks temalt kott ja ta pakkus seda mitmel korral teha. Röövi teema tõusetus jaanuaris-veebruaris 2009 ja ka juba enne seda. Ühel või kahel korral H.T käis Pärnus, siis oli see jutuks S. Hatšatrjani poolt. Samuti Marinelloga sai Pärnus käidud, siis oli taas see S. Hadšadrjani poolt jutuks. Alguses pidi vargus toimuma kesklinnas bensiinĳaama juures. T.L pidi pangast väljuma ja siis pidime varastama koti. Juures oli ka Hatšatrjan, kes teda paremini tundis ja teadis tema autot, samuti Stanislav Smirnov. Nad käisid koos passimas T.L, ühel korral sõitis T.L lihtsalt autoga mööda ja vargus läks luhta, see oli veebruaris. Nad olid kahe autoga, jõid viina, juures olid ja Stanislav Smirnov ning E.Nikoghosyan. Samas H.T ei näe E.Nikoghosyanil mingit seost antud kuriteoga. Kui Hatšatrjan nendega rääkis, siis Nikoghosyan on autos olnud, kuid öelnud, et tema pole sellega nõus, et see ei ole reaalne. Samuti hiljem said H.T , Marinello Burkevics, Stanislav Smirnov ja Saribek Hatšatrjan kokku arutamaks juba kannatanu kodust röövi asjaolusid, kuid jätsid selle toimepanemise ära, sest N.L oli sünnipäev ja kodus külalised. S. Hatšatrjanil oli seejärel plaan röövida T.L 04.03.2009 kui T.L läheb panka. H.T ütluste kohaselt, siis ta juba keeldus antud plaanist ja seetõttu oli tal ka S. Hatšatrjaniga riid. Samuti 03.03.2009 päeval tuli H.T juurde Marinello Brukevics, kes samuti ütles, et andis S. Handšadrjanile ka omapoolsest keeldumisest teada. Õhtul tuli aga M.Burkevics uuesti H.T poole, arutati viimase köögis viina võttes, et teeks plaani teoks ilma S. Hatšatrjanita ja läheks enne 04.03.2009 röövima, s.o. siis 03.03.2009. H.T sõnutsi otsustasid nad Hatšatrjani mängust välja jätta, sest ta ei ole aus, H.T sõnutsi on ta temaga koos töötanud, siis võttis ta endale suurema osa, teistele jättis raasuksed. H.T ütluste kohaselt on algusest peale Hatšatrjan selle röövimise mõtte pähe pannud. Leiti, et kahekesi on neid vähe, et Marinello võtaks kaasa ka oma õepoja K.N-i , keegi ei oskaks siis neid kahtlustada ja nad teadsid samuti, et T.L kaupleb viina ja suitsuga, et nad võtavad sealt seda, mida on. Seejärel istusid nad H.T Mercedesesse ja sõitsid ära ning Mils K.N olles kaasas, oli kõigest teadlik. Õhtul umbes 9-10:00 ajal jõudsid nad Pärnusse. Poest ostsid nad veel viina ja sakuskat. Haapsalu mnt nad peatusid ja jäid pimedust ootama ning otsisid koha kuhu kilomeeter eemale auto jätta. Edasi mindi jalgsi. Plaane rohkem ei olnud peale selle, et mütsid muudetakse maskideks. 20

(34)1-09- 15577 Maja juurde jõudes, koputasid nad õhtul kella 10:00 paiku uksele, peremees tuli, uks oli klaasist ja peremees vaatas läbi klaasi. K.N seisi ilma maksita ees. Kui uks avati, tungisid nad sisse. K.N võttis enda peale peremehe, seejärel sisenes Marinello Burkevics ja siis H.T. K.N-il oli sisse tungides kaasas ka nuga. Perenaine ja peremees seoti põrandale kinni. Sidumiseks võtsid nööri perenaise veekannu juurest. K.N sidus peremehe ja Marinello sidus kinni naise käed. Nuga oli siis Marinello käes, ta ähvardas noaga ja nad küsisid, kus raha on. N.Le tõmmati pähe padjapüür ja ta neid ei näinud. T.L nägi ja talle sai peale visatud jope. Alguses toppisid neile ka kaltsud suhu, kuid siis hakkas neist kahju. Naise käsi oli viga saanud, kuid kas ka nägi seda H.T tähele ei pannud. Majas olid umbes 40 minutit kuni tund. Nad vaatasid majas ringi, kannatanud ütlesid, et seiﬁ ei ole. H.T ja K.N otsisid kapid läbi. M.Burkevics leidis esimeselt korruselt kirjutuslaua sahtlist raha neli pakk 500 krooniseid, üks pakk oli pooltühi. H.T ütluste kohaselt läks tal tuhvel katki, kuna jäi trepi vahele, siis pani ta jalga teised poolsaapad, millised ta sealt leidis, sees oli neil karv. H.T ütluste kohaselt olid nad majja sisenedes kõik purjus, K.N lahkus majast esimesena ja M.Burkevics viimasena, olles võtnud ka teele kaasa juua ja süüa. M.Burkevics näitas hiljem ka ketti, mille ta oli haaranud naise kaelast, kuid kulonit ja teisi asju ei näinud. Lisaks leitu suurele summale võeti laua pealt kaasa veel 4000-6000 krooni ja pangakaart. K.N ütles, et sai naise käest ka pangakaardi PIN koodid kätte. H.T sõnutsi oli majja sisenedes tema käes püstol, mis oli mängupüstol. H.T ütluste järgi tema ja Marinello võtsid kaasa ka kolm mobiiltelefoni ja need viskasid hiljem ära jõkke. Kaasa sai veel võetud neli pudelit juua ja mandariine, kuid kott kadus põllupeal ära, sest oli rebenenud. Maskid viskasid samuti ära. Nad jõudsid kasiinosse Tallinnasse 2-3:00 öösel ja siis ei hakanud sugulasi üles ajama ja veetsid öö kasiinos. H.T ütluste kohaselt K.N-i käes oli kaasa võetu pangakaart ja kood, siis ta ütles, et käis kaks korda ja tahtis raha võtta, kuid automaat neelas kaardi ära. Mõni päev hiljem tuli H.T juurde S. Hatšatrjan ja ütles, et rööviti T.L. H.T sõnutsi ütles ta, et tema ei ole seda teinud ja siis tekkis tüli. Ta hakkas tal taskutes sorima ja võttis raha ära umbes 62000 krooni. S.Hatšatrjan ütles, et kontrollib raha üle ja annab siis tagasi. Ühel hetkel jäi S.Hatšatrjan H.T uskuma ja andis raha tagasi. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED I. Kohtu poolt tuvastatud ebausaldusväärsed ütlused Alljärgmiste isikute ütlustele kohus ei saa otsuses tugineda nende ütluste ebausaldusväärsuse tõttu. Kohus peab ebausaldusväärseks tunnistaja S S kohtuistungil antud ütlusi, sest S.S ei olnud oma ütlustes kindel, väljendades oma ütlustes sageli, et ta ei mäleta asjaolusid. Samas mäletas ta nt kindlalt, et millal käis märtsis 2009 kriminaalhooldaja juures, teisalt ei mäletanud ta aga millal veebruaris kriminaalhooldaja juures käis. Samuti ei mäletanud ta, kas ta oli 06.02.2009 Säästumarketi juures, kuid samas nähtub jälitusprotokollist (I kd, tlk 222), et ta mobiiltelefon selles alas oli. Samuti puudub kohtul alus eeltoodud asjaoludel kahelda H.T 21

(34)1-09- 15577 ütlustes, kuivõrd tema ütlused riimuvad küllaldaselt teiste ülalmainitud tõenditega, ka antud asjaolu seab kahtluse alla tunnistaja S. S kõhklevad ütlused. Kohus peab ebausaldusväärseks ka tunnistaja V S kohtuistungil antud ütlusi, kuivõrd need erinevalt diametraalselt tema kohtueelsel uurimisel antud ütlustest, mistõttu ta eitas, et on andud protokollis eeluurimisel antud ütlusi. Kohus leiab, et tunnistaja ütluste muutmise põhjendused ei ole loogilised ja eluliselt usutavad. KrMS § 268 lg 6 alusel edastab kohus seoses valeütluste kahtlusega teate ja antud kohtuotsuse koopia politseile tunnistajate Valdis S ja Stanislav Smirnovi suhtes kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Kohus ei pea usaldusväärseks ka süüdistatava Marinello Burkevicsi kohtuistungil antud ütlusi, kuna tema ütlustes ilmnesid mitmed kõrvaldamatud vastuolud. Süüdistatav andis ütlusi ülekuulamise alguses, et kannatanuid näeb ta esimest korda. Prokuröri taotlusel avaldatud M.Burkevicsi kohtueelsel uurimisel antud ütlustest aga selgus, et siiski on ta kannatanu T.L näinud 2009.a. veebruarikuu lõpus. Samuti nähtub M.Burkevicsi ütlustest, et ta on menetluse käigus valetanud, ta andis ütlusi, et kohtueelsel uurimisel kahtlustatavana kinnipidamisel ütles ta, et kuloni sai ta H.T-lt , sest viimane rääkis politseile, et tema oli röövinud. Aga M.Burkevicsi ütluste kohaselt, kui tõtt rääkida, siis sai ta selle oma ema käest. Kohus leiab, et ka nimetatud asjaolu vähendab tema ütluste usaldusväärsust. Kohtuistungil andis M.Burkevics ütlusi, et H.T ei ole talle ettepanekut kuriteo toimepanemiseks teinud, sealjuures ei ole keegi ettepanekut röövimiseks teinud. Kohus avaldas prokuröri taotlusel usaldusväärsuse kontrolliks M.Burkevicsi ütlustest järgmise (II kd, lk 47 pöördel): „Enne eelnevalt rääkis mulle Jurik, et Gor ja Abgar pakkusid temale, et iga kuu algul võtab see sama vanamees (vene keeles „Ded“) pangast välja sularaha 200-300 tuhat krooni. Jurik tegi mulle ettepaneku, et kas olekin nõus „teema“ ära tegema, s.t. vanamehelt portfelli rahaga varastama. Ma ei olnud nõus ega tea, mis olnuks tasu töö tegemise eest. Jutuajamine oli kuskil 2009 veebruarikuu alguses“. Siinjuures leiab kohus, et ka antud asjas on tekkinud kõrvaldamatu kahtlus M.Burkevicsi ütlustes, kuna ta pelgalt eitab varasemaid ütlusi, välja toomata mõjuvaid selgitusi ütluste selliseks nii suurel määral muutmiseks. Kohus ei pea ka usaldusväärseteks süüdistatava K.N-i kohtuistungil antud ütlusi. K.N eitab röövi toimepanekut, kuid kohus leiab, et on küllaldaselt isikulisi ja dokumentaalseid tõendeid, mis usaldusväärselt kinnitavad vastupidist ja mida kohus käsitles ka I. punkti all. Kohus ei pea usaldusväärseteks ka süüdistava Saribek Hatšatrjani kohtuistungil antud ütlusi, kuivõrd kohtul puudub alus kahelda H.T ütlustes, kuivõrd viimased riimuvad küllaldaselt teiste tõenditega, mida kohus käsitles I. punkti all. Kohus ei pea usaldusväärseteks ka süüdistatava Eduard Nikoghosyani kohtuistungil antud ütlusi, kuivõrd tema ütluste kohaselt ta väitis, et jaanuaris-veebruaris 2009 ei kohtunud ta kellegagi Pärnus. Kohus leiab, et E.Nikoghosyani ütlused on liialt pealiskaudsed ja üldsõnalised, et nendesse saaks usaldusväärselt suhtuda. Samuti on antud ütlused vastuolus ka S. Hatšatrjani ütlustega, mille kohaselt kohtus ta jaanuaris-veebruaris M.Burkevicsi ja K.N 22

(34)1-09- 15577 Burkevišiga ja Eduard Nikoghosyaniga. Samuti on andnud S. Hatšatrjan detailsemalt ütlusi, et tollal kohtusid nad E.Nikoghosyaniga Pärnus silla juures Tallinna mnt. Seega on nimetatud ebausaldusväärsed tõendid ka endi kogumis vastuolulised. III. Kohtu otsuse aluseks võetavad tõendid Riigikohtu kriminaalkolleegium oma lahendis nr 3-1-1-16-04 on märkinud, et kuriteo toimepanemine on ajaliselt piiritletud käitumisakt, mis on samas seotud süüdlase käitumisega nii enne kui ka pärast kuriteosündmust. Süüdlase käitumine kuriteosündmusele eelnenud või sellele järgnenud ajal võib anda kaudset teavet, mis aitab tuvastada ka seda, milline oli isiku käitumine kuriteosündmuse ajal. Samuti on selles lahendis märgitud, et ka süüdistuse piiridest väljapoole jääv käitumine võib kuuluda teatud juhtudel tõendamisesemesse, kuna selle kaudu on võimalik anda tervikpilt kuritegeliku kavatsuse kulgemisest ja realiseerumisest läbi ajalise telje. H.T-le, Marinello Burkevicsile ja Saribek Hatšatrjanile on esitatud ka süüdistus, et kannatanu T L passiti ka 06.02.2009 ja 07.02.2009, kuid plaanitud kuritegu jäi lõpule viimata süüdistatavatest mitteolenevatel põhjustel. Esimesel juhul T.L sõitis autoga antud pangakontorist mööda ja teisel juhul, olid N.L sünnipäeva tõttu külalised, mistõttu loobuti L juurde röövi eesmärgil sissetungimisest. H.T andis kohtuistungil ütlusi, et tunnistab end süüdi esitatud süüdistuses, kuid osaliselt ja seda seetõttu, et tema ei ole seda kuritegu organiseerinud. Täpsustavalt on ta andnud ütlusi selle kohta, et S.Hatšatrjan on algusest peale selle röövimise mõtte pähe pannud. Nimetatud asjaolu on tõendatud H.T ütluste alusel ja ka jälitusprotokolli alusel (I kd, tlk 222, 223, 225), mille kohaselt on ka üksikuid viiteid süüdistatavate omavahelisele suhtlusele ja et 06.02.2009 H.T mobiiltelefon asus antud pangakontori juures ning ka S S mobiiltelefon oli selles piirkonnas (I kd, tlk 225), see asjaolu nähtub ka H.T ütlustest. Samuti nähtub N.L ankeetandmetest, et tal on sünnipäev 7. veebruaril. Samuti on vaadeldud 06.02.2009 sündmusega seotud kohti (II kd, tlk 65-74, 75-78). Seejärel sai kokkulepitud H.T ütluste kohaselt röövi toimepanemises 04.03.2009, kuid selle toimepanemisest siiski 03.03.2009 H.T ja Marinello K.N Saribek Hatšatrjanile keeldusid. Kohus leiab aga tuvastatud asjaolude pinnalt, et H.T, Marinello Burkevicsi, K.N-i ja Saribek Hatšatrjani süüdistused on täielikult tõendamist leidnud peaasjalikult: 1) H.T kohtuistungil antud ütluste alusel; 2) Kannatanute kohtuistungil ütluste alusel; 3) DNA ekspertiisiaktides tuvastatu alusel, milles ekspert on andnud vähemalt tõenäolikus vormis arvamuse. Need arvamused, mis ekspert on andnud nõrgemas vormis, jätab kohus tõendi kogumist välja tuginedes RKL 3-1-1-63-08 p-le 17.4; 4) Läbiotsimisprotokolli alusel; 5) Sõiduki rehvidele tehtud jäljeekspertiisiakti alusel; 6) Jälitusprotokolli alusel; 7) Röövile eelnenud ja järgnenud sündmuskohtade vaatlusprotokollide alusel, sealhulgas ütluste ja olustikuga seostamise protokollides vaadeldud sündmuskohtade kirjelduse alusel; 8) Asitõendite vaatlusprotokollide alusel; 9) SEB panga väljavõtte alusel; 23

(34)1-09- 15577 Kohtul puudub alus kahelda nimetatud tõendites, kuivõrd need omavahel küllaldaselt riimuvad. Nimetatud tõendid haakuvad omavahel eeskätt alljärgnevaga: - H.T kohtuistungil antud ütluste kohaselt jäeti tema sõiduauto MB Aroonia tänavast eemale Põldeotsa mnt juurde. Tema ütluste kohaselt L juurest võeti kaasa veel juua ja toiduained, kuid kott rebenes ja need kadusid ära. Ka kannatanute ütlustest nähtuvalt võeti kaasa alkoholi ja toiduaineid. Põldeotsa mnt juures tehtud vaatluse kohaselt (I kd, tlk 26-34) leiti toiduaineid, Garlino Brändi pudel, brändi Belõi Aist pudel toiduainete pakendid ja sigarette. Antud asitõendid samuti vaadeldi (I kd tlk 205 – 208). Seega ka antud asjaolus riimuvad H.T ja kannatanu ütlused. - Põldeotsa mnt leitud sõiduki jäljed kuulusid H.T sõiduautole Mercedes Benzi vaatlusprotokolli alusel (I kd, 137-141), jäljeekspertiisiakti alusel (I kd, tlk 144-153), Mercedes Benzilt äravõetud rehvide vaatlusprotokoll alusel (I kd, tlk 154) ja läbiotsimise protokolli alusel (II kd, tlk 114-118), mille kohaselt H.T sõidukilt eemaldati rehvid ja saadeti need ekspertiisi. Antud tõenditest järelduvalt olid Põldeotsa mnt H.T sõiduauto rehvide jäljed, mis omakorda on kooskõlas H.T ütlustega, et tema oli üheks antud röövi täideviĳaks ja tema tegevus vastab talle esitatud süüdistuse kõikidele objektiivsetele tunnustele. - nii H.T kui ka kannatanu ütluste kohaselt oli xxxx röövimiseks sissetunginud isikuid kokku kolm. Nõnda nähtub ka vahetult kannatanute kõnedest politseisse (I kd, tlk 8689). - kannatanu N.L ja T.L kohtuistungil antud ütluste kohaselt tarvitati tema kallal ka vägivalda. Vägivalla tunnused on tuvastatud ka N.L teostatud kohtuarstliku ekspertiisiaktiga (I kd, tlk 44-51). Ka H.T andis kohtuistungil ütlusi, et N.L oli käsi verine, samuti, et majja sisenedes oli ka nuga K.N-i käes. Kannatanu N.Li vigastustest nähtuvalt on tal ka lõikehaavu jm, sealjuures marrastusi randmetel. Nii kannatanute kui ka H.T ütluste kohaselt, seoti kannatanutel randmed kinni. Samuti on tuvastatud kohtuarstliku ekspertiisiaktiga T.Lolevad kehavigastused (I kd, tlk 79-83), mis riimuvad ütlustega. Samuti sündmuskoha vaatlusel leiti verega määrdunud kangatükk, millele andis DNA ekspertiisi akt (I kd, tlk 129) vastuse, et see sisaldas verd ja sellel olnud DNA täisproﬁil on kokkulangev T L võrdlusproovist määratletud DNA proﬁiliga. Lisaks sündmuskohal põrandalt leiti sõlmes nöör, mis sisaldas verd ja sellest saadud DNA täisproﬁil on kokkulangev Na L võrdlusproovist määratletud DNA proﬁiliga (I kd, tlk 129). Samuti on sündmuskohal leitud nöörilt saadud ka DNA segaproﬁil, mis on kokku langev T.L DNA proﬁiliga (I kd, tlk 129), samuti ilmselt T.L sidumiseks kasutatud vahenditelt (I kd, tlk 171-186). Seega kannatanute ütlused riimuvad piisavalt H.T ütlustega selles, milliseid kehavigastusi, sh kinnisidumise tõttu, neile tekitati. - H.T ütluste kohaselt rööviga seoses võtsid nad kaasa ka kannatanutelt mobiiltelefonid, mille nad ära viskasid. Kannatanu T.L ütluste kohaselt võeti neilt kaasa ka mobiiltelefonid ja kriminaalasja juures olevat mobiiltelefoni ta tagasi saada ei soovi, sest see ei tööta. Sündmuskohana on vaatlusprotokollis Audru alevikus Oksa tn ja Tiigi tänava juures, vaadeldi kohta kuhu visati mobiiltelefon, kraavist leiti vutlaris olev mobiiltelefon (I kd, tlk 155-159; tlk 163-165, 166; II kd, tlk 14-22, 23-29). Kohtul puudub ka eelkirjeldatu alusel kahelda H.T ja kannatanute ütlustes, kuivõrd need omavahel küllaldaselt riimuvad, 24

(34)1-09- 15577 samuti ei sea kahtluse alla kannatanu T.L ütlusi äratundmiseks esitamise protokollid (I kd, tlk 68-69, 74-75,76-77). - H.T ütluste kohaselt sisenes ta kannatanute elukohta ja käes oli tal mängupüstol, neil olid ees maskid. Kannatanu N.L ütluste kohaselt sai ta aru, et ühel isikul oli käes just mängupüstol, sest see tundus kergena, kui sellega vibutati, kannatanu N.Le tõmmati pähe padjapüür, kaduma läks ka ehtekarp. H.T ütluste kohaselt pärast röövi sõitsid nad Tallinnasse ja teel üritati vabaneda rööviga seotud asjadest. 07.05.2009 vaadeldi kohti Halinga vallas (Lihula mnt ristumiskoht) II kd, tlk 38-48 ja seejärel sealt leitud asitõendeid II kd, tlk 49-50; I kd, tlk 187-198 – padjapüür, sametise kattega ehtekarp, tongipüstol, maskid. Kohus leiab, et usaldusväärsust tekitavalt riimuvad antud sündmuskohast leitud esemed kannatanu ja H.T ütlustega kuriteosündmuse asjaolude kohta. Kohus leiab, et ehkki nimetatud esemetelt ei leitud DNA ekspertiisi käigus DNA-d, on see ka mõistetav, sest on üldteada talvised mõjud, mis antud ekspertiisi tulemusi võivad selliselt just lahtiselt avamaal olnud esemeid mõjutada, sest antud esemed leiti siiski alles paar kuud hiljem. Seega ka asitõendite osas riimuvad H.T ja kannatanute ütlused. Kannatanu ähvardamine mängupüstoliga, mida pidas ka kannatanu ähvarduse ajal mängupüstoliks, ei ole kvaliﬁtseeritav relvaks või relvana kasutatavaks muuks esemeks, vaid viimati nimetatuna tuleb käsitleda antud asjas üksnes nuga. Mängupüstoli kasutamisega kinnitab aga röövimise põhikoosseisu elemendi „vägivalla“ kui objektiivse tunnuse täitmist, kuivõrd selle mängupüstoli kasutamise eesmärk oli H.T ütlustest järelduvalt kutsuda kannatanul esile reaalne kartus oma elu või tervise pärast, kuid selles osas süüdistatavate katse osutus kõlbmatuks, sest kannatanu sai aru, et tegemist on mängupüstoliga. Samas tundsid kannatanud hirmu muudel põhjustel. - H.T ütluste kohaselt oli antud röövist üheks osavõtjaks ka Marinello Burkevics. Kannatanu N.L ütluste kohaselt üks sissetungĳatest rebis temalt ära kaelast ketid ja hiljem avastas, et ka Veevalaja sodiaagimärgiga kulon on samuti kadunud. Sealjuures ühte kettidest on vaadeldud asitõendina (I kd, tlk 66-67). H.T ütluste kohaselt näitas Marinello Burkevics pärast röövi ka ketti, mille ta oli N.Lt kaelast haaranud. Ga N oma alaealise A Na eestkostjana andis aga uurĳale üle Veevalaja kuloniga kuldketi, mille kingiks 16. või 17. märtsil 2009.a. A.Nikulinale sünnipäevaks tema isa Marinello Burkevics (I kd, tlk 227-229; asitõendi vaatlusprotokoll tlk 233-234). Kohus leiab, et nimetatud asjaolud kinnitavad H.T ütlusi, et röövist üheks osavõtjaks oli samuti M.Burkevisc, kes eeltoodust tulenevalt röövi saagi oma tütrele sünnipäevaks kinkis. Kohus nõustub ka prokuröriga selles, et on ebaloogiline kinkida M.Burkevicsi poolt oma tütrele, kel on märtsis sünnipäev just Veevalajaga kulon, sest märtsis sündinu ei ole Veevalaja tähtkujus. Kohus on arvamusel, et sellel saab olla kooskõlas nimetatud tõenditega vaid üks seletus, et see kink toimus üksnes seetõttu, et röövi läbi saadi – s.t. tasuta - just sellise tähtkuju märgiga kulon ja ei muud. Kohus leiab, et asjaolu, et kannatanu N.Luur politseis koheselt ei tundnud ära temalt haaratud kaelakeed ja tundis selle ära alles hiljem, sealhulgas kohtus, ei sea kahtluse alla N.L ütlusi, kuivõrd selle asjaolu tõepärasus on täiendavalt kinnitatud ka H.T ütlustega. Sealjuures võib olla koheselt raske ära tunda eset, millel iseäralikud liigitunnused puuduvad. Samuti kaudselt ka jälitusprotokollist nähtuvalt (tlk 223-224) nähtub, et Marinello Burkevics ja H.T on omavahel telefoni teel suhelnud, sealjuures viimati kell 16:18 ajal ja järgnevalt suhtlesid nad omavahel mobiiltelefoni vahendusel alles 05.03.2009. Nimetatud asjaolu viitab koos H.T 25

(34)1-09- 15577 ütlustega sellele, et vahepeal ei olnud põhjust rääkida telefonitsi, sest oldi mõnda aega koos nii enne ja ka pärast kuriteo toimepanemist. Seega kohtul puudub alus kahelda H.T ütlustes, et Marinello Burkevics oli samuti üheks röövist osavõtjaks ning et ta täitis talle esitatud süüdistuse järgi kõik objektiivse koosseisu tunnused. - kannatanu T.Luuri ütluste kohaselt võeti temalt ära ka saapad. H.T ütluste kohaselt pani ta Aroonia tn 9 majas endale jalga ka kannatanu saapad, sest ta oma jalanõud läksid kohapeal katki. H.T abikaasa kohtuistungil antud ütluste kohaselt andis ta politseile üle saapad, mida H.T oli väitnud, et ta on ostnud. Ka kannatanu N.Le esitati äratundmiseks saapad (I kd, tlk 56-57) ja selle järgi tundis N.L nimetatud saapad ära kui 03.03.2009 röövi ajal ära võetud jalanõud. Kohus siiski jätab nimetatud tõendi tähelepanuta, sest antud äratundmiseks esitamine ei viidud läbi korrektselt KrMS § 81 alusel, sest äratundmiseks esitati vaid üks saapa paar, samas ei ole ta kirjeldanud ka neid tunnuseid, mille järgi kannatanu konkreetselt need saapad ära tundis. Siiski H.T , Jelena H.T ja kannatanu T.L ütlustega kogumis on tõendatud, et antud saapad rööviti samuti perekond Luuride elukohast. - kannatanu T.Luuri, kes on ka xxxxxx juhatuse liige ütluste järgi varastati tema lauasahtlis ära 200 000 krooni xxxxx raha. SEB panga vastustest (I kd, tlk 92-96) nähtub, et OÜ Sassi Trans panga konto A-allkirjaõigusega volitatud kasutaja on T.L ja et xxxxxx arvelduskontolt on tehtud sularaha väljamakseid ja sooritatud alljärgmistes Pärnu kontorites: 1) 08.01.2009 kell 12:39 SEB Pärnu kontoris, summas 110 000 krooni; 2) 06.02.2009 kell 12:02 SEB Pärnu kontoris, summas 100 000 krooni; 3) 06.02.2009 kell 12:37 SEB Pärnu kontori Ülejõe harukontoris, summas 75 000 krooni; Kohus leiab, et nimetatud asjaolu näitab, et T.L võis kodus olla 200 000 krooni sularaha, mis kuulus xxxxxxx - H.T ütluste kohaselt rööviti ka pangakaart ja laualt 4000-6000 krooni, mis samuti riimub kannatanute ütlustega. Kannatanu N.L ütluste kohaselt ja nii nähtub ka kõnest politseisse (I kd, tlk 86-89) rööviti temalt ka pangakaart ja ta andis röövĳatele ka PIN-koodid. - H.T ütluste kohaselt K.N ütles, et sai naise käest ka pangakaardi PIN koodid kätte ja pärast röövi sõitsid nad kõik kolmekesi Tallinnasse. Samuti H.T ütluste kohaselt K.N-i käes oli kaasa võetud pangakaart ja kood ning K.N ütles talle, et käis kaks korda ja tahtis raha võtta, kuid automaat neelas kaardi ära. Kohus leiab, et nimetatud tõendid näitavad, et kuriteost osavõtjaks oli ka K.N , kes sai antud kaardi PIN-koodid ja H.T ütluste kohaselt üritas raha välja võtta. K.N-i ütluste kohaselt käis ta samal päeval Tallinnas vaatamas oma pangakaardi kontoseisu. Ehkki tõendite avaldamisel kaitsja ei vaidlustanud kujutisekspertiisiakti ja sellega seotud dokumentide avaldamist, siiski kohus nõustub K.N-i kaitsjaga aga tema poolt kohtuvaidluses märgituga selles osas, et Swedpangast saadud vastuse ja fotode (tlk 98, 99-102) puhul iseenesest ei ole välistatud see, et need fotod on tehtud korras, kui K.N võis vaadata oma pangakaardiga kontoseisu. Kohus leiab, et antud juhul on jäetud teostamata ka videolindi vaatlus vastavalt menetlusseadusele ja see ka vormistamata jäetud, mistõttu on toimikus vaid e-mailiga saadetud pildid. Kohus on arvamusel, et kuna on antud juhul jäetud teostamata lindi vaatlus ja kirjeldamata protokollis muud asjaolud, ei ole antud 26

(34)1-09- 15577 tõend (I kd, tlk 99-102) lubatavaks tõendiks KrMS järgi ning kohus jätab selle tõendi seetõttu tähelepanuta. Samuti jätab kohus eeltulenevast tõendikogumist välja nimetatud fotode alusel teostatud kujutisekpertiisiakti (I kd, tlk 106-116). Siinkohal kohus märgib, et vaatamata viimati mainitule on H.T ütlustega ikkagi tõendatud, et K.N röövimisel antud kaardi koos koodidega sai ja üritas kaardiga sularaha välja võtta. Selle kaardi kasutamine oli aga selleks ajaks juba blokeeritud. - H.T ütluste kohaselt võttis röövist osa ka K.N . Kannatanu T.L ütluste kohaselt võeti temalt röövi käigus ära suveniiriks toodud alkoholi, ka N.Li ütluste kohaselt võeti kaasa ka alkoholi ja toiduaineid. Pärast röövi vahetult 04.03.2009.a. koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt (I kd, tlk 2-25) leiti xxxx õuest Metaxa karp, mis saadeti DNA ekspertiisi. Antud asitõendid on ka vaadeldud (I kd, tlk 206; tlk 187-198). Ekspertarvamuse kohaselt (I kd, tlk 180) sellelt karbilt saadud DNA proﬁil on kokkulangev K.N-i võrdlusproovist määratletud DNA proﬁiliga. Kohus leiab, et nii vahetult pärast antud röövi teostatud sündmuskoha vaatluse ja sellele tulemusena saadud DNA ekspertiisi tulemus kinnitab H.T ütluste õigsust, et antud kuriteost võttis osa ka K.N . Kuid on ka täiendavaid tõendeid, mis K.N-i osavõttu antud kuriteos kinnitavad. Lisaks sellele on teostatud ka sündmuskoha vaatlust kohas, kus H.T ütluste kohaselt jäeti pärast röövi viimasega seotud esemeid (II kd, lk 42), leiti Halinga vallast maskid, N.L kuuluv ehte karp jm, lisaks sellele oli kilekotis Laua viina pudel (I kd, tlk 195), mille suult võeti DNA proov. Ekspertarvamuse kohaselt (I kd, tlk 182) on saadud DNA proﬁil tulemusi andnud lookuste osas kokkulangev K.N-i võrdlusproovist määratletud DNA proﬁiliga. IV. Kvaliﬁkatsioon H.T, M.Burkevics ja K.N H.T-le kui kuriteo vahetule täideviĳale esitatud süüdistus röövimise toimepanemises isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, grupi poolt, sissetungimisega, relvana kasutatava muu esemega ähvardades ning näo varjamisega maskidega, mis on kvaliﬁtseeritav

§ 200lg 2 p 4, 7, 8, 9, 10 järgi.

Marinello Burkevicsile ja K.N-ile kui kuriteo vahetutele täideviĳatele esitatud süüdistus röövimise toimepanemises grupi poolt, sissetungimisega, relvana kasutatava muu esemega ähvardades ning näo varjamisega maskidega, mis on kvaliﬁtseeritav

§ 200lg 2 p 7, 8, 9,10 järgi on õige ja juriidiliselt õigesti omistatud.

Süüteokoosseisu objektiivne koosseis seisneb võõra vallasasja äravõtmises vägivalla abil. Sisult on vägivald kannatanu psüühiline või füüsiline mõjutamine. Kokkuvõtvalt käesoleval juhul kasutasid kuriteo toimepanĳad nii füüsilist vägivalda – kannatanute pikali tõukamine, noaga vigastuste tekitamine, vigastused on ﬁkseeritud kohtuarstlikes ekspertiisiaktides, samuti kannatanute kinnisidumine, et nad ei saaks liikuda, kui ka psüühilist vägivalda ähvardamist, s.o. raha mitteväljaandmisel kasutada vägivalda. 27

(34)1-09- 15577 Kannatanud kinnitasid kohtus, et neil oli hirm oma elu pärast ja seda süvendas asjaolu, et N.L nägi nuga, mistõttu kannatanud ütlesid korduvalt süüdistatavatele et võtku nad raha ja mingu minema. Süüdistatavad tungisid sisse uksest, lükates ust avama tulnud kannatanu põrandale pikali, hoides teda kinni ja sidusid kinni kannatanute jalad ja käed. Neil oli peas maskid, mis olid tõmmatud näo ette ja käes nuga. Kasutatud vägivallale järgnes vahetult vara hõivamine, rööviti kokkuvõtvalt sularaha, talvesaapad, M.Burkevics tõmbas N kaelast 2 kuldketti koos kuloniga, rööviti ka alkoholi, toiduaineid, N.L pangakaart, mida prooviti Tallinnas kasutada, kuid aparaat võttis kaardi ära. Seega oli kasutatud vägivald ajalises seoses vara hõivamisega. Süüdistatavad H.T, Burkevics ja K.N panid röövimise toime grupis ehk kaastäideviĳatena. Süüdistatavad tegutsesid ühise eesmärgi nimel - saada vara. Kokku oli lepitud tegutsemise plaanis, mida ilmestab selle kuriteo põhjalik ettevalmistamine. Selgitati välja kus ja millal kannatanu T.L liigub, kus elab, valmistati ette maskid, võeti kaasa nuga ja püstolitaoline ese ning lepiti kokku ühises tegutsemises. Seega see oli plaanist kantud ja kooskõlastatud tegevus, mistõttu saab rääkida kaastäideviimisest ehk kuriteo toimepanemisest isikute grupi poolt – täidetud kuriteo koosseis

§ 200lg 2 p 7 mõttes.

№aga ähvardamises on täidetud koosseis p 8 mõttes, kuna relvana kasutatav muu ese on mistahes ese, millega on võimalik kahjustada elavat või muud objekti. Nuga on ilma kahtlusteta selliseks esemeks. Majja sissetungimises täideti täidetud koosseis

§ 200lg 2 p 9 järgi.

Maskide kasutamises täidetud koosseis

§ 200lg 2 p 10.

H.T on isik, kes on varem karistatud röövimise eest Valga Maakohtu otsusega 02.10.2000.a. karistusega 6 aastat ja seda 3 aastase katseajaga. Karistusregistri seaduse § 25 lg 1 p 5 karistusandmed kustutatakse registrist kui tähtajalisest vangistusest tingimisi vabastamise korral määratud katseaja lõppemisest on möödunud 3 aastat, katseaeg lõppes 02.10.2003 + 3 a oleks kustunud 02.10.2006. § 26 lg 5 kohaselt, kui isik paneb enne karistusandmete kustutamise tähtaja möödumist toime uue väärteo või kuriteo, siis tähtaeg katkeb. Sel juhul arvestatakse tähtaega viimase väärteo või kuriteo eest mõistetud põhi- ja lisakaristuse ärakandmisest kõigi väärtegude või kuritegude eest. H.T on korduvalt karistatud nii väärtegude kui kuritegude eest, mistõttu tema karistatus on kustumata, seega on õige kvaliﬁkatsioon p 4 järgi. Subjektiivne koosseis eeldab röövimise puhul tahtlust koosseisu asjaolude suhtes ja antud süüteokoosseis on täidetud ka juhul kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Lisaks sellele näitab asja ebaseadusliku omastamise eesmärk kavatsetust asja äravõtmise suhtes. Kohus tuvastab, et süüdistatavad H.T, M.Burkevics ja K.N realiseerisid neile inkrimineeritud röövimise koosseisu tunnused kavatsetult, millele viitavad mitmed asjaolud nagu ka ettevalmistus antud rööviks.

§ 32

lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süü tähendab koosseisupärase ja õigusvastase teo subjektiivset omistamist ehk süüksarvamist tegĳale. Eesti õiguses kehtiva normatiivse süümõiste aluseks on tahteavaldus ehk isiku käitumuslik otsustus normivastase käitumise kasuks olukorras, kus tal oli võimalik käituda normipäraselt. H.T, 28

(34)1-09- 15577 M.Burkevics ja K.N , omades normikuulekale ühiskonnale omast võimalust mitte panna toime röövi esitatud süüdistuse kohaselt, otsustasid siiski õigusvastase käitumise kasuks ja neil õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Selline valik on õiguslikult etteheidetav ning omistab subjektiivselt süüdistatavale normatiivse süü röövimise koosseisus sätestatud tunnustele vastava kuriteo toimepanemises. Kohtule esitatud tõendite kohaselt H.T, M.Burkevicsi ja K.N-i puhul ka süüd välistavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Järelikult H.T, M.Burkevics ja K.N on esitatud süüdistuste järgi röövimise koosseisu tunnustele vastava koosseisupärase teo õigusvastases toimepanemises süüdi. Seetõttu ka kohus mõistab nad esitatud süüdistuse järgi süüdi. Saribek Hatšatrjan Saribek Hatšatrjanile on esitatud süüdistus

§ 200

lg 2 p 7, 8, 9, 10 -

§ 22lg 2 järgi, s.o röövimisele kihutamises.

Kihutamisega on tegemist kui isik kallutab teist isikut toime panema õigusvastast tegu. Kallutamine omakorda tähendab tahtluse tekitamist – s.t. täideviĳal tekib tahtlus toime panna süütegu. Kihutamistegu on täideviimisteoga põhjuslikult ehk kausaalselt seotud. H.T andis kohtuistungil ütlusi, et röövi mõtte on talle algusest peale pähe pannud S.Hatšatrjan. Tema teadis, et T.L käib iga kuu alguses pangas, kus võtab välja sularaha, ja seda et Ll raha ka on, näidates ette ka pangakontori, mida T.L külastab ja ta oli hästi kursis T.L tegemistega. H.T ütluste kohaselt pidi kokkuvõttes toimuma rööv ja sellest saadu läinuks jagamisele osavõtjate vahel, sealjuures S.Hatšatrjani vahel. Tehti koos ettevalmistusi varguseks ja seejärel rööviks. Ühel hetkel aga, s.o. 03.03.2009 H.T ja M.Burkevics keeldusid S.Hatšatrjanile röövi toimepanemisest koos temaga. Siiski 03.03.2009 õhtul otsustasid H.T ja M.Burkevics panna toime antud rööv kannatanu elukohas, mida oli samuti röövi eesmärgil passimas käidud, kui röövi kavandati veel S.Hatšatrjaniga. Lepiti kokku, et see rööv pannakse toime S.Hatšatrjanita, s.t. viimast röövist ei teavitata ja talle tulu sellest ei anta. Kohus lähtudes H.T ütlustest on jõudnud nende pinnalt järeldusele, et kui S.Hatšatrjan ei oleks pakkunud – s.o. ettepanekut teinud - H.T-le ja M.Burkevicsile toime panna kuritegu, andes selleks kogu info T.L kohta, ei oleks antud kuritegu ka toimepandud. Asjaolu, et 03.03.2009 toimepandavasse röövi enam S.Hatšatrjani ei pühendatud, ei ole äramuutvaks asjaoluks selles osas, et tahtlus rööv toime panna oli tekitatud H.T-le ja M.Burkevicsile just S.Hatšatrjani ettepaneku tõttu. S.Hatšatrjan oli initsiaatoriks ja oma kallutava tegevusega veenis ka H.T ja M.Burkevicsit röövi toime panema. Asjaolu, et S.Hatšatrjanil jäi antud röövist otsene-vahetu kasu saamata, ei muuda seda, et küllaldase algtõuke kuriteo toimepanemiseks andis H.T-le ja M.Burkevicsile just S.Hatšatrjan. Samuti ei muuda asjaolu, et S.Hatšatrjani algatatud plaan Luuride vastu kuritegu toime panna väljus tema kontrolli alt sellisena, et H.T ja M.Burkevics otsustasid ta 03.03.2009 õhtul toimepandavasse röövi mitte pühendada, sest algseks kuriteo toimepanemise agitaatoriks oli S.Hatšatrjan. Realiseeriti S. Hatšatrjani ettepanekut ja varem koos kavandatud ideid. Seega on olemas ka objektiivse tunnusena põhjuslik seos ja tuvastatud fakt, et S.Hatšarjani tahtest kantud ettepanek kuriteoks kokkuvõttes realiseerus ja seetõttu on S.Hatšatrjani tegevus vaadeldav kihutamisena. Eeltooduga on täidetud ka süüdistuse järgi 29

(34)1-09- 15577 objektiivsed koosseisu tunnused ja subjektiivselt realiseeris S.Hatšatrjan koosseisu kavatsetult. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud S.Hatšatrjani puhul puuduvad. Eeltoodu alusel kohus tunnistab ta esitatud süüdistuses süüdi. Eduard Nikogkosyan Kohtuistungil prokurör loobus Eduard Nikogkosyanile esitatud süüdistusest ja seetõttu kohus mõistab E. Nikogkosyani KrMS §-st 301 juhindudes õigeks. Kohus vabastas kohtuvaidluse ajal E.Nikoghosyani vahi alt 10.02.2010.a. kohtu saalis ja tõkendit talle ei ole seega kohaldatud. Eduard Nikoghosyanile tuleb tema taotlusel hüvitada alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju seoses 19.06.2009 – 10.02.2010 eelvangistuses viibimisega. V. Karistused

§ 56lg 1 kohaselt on isiku karistamise aluseks tema süü.

Karistuse mõistmisel arvestatakse samuti karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Kohus on seisukohal, et üldpreventiivses mõttes käesoleval juhul on süüdistatavad rünnanud eriti intensiivselt ühiskonnaliikmete garanteeritud põhiseaduslikku õigust turvaliselt elada oma kodus ja omada vara. Sellist üldise turvatunde ja inimeste tervise vastast manifesteerivat käitumist ei ole võimalik taluda õigusriiklikult korrastatud ühiskonnas ning õiguskorra kaitsmise huvid nõuavad sellele ranget reageeringut. Samas peab olema see reageering proportsionaalne süüdimõistetute süüga. H.T kohtulikult karistatud 4 korral. Karistust kergendavaks asjaoluks on oma süü tunnistamine, kahetsus ja röövi avastamisele aktiivne kaasaitamine. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et arvestades H.T süü suurust, sealjuures peaasjaolult toime pandud kuriteo raskust, üld - ja eripreventatiivseid asjaolusid, leiab kohus, et antud juhul ei ole võimalik mõista muud karistust peale reaalse vangistuse. Kohus leiab, et arvestades süü suurust ja toimepandud kuriteo raskust oleks antud juhul põhjendatud karistuse mõistmine peaaegu sanktsiooni keskmise määra järgi, kuid kohus arvestab oluliselt H.T esinevaid kergendavaid asjaolusid ja seetõttu leiab, et talle tuleb

§ 200

lg 2 p 4, 7, 8 , 9, 10 järgi mõista karistuseks neli aastat vangistust.

§ 68

lg 1 kohaselt lugeda karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg ja vahistamine jätta muutmata. Marinello Burkevics on varem kohtulikult karistatud 6 korda, sealhulgas varavastaste süütegude eest. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. 30

(34)1-09- 15577 Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et arvestades M.Burkevicsi süü suurust, sealjuures toime pandud kuriteo raskust, leiab kohus, et antud juhul ei ole võimalik mõista muud karistust peale reaalse vangistuse. Kohus leiab, et arvestades süü suurust ja toimepandud kuriteo raskust on antud juhul põhjendatud karistuse mõistmine pea sanktsiooni keskmise määra järgi. Seetõttu kohus leiab, et Marinello Burkevicsile tuleb

§ 200

lg 2 p 7, 8, 9, 10 järgi karistuseks mõista seitse aastat vangistust.

§ 65

lg 2 kohaselt suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt 28.11.2007 mõistetud karistuse nelja kuud vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõista vangistus seitse aastat ja neli kuud.

§ 68lg 1 kohaselt lugeda karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg.

Tõkendi – vahistamise jätab kohus muutmata. K.N on kohtulikult karistatud 5 korral, sealhulgas korduvalt varavastaste süütegude eest. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et arvestades M.Burkevicsi süü suurust, sealjuures toime pandud kuriteo raskust, et antud juhul ei ole võimalik mõista muud karistust peale reaalse vangistuse. Kohus leiab, et arvestades süü suurust ja toimepandud kuriteo raskust on antud juhul põhjendatud karistuse mõistmine pea sanktsiooni keskmise määra järgi. Seetõttu kohus leiab, et talle tuleb

§ 200lg 2 p 7, 8, 9, 10 järgi karistuseks mõista seitse aastat vangistust.

Tõkendi – vahistamine jätab kohus muutmata. Saribek Hatšatrjan on varem kohtulikult karistamata, väärteokorras 2008/2009 karistatud 2 korda. Kohus peab S.Hatšatrjani käitumist iseäranis küüniliseks, kuivõrd vaidlust ei ole selles, et ta on olnud kannatanu T.L heades suhetes, kuid otsustas siiski anda algtõuke antud kuriteoks kannatanute vastu. S.Hatšatrjan oli röövieelselt kannatanu T.Lt info hankĳaks ja variserlikult T.La sõbrasuhetes, kasutades viimast ära täielikult pelgalt kasusaamise eesmärgil kuriteo sihtmärgina. Arvestades aga eripreventiivse asjaoluna seda, et S.Hatšatrjan on varem kriminaalkorras karistamata, peab kohus võimalikuks tema karistamist sanktsiooni miinimummäära järgi, s.o.

§ 200lg 2 p 7, 8, 9, 10 - § 22 lg 2 alusel kolme aastase vangistusega.

S.Hatšatrjani initsieeriv käitumine käivitas ahela, mille tõttu toimus antud rööv. H.T ütluste põhjal, isegi kui ta keeldus lõpuks S.Hatšatrjanile kuriteo toimepanemisest, tekitas see tüli nende vahel. Kohus peab eeltoodud asjaoludel S.Hatšatrjani süüd küllaltki suureks ja seepärast ei pea kohus võimalikuks tema tingimisi karistusest vabastamist, sest see ei oleks proportsionaalne õiguskorra kaitsmise huvidega. Tõkendi elukohast lahkumise keelu jätab kohus muutmata. VI. Tsiviilhagid Kohus on seisukohal, et süüdimõistetud on kannatanu omandile tekitatud kahjus süüdi. Kahjutekitamine on olnud õigusvastane, sest see tekitati röövi läbi. Vaidlus puudub selles, et T. ja N.L põhjustati varaline kahju nende ütluste ja nende poolt esitatud tsiviilhagi summade järgi. Vaidlustatud ei ole tsiviilhagi summasid. Samuti nähtub pangaväljavõttest I kd tlk 92, et T.L, kes on xxxxxx juhatuse liige välja võtnud sularahas: 1) 08.01.2009 kell 12:39 SEB Pärnu kontoris, summas 110 000 krooni; 2) 06.02.2009 kell 12:02 SEB Pärnu kontoris, summas 100 000 krooni; 3) 06.02.2009 kell 12:37 SEB Pärnu kontori Ülejõe harukontoris, summas 75 000 krooni. Seega ka T.L ütluste kohaselt on tõendatud koos pangaväljavõttega, et tal võis kodus olla 200 000 krooni nimetatud ﬁrma sularaha. 31

(34)1-09- 15577 Süüdimõistetud vastutavad kahju eest solidaarselt ja tsiviilhagid kuuluvad rahuldamisele VÕS § 1045 p 5 alusel. Välja mõistmisele kuuluvad need seega solidaarselt H.T-lt , Marinello Burkevicsilt, K.N-ilt ja Saribek Hatšatrjanilt: - kannatanu T L kasuks 2680 krooni; - kannatanu NLi kasuks 2578 krooni; - kannatanu S T OÜ kasuks 200 000 krooni. VII. Menetluskulud Kohus mõistab välja KrMS § 175, § 179 lg 1 p 1 ja § 180 alusel menetluskulud riigituludesse: - H.T-lt 10875 krooni sundraha; 5996 krooni ja 40 senti tasu riigi õigusabi eest ning 529 krooni ja 50 senti toimiku koopiate kulu. - Marinello Burkevicsilt 10875 krooni sundraha ning 529 krooni ja 50 senti toimiku koopiate kulu. - K.N-ilt 10875 krooni sundraha; 743 krooni ja 40 senti tasu riigi õigusabi eest ning 529 krooni ja 50 senti toimiku koopiate kulu. - Saribek Hatšatrjanilt 10875 krooni sundraha; 4470 krooni tasu riigi õigusabi eest; - 529 krooni ja 50 senti toimiku koopiate kulu. Eeltoodu alusel mõistab kohus samuti riigituludesse solidaarselt H.T-lt, Marinello Burkevicsilt, K.N-ilt ja Saribek Hatšatrjanilt riigi tuludesse menetluskuludena ekspertiisi maksumused - isiku lihtekspertiis (akt nr 17; 05.03.2009 ) maksumus1840 krooni; - isiku lihtekspertiis (akt nr 16 11.03.2009) maksumuse 1840 krooni; - kujutiseekspertiis (akt nr IV-0039-09/2453 15.07.2009) maksumus 4600 krooni; - sõrmejäljeekspertiis (akt SS-0108-09/1017 27.04.2009) ) maksumus 2000 krooni; - DNA-ekspertiis (akt GE-0336-09/1068 30.04.2009) maksumus 25 550 krooni; - sõrmejäljeekspertiis (akt SS-0115-09/1101 27.04.2009) maksumus 3000 krooni; - jäljeekspertiis (akt TR-044-09/1920 03.06.2009) maksumus 1920 krooni; - sõrmejäljeekspertiis (akt SS-0254-09/2237 10.07.2009) maksumus 2250 krooni; - DNA-ekspertiis (akt GE-0587-09/1918 17.06.2009) maksumus 37 230 krooni; - sõrmejäljeekspertiis ( akt nr SS-0219-09/1919 08.09.2009) maksumus 43 krooni. Eduard Nikoghosyanile osutatud KrMS § 181 lg 1 alusel riigi õigusabi kulud, s.o. summas 9599 krooni ja 60 senti jätta riigi kanda. VIII. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1, 2, 4 alusel: - CD-R plaat, millele on järgmiste menetlustoimingute käigus salvestatud videomaterjal: 04.03.2009 xxx sündmuskoha vaatlus; 22.04.2009 Oksa tn-l Audru vallas Pärnumaal sündmuskoha vaatlus ja 07.05.2009 kahtlustatava H.T ütluste ja olustikuga seostamise käigus salvestatu, asub pakendatuna kriminaalasja juures (pakend nr 2), jätta kriminaalasja materjalide juurde; - Jelena H.T poolt üleantud saapad, asuvad pakendatuna kriminaalasja juures; (pakend nr 1), tagastada kannatanu T Le; - nuga ja musta värvi juhe (pakendis nr 1, 2) hävitada kohtuotsuse jõustumisel; - CD-R plaat, millele salvestatud 03.03. ja 04.03.2009 Le kõned nr-le 110 - asub kriminaalasjas juures – jätta kriminaalasja juurde; 32

(34)1-09- 15577 - DVD plaat, millele on 21.04.2009 salvestatud kahtlustatava H.T ütluste ja olustikuga seostamine – asub pakendatuna kriminaalasja juures (pakend nr 2), jätta kriminaalasja juurde; - sõiduauto Mercedes Benz xx esimesed rehvid, asuvad pakendatuna kriminaalasja juures ja on hoiul Lääne Politseiprefektuuris, tagastada kohtuotsuse jõustumisel H.T; - mobiiltelefon №kia 1100 koos Tele2 SIM-kaardiga, asub pakendatuna kriminaalasja juures (pakend nr 2), hävitada kohtuotsuse jõustumisel; - kujutiseekspertiisi akti (nr IV-0039-09/2453 15.07.2009) lisana kaks CD-R plaati s.h lisa 4, asuvad kriminaalasja juures (pakend nr 2), hävitada kohtuotsuse jõustumisel; - asitõendid, millised kajastatud 02.07.2009 vaatlusprotokollis /kd I tl 187-199/ sündmuskoha vaatluste käigus Pärnumaal 04.03.2009 Audru vallas xxxxx ja 05.03.2009 Audru vallas Põldeotsa mnt äärde jäävalt põllualalt ning 07.05.2009 kahtlustatava H.T ütluste ja olustiku seostamise käigus leitud ja kaasa võetud esemed - asuvad kriminaalasja juures (pakend nr 2), hävitada kohtuotsuse jõustumisel; - sularahaautomaadist leitud N Le väljastatud Swedpanga (endine Hansapank) pangakaar Visa Electron 4797 3150 1360 5598 – asub kriminaalasja juures (pakend nr 3), hävitada kohtuotsuse jõustumisel; - asitõendid, millised kajastatud 11.09.2009 vaatlusprotokollis - sündmuskoha vaatluste käigus Pärnumaal 04.03.2009 xxxx ja 05.03.2009 Audru vallas Põldeotsa mnt äärde jäävalt põllualalt ning läbiotsimiste käigus 20.04.2009 Valgas Kungla tn 7-2; Valgas Kuperjanovi 3a27 ja Marinello Burkevicsi vastutavas kasutuses olnud sõiduautos BMW 520 l reg märgiga 661 AUR, leitud ja kaasa võetud esemed – asuvad kriminaalasja juures (pakend nr 2), hävitada kohtuotsuse jõustumisel; - veevalaja kuloniga kuldkee, asub kriminaalasja juures (pakend nr 3), tagastada kannatanu NL; - 22 cm kollast värvi ketĳupp, asub kriminaalasja juures (pakend nr 3), hävitada kohtuotsuse jõustumisel; - jäljeekspertiisi akti (TR-044-09/1920 03.06.2009) lisana salvestis - asub kriminaalasja juures (pakend nr 2), hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Indrek Nummert Eesistuja kohtunik Anne Annus Rahvakohtunik Margit Lepassar 33

(34)1-09- 15577 Rahvakohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud ja tehtud uus otsus Tallinna Ringkonnakohtu 15.06.2010.a otsusega 1-09-15577 Tallinna Ringkonnakohtu 15.juuni 2010.a otsuse RESOLUTSIOON 1. Pärnu Maakohtu 10.veebruari 2010.a otsus tühistada osaliselt, täpsemalt Saribek Hatšatrjani süüditunnistamises ja karistamises

§ 22lg 2 - § 200 lg 2 p-de 8, 9, 10 järgi.

2. Teha selles osas uus otsus, millega mõista Saribek Hatšatrjan süüdistuses

§ 22lg 2 - § 200 lg 2 p-de 8, 9, 10 järgi õigeks.

3. Maakohtu otsus Saribek Hatšatrjani süüditunnistamises

§ 22lg 2 - § 200 lg 2 p 7 järgi muutmata.

Mõistetud karistuse – kolm aastat vangistust – osas jätta maakohtu otsus muutmata, kuid kohaldada

§ 73

lg 1 ja 3 sätteid ning määrata, et mõistetud karistus jäetakse tingimisi kohaldamata, kui Saribek Hatšatrjan ei pane 5 (viie) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 4. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. 5. Apellatsioonid jätta rahuldamata. 34

(34)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.

1-09-15577/19

1-09- 15577 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. veebruar 2010.a., Kuninga tn kohtumaja Kriminaalasja number 1-09-15577 (09250000442) Kohtukoosseis ees

§ 200

§ 200

§ 200

§ 22lg 2 järgi.

§ 199lg 2 p 4, 7, 8 järgi vangistus 2 kuud 27 päeva tingimisi 2 aastase katseajaga.

§ 200

§ 424

§ 329

§ 199

§ 329alusel vangistus 4 kuud tingimisi 2 aastase katseajaga.

§ 200lg 2 p 7, 8, 9, 10 järgi.

§ 201lg 2 p 2

§ 199

§ 200lg 2 p 7, 8, 9, 10 järgi.

§ 200

§ 22

§ 200

§ 22

§ 200

§ 68

§ 200

§ 65

§ 68

§ 200

§ 68

§ 200

§ 22lg 2 järgi ja karistada teda 3 (kolme) aastase vangistusega.

§ 200

§ 22lg 2 järgi.

§ 200

§ 200lg 2 p 4, 7, 8, 9,10 järgi kvaliﬁtseeritava kuriteo.

§ 200lg 2 p 7, 8, 9,10 järgi kvaliﬁtseeritava kuriteo.

§ 200lg 2 p 7, 8, 9,10 järgi kvaliﬁtseeritava kuriteo.

§ 22lg 2 ja § 200 lg 2 p 7, 8, 9, 10 järgi kvaliﬁtseeritava kuriteo.

§ 22lg 2 ja § 200 lg 2 p 7, 8, 9, 10 järgi kvaliﬁtseeritava kuriteo. 1.2. Tõendid Kohtuistungil avaldatud tõendid 12

§ 200lg 2 p 4, 7, 8, 9, 10 järgi.

§ 200lg 2 p 7, 8, 9,10 järgi on õige ja juriidiliselt õigesti omistatud.

§ 200lg 2 p 7 mõttes.

§ 200lg 2 p 9 järgi.

§ 200lg 2 p 10.

§ 32

§ 200

§ 22lg 2 järgi, s.o röövimisele kihutamises.

§ 56lg 1 kohaselt on isiku karistamise aluseks tema süü.

§ 200

§ 68

§ 200

§ 65

§ 68lg 1 kohaselt lugeda karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg.

§ 200lg 2 p 7, 8, 9, 10 järgi karistuseks mõista seitse aastat vangistust.

§ 200lg 2 p 7, 8, 9, 10 - § 22 lg 2 alusel kolme aastase vangistusega.

§ 22lg 2 - § 200 lg 2 p-de 8, 9, 10 järgi.

§ 22lg 2 - § 200 lg 2 p-de 8, 9, 10 järgi õigeks.

§ 22lg 2 - § 200 lg 2 p 7 järgi muutmata.

§ 73