← Eesti

2-25-9213/14

Obsah (9)§ 432§ 661§ 466§ 428§ 430§ 173§ 168§ 174§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Heli Käpp Kohtujurist Külli Pilv Tsiviilasja number 2-25-9213 Määruse tegemise aeg ja koht 07. aprill 2026, Paide Tsiviilasi Aktiva Finance Group OÜ hagi XX-i

§ 432

sisust, et poolte kompromissi kinnitamine kohtus võtab hagejalt õiguse pöörduda kohtusse hagiga kostja vastu vaidluses sama hagi eseme üle samal alusel.

§ 661lg 4 alusel loobuvad pooled määruskaebuse esitamise õigusest.

II. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-25-

  1. III. Menetluskulud on jaotatud poolte kokkuleppega. Kompromissis nimetamata menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kohus täiendavalt menetluskulusid ei jaota ega määra kindlaks menetluskulude suurust. IV. Tagastada Aktiva Finance Group OÜ-le
  2. juuni 2026 ja
  3. jaanuari 2026 maksetega Julianus Inkasso OÜ kontolt Rahandusministeeriumi kontole tasutud 1050 euro suurusest riigilõivust pool, s.o 525 eurot, mis vastavalt hageja taotlusele kanda Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele x. Edasikaebamise kord

§ 661

lg 4 ja poolte kompromissi alusel ei ole määrus edasikaevatav, kuivõrd pooled on kokkuleppel määruskaebuse esitamise õiguse välistanud. Määrus jõustub selle menetlusosalistele kättetoimetamisest (

§ 466lg 1 ja 3).

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

  1. Pärnu Maakohtu menetluses on Aktiva Finance Group OÜ hagi XX-i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Puuduste kõrvaldamise korras täpsustatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Inbank Finance ja XX 07.09.2022 väikelaenu lepingu nr X, mille alusel kostja sai laenu 15 000 eurot. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu esialgne võlausaldaja saatis 07.03.2024 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, andes kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks vastavalt VÕS § 416 lg-le
  2. 26.03.2024 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Lepingust tulenevad nõuded on 28.03.2024 loovutatud hagejale. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevuse 13 135,73 eurot, intressi 750,72 eurot, haldustasu 11,60 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, täpsustatud hagiavalduse 20.01.2026 esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 3800,85 eurot ja edasise viivise lepingus kokkulepitud määras 15,90% põhivõlalt aastas alates 21.01.2026 kuni põhivõla täitmiseni. Nõue tuleneb. Hageja palub kostja kanda jätta hageja menetluskuludena riigilõivu summas 1050 eurot ja hageja õigusabikulud 507 eurot.
  4. veebruaril 2026 saabus kohtule poolte digitaalallkirjadega kompromissleping, mille viimases punktis kostja kinnitab, et on teadlikult kompromissiga nõus, sõltumata võimalikust vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest ja loobub selle kohtulikust kontrollist. Kohus määras kompromissi arutamiseks istungi, et veenduda, kas kostja tegelikult saab aru, mida selline kinnitus tähendab ja et kostjal ei pruugi olla kohustust kõiki nõudeid tasuda. Samuti ei olnud kompromisslepingust võimalik aru saada, mis alustel see on tehtud ning kuidas kujunes põhivõlg.
  5. Kostja 18.03.2026 istungile ei ilmunud. Kohus kohtuistungil selgitas hageja esindajale kompromissi puudusi, muuhulgas seda, et pooled ei saa loobuda kohtule seadusest tulenevast kohustusest kontrollida vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ja tarbijalepingu kehtivust. Hageja selgitas 3

(5)Tsiviilasi nr 2-25-9213 istungil, et poolte kompromiss lähtub eeldusest, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud: kõik lepingu täitmiseks kostja poolt tasutu on arvestatud põhivõla katteks ning viivis ja intress arvutatud seadusjärgses määras. Hageja nõustus kompromissi teksti vastavalt istungil arutatule täpsustama. Kohus andis pooltele tähtaja parandatud kompromissi allkirjastamiseks ja kohtule esitamiseks. 4. 06.04.2026 saabus kohtule hageja lepingulise esindaja ja kostja poolt digitaalselt allkirjastatud parandatud kompromissleping. Pooled on kokku leppinud kostja poolt hagejale võlgnevuse ja menetluskulude katteks makstava kompromissisumma ning selle osamaksetena tasumise korra ja tähtajad. Kostja poolt osamaksete tasumisega viivitamise puhuks on kokku lepitud viivis ja kogu nõude koheselt sissenõutavaks muutumine. Pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest, paluvad kompromissi kinnitada ja menetluse tsiviilasjas lõpetada. 5.

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab asjas menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi.

§ 430

lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

  1. Kohtul on omal algatusel kohustus kontrollida hageja nõude aluseks oleva tarbijakrediidi lepingu kehtivust ning seadusega tarbijakaitseks ettenähtud nõuetest kinnipidamist, sh lepingueelse teabe esitamise kohustuse täitmist, olenemata vastaspoole vastuväidetest või nõusolekust.
  2. Hageja nõude aluseks oleva tarbijakrediidi lepingu kehtivus. Kohus on üle vaadanud hagiavalduses esitatud asjaolud ja lisatud tõendid, sh kontrollinud hagi aluseks oleva lepingu krediidikulukuse määra. Hagiavalduses ja lepingus ära toodud krediidikulukuse määra arvutamiseks kasutatud osiste alusel kujunes krediidikulukuse määraks 17,77%, mis ei ületanud
  3. septembril 2022 laenu väljastamise ajal VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud ülempiiri (alates
  4. juulist 2022 kuni
  5. detsembrini 2022 kehtinud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 16,30% ning kolmekordne määr 48,9%). Kokkuleppe puntki 7 kohaselt on kompromissi summa arvutatud ümberarvestuse tulemusel. Hageja 18.03.2026 istungil selgitatu kohaselt kompromissi sõlmimisel lähtuti eeldusest, et esialgne laenuandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, seetõttu kohaldati VÕS § 403 4 lg-st 7 tulenevaid tagajärgi: kõik kostja poolt tehtud tagasimaksed on arvestatud põhivõla katteks, intressi ja viivist arvestati seadusjärgses määras ning muudest tasudest loobuti. Eeltoodu alusel puudub vajadus kontrollida vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist.
  6. Kohus leiab, et kompromiss seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav. Kohus kinnitab kompromissi ning

§ 428lg 1 p 4 ja § 430 lg 1 kohaselt lõpetab asjas menetluse.

Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus selgitab, et ei kohtumääruse resolutsioonis kohus märgib üksnes kokkuleppe tingimused, mis puudutavad menetluse eset (võlgnevuse suurus ja selle tasumise kord) ja mille osas kohtumäärus on täitedokumendiks. Kohtulikku kinnitamist ei vaja kompromisslepingu tekstis sisalduvaid poolte menetluslikud taotlused kokkuleppe kinnitamise ja menetluse lõpetamise ning riigilõivu tagastamise kohta, samuti kinnitused kokkuleppe tagajärgedest teadmise kohta. 9. Menetluskulude jaotus.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi korral jäävad menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei lepi kokku teisiti. Pooled on kompromisslepingus kokku leppinud, et kostja hüvitab hagejale riigilõivust pool summas 525 eurot ja lepingulise esindaja kulud 300 eurot (sisalduvad kompromissi summas). Kompromisslepingus nimetamata menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kohus kulusid täiendavalt ei jaota ning

§ 174lg 1 kohaselt menetluskulude suurust kindlaks ei määra. 4

(5)Tsiviilasi nr 2-25-9213 10. Riigilõivu tagastamine. Hageja palub vastavalt

§ 150lõike 2 punktile 1 tagastada hagimenetluses tasutud riigilõivust pool.

Kohtute infosüsteemi andmetel hageja on kahe maksega (

  1. juunil 2025 750 eurot ja
  2. jaanuaril 2026 täiendavalt 300 eurot) tasunud selles asjas riigilõivu 1050 eurot. Hageja taotlusel ja

§ 150

lg 2 p 1 alusel kohus tagastab hageja näidatud pangakontole riigilõivust poole, s.o 525 eurot. 11.

§ 661

lg 4 lubab hagimenetluses poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise õiguse välistada.

§ 466lg-te 1 ja 3 kohaselt jõustub täitedokumendiks olev määrus selle pooltele kättetoimetamisest. (allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp Kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.