Obsah (4)

§ 475§ 613§ 173§ 174

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 31. märts 2026, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Kohtuasja number 2-25-14991 Salva Kindlustuse AS avaldus X vastu kahju hüvita

§ 475

lg 1 p 13 kohaselt on korteriomandi ja kaasomandi asjad hagita asjade üks liike.

§ 613

lg 1 p 1 järgi lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi. Hagita menetluses lahendatakse mh ka kahju hüvitamise nõuded, mis tekivad selle tõttu, et üks korteriomandi omanik tekitab kahju teise korteriomandi omaniku eriomandile (reaalosale) (RKTKo 2-12-24747/180 p 16). Puudub vaidlus, et 04.02.2024 toimus Kohtla-Järve xxx tn xx korteris nr 8 veeavarii, kus hakkas lekkima WC veevooliku seisukorda ja kinnitust, mille tulemusel voolas vesi korterisse 2 nr 4, ja korter sai veekahjustusi. Avaldaja on kindlustusvõtjale tekkinud kahju kindlustuslepingu alusel hüvitanud. Hüvitatud ulatuses läheb kindlustusvõtja võimalik kahju hüvitamise nõue kolmanda isiku (kahju põhjustaja) vastu (sõltumata nõude õiguslikust alusest) VÕS § 492 lg 1 alusel kindlustusandjale üle. Kuna avaldaja on kindlustusvõtjale hüvitanud kahjujuhtumitest põhjustatud kahju 10335, 40 läks selles ulatuses hagejale kahju hüvitamise nõue kahju tekitaja vastu üle.

1. Õige on avaldaja seisukoht, et puudutatud isik rikkus korteriomanikuna korteriomandi- ja korteriühistuseaduses (KrtS) § 31 lg 1 p-s 1 ettenähtud kohustust hoida korteriomandi eset korras ja hoiduda seda kasutades tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Riigikohus on leidnud, et kui kahjustav asjaolu lähtus korteriomaniku korteriomandi eriomandi piirest, tuleb eeldada, et korteriomanik rikkus oma kohustust ja see rikkumine ei olnud vabandatav (RKTKm 2-19-9500 p 15.1). 04.02.2024 toimus korterelamus veekahju juhtum, mis sai alguse puudutatud isiku korterist. Avaldusele lisatud KÜ aktist (lisa 4) nähtub, et lekkis korteri nr. 8 WC veevoolik, omanik pole korteris nr 8 aastaid elanud ja veekadu on ca 26 m
2. Seega ei taganud korteri nr 8 omanik korteriomandi eriomandi eseme korrashoidu selliselt, et sellest ei tekiks kellelegi, sealhulgas korter nr 4 eriomandi esemele kahju. Eriomandi piires oleva kaasomandi eseme (veevooliku) seisukorrast lähtunud kahjustava asjaolu (lekke) ärahoidmine oli puudutatud isiku (korteriomaniku) mõjusfääris. Järelikult on korteriomanik eriomandi eseme korrashoiu kohustust rikkunud. Kui puudutatud isik oleks jälginud ja kontrollinud veevooliku seisukorda, siis ei oleks veevoolik lekkinud ja kahju poleks tekkinud.
3. KrtS § 12 lg 2 ning AÕS § 72 lg 5 teise lause ja § 75 lg 1 järgi on kahjustatud korteriomanikule hüvitatavaks kahjuks eelkõige kahjustatud korteriomaniku korteriomandi eriomandi eseme ning tema ainukasutusse antud kaasomandi eseme senise seisundi taastamiseks mõistlikult vajalikud kulud (s.o ehitise osade parandamine, asendamine ja siseviimistlus). Selle sätte alusel hüvitatava kahju ärahoidmine on hõlmatud KrtS § 12 lg 2 ning AÕS § 72 lg 5 teise lause ja § 75 lg 1 kaitse-eesmärgiga (RKTKo 2-18-13649 p-d 1719). Avaldusele lisatud HPS Ehitus OÜ hinnapakkumise ja arvega (lisad 7, 8) on kahjuhüvitise suurus 10 335,40 eurot tõendatud. Kohus ei nõustu puudutatud isiku seisukohaga, et tuleks võrrelda olukorda „enne ja pärast“. Riigikohus on selgitanud, et kui VÕS §-s 127 kehtestatud põhimõtted kaitsevad üldiselt kahju hüvitamise kohustuse kaudu kahjustatud isiku vara väärtust, siis VÕS § 132 mõte on kaitsta kahjustatud isiku vara koosseisu säilimist. Järelikult lähtutakse asja kahjustamise korral kahjuhüvitise kindlaksmääramisel eelkõige vara senise koosseisu taastamiseks vajalike kulutuste suurusest (RKTKo 3-2-1-121-08 p 15).
4. Riigikohus on selgitanud, et VÕS § 127 lg 5 alusel tuleb kaaluda, kas kannatanu suhtes on õiglane arvata maha kasu olukorras, kus kannatanul ei ole objektiivselt võimalik kasu saamist kahju hüvitamise käigus vältida (RKTKo 3-2-1-133-15 p 17). Kasu mahaarvamiseks on VÕS § 127 lg 5 kohaselt vajalik kahe eelduse olemasolu, so. kasu peab olema põhjuslikus seoses kahju tekitamisega ja kasu mahaarvamine hüvitisest ei tohi olla vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. Kasu ja kahju tekitamise vahel on põhjuslik seos olemas, kuna ilma korterit kahjustamata, ei oleks korterit remonditud, ega kahjustatud korteri omanik saanud uusi materjale ja värsket remonti. Kohtu hinnangul on kasu mahaarvamine kahjuhüvitisest käesoleval juhul vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga, kuna kannatanul ei olnud objektiivselt võimalik kasu saamist kahju hüvitamise käigus vältida (nn. pealesunnitud rikastumine), st. kahjustatud korteri omanik ei saanud ära hoida korteri taastamise käigus uute materjalide paigaldamist ja uue siseviimistluse teostamist. Vastasel korral poleks kindlustusandjal üldse võimalik asja parandada, mis muudaks saavutamatuks VÕS § 132 eesmärgi, milleks on tagada kahjustatud isiku vara säilimine. VÕS § 132 eesmärgiks ei ole vara väärtuse säilitamine. Kohus märgib puudutatud isiku esitatud odavama hinnapakkumise osas, et Riigikohus on leidnud, et kahjustatud isik ei pea alati võtma aluseks kõige odavamat 3 remondivõimalust (RKTKm 2-21-5187 p 17 ja 2-20-5374 p 16).
5. Alusetud on puudutatud isiku väited, et HPS EHITUS OÜ-l puudub ametlik veebileht ja ettevõte ei osuta õhukuivatuse teenuseid. Ettevõte ei pea ilmtingimata omama veebilehte ja äriregistris ei pea olema välja toodud ettevõtte tegevusvaldkond peensusteni. Äriregistris põhitegevusala valik ei sea äriühingule tema äritegevuses mingeid piiranguid. Andmed ettevõtte põhitegevuse kohta kantakse äriregistrisse ning neid kasutatakse peamiselt informatiivsel eesmärgil ja statistiliste andmete kogumiseks. Puudutatud isikute esitatud ekspertarvamuste (Z.C., W.D.) osas märgib kohus, et üksnes kohtu määratud riiklikus ekspertiisiasutuses töötav kohtuekspert või muu asjatundja, riiklikult tunnustatud ekspert või kohtu määratud muu eriteadmistega isik saab asjas anda eksperdiarvamuse tsiviilkohtumenetluse seadustiku tähenduses. Järelikult ei ole tegemist ekspertarvamustega ja kohus saab esitatut käsitleda dokumentaalsete tõenditena.
6. Puudutatud isiku esitatud Z.C. (Virtex Ehitus OÜ objektijuht ja maaler) arvamust ei pea kohus usaldusväärseks tõendiks. Objektijuht ja maaler ei saa anda arvamust väidetava lekkinud veekoguse osas ning arvamusest ei nähtu ka loogilisi põhjendusi, kuidas sellise tulemuseni ja järeldusteni jõuti, sh. kahju suuruseni 100 eurot. Samuti on hinnatud kahjustatud korteri nr. 4 kahjustuste ulatust ainult video põhjal. Seega nõustub kohus avaldaja seisukohaga, et arvamusest ei nähtu erialateadmisel põhinevat hinnangut. Puudutatud isiku esitatud W.D. ekspertarvamuses on juttu elektriseadmetest ja paigaldistest, mis ei seostu käesoleva ajaga. Kohus on seisukohal, et kostja vastuväited ei anna hüvitise vähendamiseks alust, hagi tuleb rahuldada ja puudutatud isikult tuleb avaldaja kasuks välja mõista kahjuhüvitis 10335, 40 eurot. Viivist kahjuhüvitiselt on avaldajal õigus nõuda VÕS §-de 101 lg 1 p 6, 113 lg 1 teise lause ja lg 2 esimese lause alusel. Menetluskulud
7. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse (

§ 173lg 1).

Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses (

§ 174lg 2).

Kuna avaldus rahuldatakse, jätab kohus avaldaja menetluskulud puudutatud isiku kanda. Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuludeks 50 eurot tasutud riigilõiv, mis tuleb puudutatud isikult välja mõista. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt 4