Obsah (5)

§ 2§ 37§ 121§ 47§ 249

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-26-688 Määruse kuupäev 10. aprill 2026 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi P.Q (P.Q) kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks 1. Tagast

) § 120 lõike 1 punktide 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

1. Tartu Halduskohus jättis
2. märtsi
3. a määrusega P.Q kaebuse käiguta ning andis kaebajale kaebuse puuduste kõrvaldamiseks (s.o kaebuse nõuete täpsustamiseks) tähtaja 4 päeva määruse kättesaamisest arvates. Kaebaja sai
4. märtsi
5. a määruse tõlgituna vene keelde kätte
6. aprillil
7. Seega hakkas puuduste kõrvaldamise tähtaeg kulgema
8. aprillil 2026 ning viimane päev puuduste kõrvaldamiseks oli
9. aprill
10. Kaebaja ei ole praeguseni halduskohtu
11. märtsi
12. a määrusele vastanud ega taotlenud kaebuse puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamist.
13. Kohus lahendab asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses ning avalduse esitamise otsustab menetlusosaline omal äranägemisel (

§ 2lõige 3).

Kohus ei saa kaebaja asemel kaebust ja selle nõudeid sisustada, kui kaebaja ise ei astu kohtu selgituste alusel kaebuse täpsustamiseks vajalikke samme. Kohus tõlgendab

§ 2

lõike 4 alusel esitatud kaebust ning lähtub selle lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest. Kuivõrd kaebaja ei ole kohtule kaebuse nõudeid täpsustanud ega

1. märtsi
2. a määruses toodud tõlgendusele kaebuse nõuete osas vastu vaielnud, mõistab kohus, et kaebaja nõuab

§ 37

lõike 2 punkti 4 alusel vangla tekitatud kahju hüvitamist seoses S-6 sektoris värskes õhus jalutamise piiramisega. I 7. Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb

§ 121

lõike 1 punkt 4 ette olukorra, kus kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

§ 47

lõike 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Kaebaja hüvitamisnõude lahendamiseks on kohustuslik kohtueelne menetlus ette nähtud vangistusseaduses (VangS § 11 lõige 8). VangS § 11 lõike 8 kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.

1. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks enne kohtule hüvitamiskaebuse esitamist pöördunud kaebuse asjaoludega seoses kahju hüvitamise taotlusega Tartu Vangla poole ehk läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse. Tartu Vangla
2. märtsi
3. a vastusest kohtunõudele nähtub, et kaebaja ei ole Tartu Vanglale esitanud kahju hüvitamise taotlust seoses asjaoluga, et tema jalutamist värskes õhus piiratakse. Kohus märgib, et kaebusele lisatud
4. detsembri
5. a pöördumist ei saa tulenevalt selle sisust mõista kahju hüvitamise nõudena riigivastutuse seaduse § 7 lõike 1 tähenduses. Kaebaja ei ole
6. detsembri
7. a pöördumises taotlenud vangla tekitatud kahju hüvitamist. Eeltoodust tulenevalt on kaebajal täitmata VangS § 11 lõikest 8 tulenev kohtusse pöördumise eelduseks olev kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise nõue.
8. Kuna kaebajal on kohustuslik kohtueelne menetlus hüvitamisnõude esitamiseks praegusel juhul läbimata, ei ole kaebus tulenevalt

§ 47

lõikest 1 kohtus lubatav ning kohus tagastab kaebuse

§ 121lõike 1 punkti 4 alusel.

II 10. Kohus mõistab, et P.Q on esitanud kaebuses esialgse õiguskaitse taotluse Tartu Vangla kohustamiseks korraldada tema värskes õhus jalutamist nii, et ta oleks õues jalutamas juba kell 9.00 või 14.00, mitte 10‒15 minutit hiljem. 11.

§ 249

lõike 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Esialgse õiguskaitse taotlus peab lähtuma põhivaidlusest. Teisisõnu on esialgse õiguskaitse funktsioon tagada põhivaidluse tulemuse efektiivsus. Esialgse õiguskaitse kohaldamise tulemuseks ei saa olla õiguslikud tagajärjed, mis ei ole põhivaidluse edukuse korral saavutatavad. Kohus leiab, et kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus ei ole lubatav ning see tuleb jätta läbi vaatamata. Kohus selgitab, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei ole võimalik esialgset õiguskaitset taotleda kahju hüvitamise asjades. III 12. P.Q taotleb kaebuses riigi õigusabi. Kuna kohus tagastab kaebuse

§ 121

lõike 1 punkti 4 alusel, saaks kohus praegusel juhul otsustada riigi õigusabi andmise üle esindamiseks haldusmenetluses (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lõike 3 punkt 6). Kuigi kaebaja riigi õigusabi taotlus on äärmiselt lakooniline, peab kohus siiski võimalikuks taotluse sisuliselt lahendada. Kohtu hinnangul on antud juhul võimalik hinnata, kas riigi õigusabi määramine on vajalik ja kas esineb mõni RÕS § 7 lõikes 1 nimetatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks.

1. RÕS § 6 lõike 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole kaebaja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lõike 1 punkt 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.
2. Kohtu hinnangul on kaebaja võimeline ise oma õigusi kaitsma. Kaebaja on koostanud kohtule üldjoontes arusaadava kaebuse. Kohtul puudub põhjus arvata, et kaebaja ei suudaks samamoodi kohtueelses menetluses oma õigusi kaitsta. Kohus selgitab, et vanglal on haldusorganina nii uurimis- kui ka selgitamiskohustus (haldusmenetluse seaduse §-d 6 ja 36), mis aitab tagada kaebaja õiguste kaitset. Täiendavalt märgib kohus, et kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja ka varasemalt vangla tegevust vaidlustanud. Seega ei ole ta taoliste vaidluste puhul kogenematu.
3. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et riigi õigusabi andmine esindamiseks haldusmenetluses ei ole vajalik ega põhjendatud ning kohus jätab riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lõike 1 punkti 1 alusel rahuldamata. IV
4. Esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmise ja kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada kaebaja taotlusi riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ja tõendite kogumiseks ning kohus jätab need taotlused sel põhjusel läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt)