RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbi

) § 1371 lg 8 alusel vahistamisega ja vahistas kahtlustatava kaheks kuuks. Selle määruse peale esitasid määruskaebuse kahtlustatav ja tema kaitsja.

2. veebruaril 2026 tühistas Tallinna Ringkonnakohus maakohtu
3. veebruari
4. a määruse ja vabastas kahtlustatava vahi alt. Ringkonnakohus leidis, et kuna kahtlustatava vahi all pidamise alus langes ära enne asendustõkendi kohaldamise määruse jõustumist, ei saanud talle alates
5. detsembrist 2025 elektroonilist valvet kohaldada. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 1-25-5690
6. Määruskaebuses taotleb prokuratuur maakohtu määruse jõustamist. Prokuratuuri hinnangul tõlgendas ringkonnakohus

§ 1371lg-t 7 valesti.

Sellest sättest ei tulene kohustust pikendada vahi all pidamise tähtaega juhul, kui isik vabastatakse vahi alt enne vahistamise asendamise määruse jõustumist. Kui maakohus on teinud määruse vahistamise asendamiseks elektroonilise valvega, raskendaks vahi all pidamise pikendamine kahtlustatava olukorda.

1. Kahtlustatava kaitsja palub jätta ringkonnakohtu määruse muutmata. Elektrooniline valve ei ole iseseisev tõkend ja pärast vahi all pidamise kahekuulise tähtaja möödumist ei olnud maakohtul enam võimalik elektroonilist valvet vahistamisega asendada. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Määruskaebuses märgitakse iseenesest õigesti, et

§ 1371

lg-st 7 ei tulene kohustust pikendada vahi all pidamise tähtaega juhul, kui isik vabastatakse vahi alt enne vahistamise asendamise määruse jõustumist. Ent ringkonnakohus ei ole vastupidist väitnudki.

§ 1371

lg 7 sätestab, et kahtlustatav või süüdistatav vabastatakse vahi alt ning talle kohaldatakse elektroonilist valvet pärast määruskaebuse esitamise tähtaja möödumist või kõrgema astme kohtus tehtud kohtumääruse jõustumist. Osundatu tähendab seda, et vahistatut ei vabastata vahi alt kohe, kui kohus on teinud määruse vahistuse asendamise kohta, vaid alles siis, kui on möödunud selle määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaeg, või kui määruskaebus on juba esitatud, siis pärast kõrgema astme kohtu määruse jõustumist. 7. Ringkonnakohus juhtis aga väga õigesti tähelepanu seadusest tulenevale (

§ 1371

lg 1) ja kohtupraktikas juurdunud arusaamale, et elektrooniline valve on käsitatav vaid vahistamise asendajana (RKKK 12.04.2012, 3-1-1-32-12, p 11). Viimati öeldu tähendab seda, et elektroonilist valvet saab kohaldada üksnes sellisele isikule, keda kohus on otsustanud seaduses ettenähtud korras vahi all pidada. 8. Praeguses asjas vahistati kahtlustatav prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku 17. oktoobri 2025. a määrusega kaheks kuuks. Kuigi

§ 1311

lg 4 annab eeluurimiskohtunikule võimaluse seda tähtaega prokuratuuri taotlusel pikendada, siis prokuratuur kahtlustatava vahi all pidamise tähtaja pikendamist sedapuhku ei taotlenud ja kahtlustatav vabastati vahi alt

1. detsembril 2025 vahi all pidamise tähtaja möödumise tõttu. Pärast kahtlustatava vahi alt vabanemist ei esitanud prokuratuur eeluurimiskohtunikule ka uut vahistamistaotlust. Seega ei olnud pärast
2. detsembrit 2025 õiguslikku alust A vahi all pidada, mistõttu polnud ka võimalik kohaldada talle vahistamist asendavat elektroonilist valvet. Nii leidis ringkonnakohus ainuõigesti, et kuna kahtlustatav allutati elektroonilisele valvele alusetult, ei saa valve tingimuste rikkumine kaasa tuua tema vahistamist (

§ 1371

lg 8), ja sellise olulise menetlusõiguse rikkumisega vahistatud kahtlustatav tuleb viivitamatult vahi alt vabastada.

1. Lisaks ringkonnakohtu määruses esile toodud rikkumisele juhib kolleegium tähelepanu teiselegi olulisele menetlusõiguse rikkumisele kahtlustatavale kohaldatud elektroonilise valve asendamisel vahistamisega. Nimelt taotles kriminaalhooldusametnik erakorralises ettekandes kahtlustatavale määratud elektroonilise valve asendamist vahistamisega. Maakohus konstateeris küll määruse põhjenduses, et A vahistati
2. oktoobril 2025 kaheks kuuks ja ta vabanes vahi alt
3. detsembril 2025, kuid sellele vaatamata rahuldas kohus kriminaalhooldusametniku taotluse ja selle taotluse alusel võttis ta kahtlustatava
4. veebruari
5. a määrusega kaheks kuuks vahi alla. Seejuures jättis kohus tähelepanuta, et

§ 130

lg 2 kohaselt võib kahtlustatava või süüdistatava vahistada vaid prokuratuuri taotluse alusel. Samuti on vahi all pidamise pikendamiseks vältimatult vajalik prokuratuuri põhistatud taotlus (

§ 1311lg 4). Kriminaalhooldusametnik saab kohtult taotleda 2

§ 1371lg 8).

Viidatud sätetest ja asjaolust, et elektrooniline valve on vahistamise asendaja, mitte vastupidi, tuleneb ühtlasi järgnev. Kui eeluurimiskohtunik asendab kriminaalhooldusametniku taotluse alusel kahtlustatava elektroonilise valve vahistamisega, ei või järgnev vahi all pidamine koos enne elektroonilise valve kohaldamist vahi all viibitud ajaga kokku ületada vahistamisel (või vahi all pidamise pikendamisel) kohtu määratud tähtaega. Pikem vabaduse võtmine eeldab prokuratuuri asjakohast taotlust. Praeguses asjas prokuratuur sellist taotlust ei esitanud. 10. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 390lg-st 1 ja § 361 lg 1 p-st 1, jätab kolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 18.

veebruari

1. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Kaitsja esitas
2. aprillil 2026 riigi õigusabi tasu taotluse, mis tuleb rahuldada. Prokuratuuri määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jääb määruskaebemenetluse kulu

§ 187lg 2 esimese lause kohaselt riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 3