Obsah (6)

§ 62§ 121§ 41§ 4§ 104§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-26-160 Määruse kuupäev 5. veebruar 2026 Kohtunik Ene Andresen Kohtuasi Y ja X kaebus Kambja valla vastu Menetlusosalised Kaebajad: Y X,

) § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 252 lg 7 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse Yile kätte. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Y esitas
2. jaanuaril 2026 Tartu Halduskohtule kaebuse. Kaebuses on märgitud kaebuse esitajateks Y ja tema alaealine laps X ning vastustajaks Kambja Vallavalitsus. Kaebuses on esitatud järgmised nõuded: 1) tühistada vastustaja
3. detsembri
4. a volikiri (e-toimik: 2-253379/36) ning kohustada vastustajat tagasi võtma
5. detsembri
6. a „Seisukoht II“; 2) 3-26-160 tuvastada, et
7. detsembri
8. a ja
9. jaanuari
10. a avaldustele vastamata jätmine on õigusvastane; 3) kohustada vastustajat viivitamatult avalikustama kõik sotsiaalosakonna toimiku materjalid, mis on e-toimikus märkega „Juurdepääs piiratud“ (dokumendid 2-253379/40 kuni 43 jt) ning esitama täielikud metaandmed Qga seotud ex parte suhtluse kohta; 4) kohaldada esialgset õiguskaitset ja peatada viivitamatult Q volitused Kambja valla esindamisel Xt puudutavates küsimustes; 5) tuvastada, et Q on korruptsioonivastase seaduse § 11 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4 alusel kohustatud end esindamisest taandama; 6) mõista vastustajalt Xle välja mittevaralise kahju tekitamise eest hüvitis 10 000 eurot või õiglane hüvitis kohtu äranägemisel õiguste süstemaatilise rikkumise, alandamise ja menetlusliku trauma tõttu; 7) ennistada menetlustähtajad TsMS § 67 alusel.
11. Kohus jättis
12. jaanuari
13. a määrusega Y ja X kaebuse käiguta ning andis kaebajatele kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja (7 päeva).
14. Y esitas
15. jaanuaril 2026 kohtule taotluse, milles palus pikendada kohtumäärusega määratud tähtaega kolme nädala võrra.
16. Kohus pikendas
17. jaanuari
18. a kirjaga puuduste kõrvaldamise tähtaega kuni
19. veebruarini
21. Y esitas
22. veebruaril 2026 kohtule vastuse (koos eraldi esitatud täiendustega), milles on esitatud järgmised nõuded: 1) peatada viivitamatult kogu menetlus antud asjas seoses alaealise täieliku õigusliku esindatuse puudumisega; 2) määrata Xle esindaja riigi õigusabi korras spetsiaalselt käesolevaks halduskohtumenetluseks, kuna tsiviilõigussüsteem on teda alt vedanud ning uus advokaat ei saa olla H. Kolk; 3) tunnustada vaidluse avalik-õiguslikku iseloomu, sest tegemist on riigi (valla) haldusomavoliga, mitte üksnes eraõigusliku vaidlusega; 4) nõuda välja tsiviilasja nr 2-25-3379 toimik; 5) tunnustada uurimispõhimõtet ja uurida aktiivselt valla haldusvigasid; 6) hinnata kahju riigivastutuse seaduse § 9 alusel; 7) teha selgeks, et asi kuulub halduskohtu pädevusse ega ole eraõiguslik. Kaebajad on märkinud ka
23. veebruari
24. a avalduses vastustajaks Kambja Vallavalitsuse ning leiavad, et alaealine X on jäetud põhiõiguste rikkumise tõttu ilma tõhusast õiguskaitsest ning tema huvid on riigi institutsioonide tegevusetuse tõttu kaitseta. Kaebuses on viidatud Eesti Advokatuuri aukohtu
25. jaanuari
26. a otsusele asjas nr 2-15/25/1015, millega otsustati mitte algatada aukohtumenetlust vandeadvokaadi H. Kolgi tegevuse suhtes seoses vandeadvokaadi tegevuses distsiplinaarsüüteo tunnuste puudumisega. Kaebajad märgivad, et X on õiguslikus vaakumis, sest vandeadvokaat H. Kolgi esindus tsiviilasjas nr 2-25-3379 on näiline ning ebakompetentne. Tsiviilasjas esitatud taotlusele advokaadi vahetamiseks ei ole menetleja vastanud. Kaebajate arvates on tegemist halduskohtu pädevusse kuuluva vaidlusega, sest Kambja vald ei ole tsiviilasjaga nr 2-25-3379 seoses esitatud avaldustele vastanud, Q tegevus nimetatud tsiviilasjas on õigusvastane, Kambja vald esitas tsiviilasjas arvamuse lapse heaolu kohta ilma teemaga kohtumata ning on varjanud tõendeid. Kumbki kaebaja tasus kaebuselt riigilõivu 20 eurot. KOHTU SEISUKOHT 2 3-26-160
27. Kaebajad on esitanud
28. veebruaril 2026 kohtule Eesti Advokatuuri aukohtu
29. jaanuari
30. a otsuse. Kaebusest ei nähtu kaebajate tahet advokatuuri aukohtu otsust vaidlustada (mh ei ole kaebajad esitanud kohtule nimetatud otsusega seoses nõuet). Kohus mõistab kaebajate
31. veebruari
32. a avalduste põhjal, et nad soovivad nimetatud otsuse esitamisega tõendada, et advokatuur on keeldunud tagamast Xle tsiviilkohtumenetluses tõhusat õiguskaitset. Seepärast jätab kohus Advokatuuri aukohtu
33. jaanuari
34. a otsuse asja toimikusse. Kaebajad on esitanud
35. veebruari
36. a avalduste lisadena dokumente, mida ei ole praeguses asjas esitatud kaebuse lahendamiseks vaja ja mis koormavad asjatult toimikut. Seepärast tagastab kohus kaebajatele
37. veebruari
38. a esimese avalduse lisa „HALDUSASI NR. 3-26160 _LISAD.zip“, välja arvatud lisa 1 (Advokatuuri aukohtu
39. jaanuari
40. a otsus), ning
41. veebruari
42. a teise avalduse lisa „HALDUSASI NR. 3-26-160 _04.02.2026.zip“ (

§ 62lg 2).

7.

§ 121

lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-des 37–39 sätestatud nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Kohtule esitatud kaebuse põhjal võis mõista, et X soovib ühe nõudena esitada Kambja valla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Kohus andis

1. jaanuari
2. a määrusega kaebajatele kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. X-l tuli täpsustada, millise Kambja valla õigusvastase tegevusega seoses ta hüvitist nõuab ja miks ta peab valla tegevust õigusvastaseks. 7.
3. Kumbki kaebaja ei ole mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas
4. jaanuari
5. a määruses märgitud puudusi kõrvaldanud. Kaebajad on
6. veebruari
7. a esimeses avalduses märkinud, et nad nõuavad kahju hindamist riigivastutuse seaduse § 9 alusel. Kohus mõistab selle põhjal, et mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitasid siiski mõlemad kaebajad, mitte üksnes X. Kaebajate
8. veebruari
9. a avaldustest aga ei selgu, millise Kambja valla õigusvastase tegevusega seoses nad hüvitist nõuavad ja miks nad peavad valla tegevust õigusvastaseks. Ilma nimetatud teabeta ei ole kohtul võimalik hüvitamiskaebust lahendada. Kohus ei saa kaebajate asemel kaebuse alust sisustada (vt

§ 41lg 2 ja § 2 lg 3).

7.2. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse osas, milles kaebajad esitasid Kambja valla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõude,

§ 121lg 1 p 2 alusel.

8. Kohus leiab, et kaebus tuleb ülejäänud osas tagastada

§ 121

lg 1 p 1 alusel.

§ 121

lg 1 p 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

§ 4

lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. 8.

1. Kohus selgitas kaebajatele
2. jaanuari
3. a määruses, et halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine. Kuna kohtule ei olnud kaebuses esitatud teabe ja taotluste põhjal äratuntav, et kaebajatel oleks tekkinud vaidlus avalikõiguslikus suhtes, suunas kohus kaebajaid kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks oma sõnadega ja lühidalt välja tooma, millist Kambja valla avalik-õiguslikus suhtes tehtud toimingut või haldusakti nad soovivad halduskohus vaidlustada. Samuti tuli kohtule teatada, millise nõude või nõuded nad seoses vaidlusaluse haldusakti või toiminguga kohtule esitavad. 3 3-26-160 8.
4. Kaebajate kohtule esitatud avaldustest nähtuvalt soovivad vaidlustada Kambja valla tegevust tsiviilasjas nr 2-25-
5. Kohtumenetluses tehtud toimingutega seoses on võimalik esitada taotlusi ja edasikaebuseid konkreetses kohtumenetluses. Kohaliku omavalitsuse üksuse esindaja tsiviilkohtumenetluses tehtud toiminguid ei saa vaidlustada halduskohtus. Tsiviilasja lahendab maakohus (TsMS § 9) ning halduskohus ei sekku tsiviilkohtumenetlusse. Sama kehtib ka riigi õigusabi kohta. Riigi õigusabi andmisega seotud taotlusi lahendab kohus, kelle pädevuses on põhivaidluse lahendamine (RÕS § 10 lg 1). Seega saab tsiviilasjas riigi õigusabi korras määratud advokaadi menetlusest kõrvaldamise taotluse lahendada üksnes maakohus, mitte halduskohus. Kui tsiviilasja menetlusosaline ei nõustu maakohtu toimingutega, on tal võimalik kasutada samas tsiviilasjas edasikaebeõigust. 8.
6. Kuna kaebuse lahendamine ei ole osas, milles kaebajad soovivad vaidlustada Kambja valla tegevust tsiviilasjas nr 2-25-3379, halduskohtu pädevuses, tagastab halduskohus kaebuse vastavas osas

§ 121lg 1 p 1 alusel.

1. Eeltoodust tulenevalt tagastab halduskohus Y ja X kaebuse tervikuna.
2. Kohtule arusaadavalt seostub esialgse õiguskaitse taotlus kaebusega osas, milles kaebajad on soovinud vaidlustada Kambja valla tegevust seoses tsiviilasjaga nr 2-25-
3. Kuna halduskohtul puudub pädevus kaebust nimetatud osas lahendada, puudub kohtul kaebuses esitatud esialgse õiguskaitse taotluse lahendamiseks pädevus. Seepärast jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.
4. Kaebuse tagastamise tõttu jäävad läbi vaatamata ka tähtaja ennistamise taotlus ja tõendite kogumise taotlus.
5. Kohus tagastab kaebajatele kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 40 eurot pärast käesoleva määruse resolutsiooni punkti 2 jõustumist (

§ 104lg 5 p 2).

1. Kaebuse täienduses palutakse määrata Xle esindaja riigi õigusabi korras käesolevaks halduskohtumenetluseks (RÕS § 4 lg 3 p 5). RÕS § 10 lg 1 näeb ette, et taotlus riigi õigusabi saamiseks tsiviil-, haldus- või väärteoasjas menetlusosalisena kohtumenetluses esitatakse kohtule, kes asja menetleb või kelle pädevuses oleks asja menetleda. Kuna praeguse kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, ei ole ka riigi õigusabi taotluse lahendamine halduskohtu pädevuses. Seetõttu jätab kohus X taotluse riigi õigusabi saamiseks läbi vaatamata. Vaidluse eripära arvestades ei edasta halduskohus riigi õigusabi taotlust RÕS § 10 lg 7 alusel vastavalt kuuluvusele. Tsiviilasjas nr 2-25-3379 kaebajale määratud riigi õigusabi osutaja vahetamise otsustab kohus nimetatud tsiviilasja raames (RÕS § 20).
2. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebajate ja Q nimed tähemärgiga (

§ 175lg 3 ja § 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen 4