TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-26-357 Määruse kuupäev 10. veebruar 2026 Kohtunik Ene Andresen Kohtuasi X-i kaebus mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses kriminaalmen

) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kaebajale kätte. ASJAOLUD

1. Tartu Halduskohtusse jõudis
2. veebruaril 2026 Tartu Vanglast X-i
3. veebruari
4. a kaebus, milles X taotleb talle suhtluskeeldude määramise ja nii pikalt hoidmisega tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitist 68 000 eurot. Kaebaja viitab kriminaalasjale nr 1-24-
5. Kaebaja väitel ütles ta kohtuistungil šokiseisundis olles, et ta ei soovi keeldude eemaldamist. Prokurör ei oleks neid ka maha võtnud. Kaebaja sõnul on ta nii enne kui ka pärast kohtuistungit korduvalt soovinud keeldu maha saada. Prokurör ei ole kõiki kaebaja kirjutatud dokumente kohtusse saatnud ning on tõde varjanud. Suhtluskeelud olid tänu valesüüdistustele peal
6. oktoobrist 2023 kuni
7. märtsini 2024 ning
8. aprillist 2024 kuni
9. jaanuarini
10. Kaebaja suhtlus kõikide lähedastega peale isa on seetõttu lõppenud. Kaebaja väitel hävitas prokurör süütu inimese elu. KOHTU SEISUKOHT 2.

§ 4

lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

§ 121

lg 1 p 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. 3-26-357 Kohus leiab, et X-i kaebus tuleb tagastada, sest vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

1. Kaebusest nähtuvalt soovib kaebaja saada hüvitist tema suhtes vahistuses suhtlemispiirangute rakendamise ja nende ülemäärase kestusega tekitatud kahju eest. Vanglavälise suhtlemise piirangu kohaldamise otsustab prokuratuur või maakohus kriminaalmenetluse raames (kriminaalmenetluse seadustiku § 1431 lg 1 ja vangistusseaduse § 102). Seega taotleb kaebaja talle süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist. Halduskohus ei ole pädev lahendama kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitamise nõudeid, sest seadus näeb selleks ette teistsuguse menetluskorra. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise alused ja kord on sätestatud süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduses (SKHS). SKHS § 7 lg 1 näeb ette õiguse nõuda kahju hüvitamist sõltumata süüasja lõpptulemusest, kui menetleja on menetlusõiguse süülise rikkumisega isikule kahju tekitanud. Kahju hüvitamise taotluse esitamise kord ja nõude esitamise tähtaeg on sätestatud SKHS §-des 14–
2. Sama menetluskord kohaldub ka juhul, kui tegemist on kohtu tekitatud kahju hüvitamise nõudega (SKHS § 7 lg 3; Riigikohtu erikogu määrus nr 3-18-1652/15, p 9). Kaebaja on viidanud kaebuses kriminaalasjale nr 1-24-1715, mille menetlus on kohtute infosüsteemist nähtuvalt praeguseks lõppenud – kaebajat süüdimõistev kohtuotsus jõustus Riigikohtu
3. jaanuari
4. a otsusega. Kui kaebaja soovib esitada kahju hüvitamise nõude seoses nimetatud kriminaalmenetluses suhtlemist piiravate meetmete kohaldamisega, tuleb tal esitada hüvitistaotlus prokuratuurile kuue kuu jooksul Riigikohtu lahendi jõustumisest arvates (SKHS § 21 lg 4).
5. Eeltoodust tulenevalt tagastab halduskohus X-i kaebuse

§ 121lg 1 p 1 alusel.

5. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3 ja § 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen 2