Obsah (8)

§ 115§ 127§ 139§ 113§ 103§ 101§ 197§ 198

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtunik Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Indrek Parrest Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 9 märts 2026 Tsiviilasja number 2-21-13842 Tsiviilasi Nadezhda Fo

) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

1. augustist 2021 kuni kahjuhüvitise tasumiseni. Avaldaja korteri lakke tekkis
2. aasta märtsi esimesel poolel niiske laik. Selle põhjus oli järgmine: lumi kogunes avaldaja korteri kohal asuva korteri rõdule, lume sulamisel tekkinud vesi imbus läbi elamu amortiseerunud konstruktsioonide avaldaja korterisse. Avaldaja pöördus
3. märtsil 2021 kahju hüvitamiseks enda kindlustusandja poole. Avaldaja kindlustusandja vaatas
4. mail 2021 avaldaja korteri üle ja tegi kindlaks, et vesi tuli avaldaja korterisse elamu konstruktsioonide kaudu. Avaldaja kindlustusandja tellimusel tegi Suur Vanker OÜ
5. mail 2021 avaldaja korteris taastusremondi tegemiseks pakkumuse 550 eurot 80 senti. Avaldaja kindlustusandaja tegi
6. juulil 2021 otsuse, mille kohaselt ei saa kindlustusandja avaldajale kahju hüvitada, kuna sarnane juhtum toimus ka
7. aasta juulis. Kindlustusandja tasus
8. a juulis kahju, tingimusel, et rõdu remonditakse. Korteriühistu esimees kinnitas kindlustusandjale, et alates
9. a juunist ei ole rõdu ja fassaadi remonditud. Avaldaja on pöördunud korteriühistu juhatuse poole palvega rõdu ühenduskohad ära parandada. Korteriühistu juhatus kogub teist aastat rõdude remondiks raha, ent remonti ei ole tehtud. Korteriühistu vastutab kaasomandi vale hooldamise ja selle remontimata jätmise eest. Avaldaja teatas
10. mai
11. a hommikul korteriühistule kahju tekkimisest. Avaldaja kindlustusandja vaatas sama päeva õhtul korteri üle. Korteriühistu ignoreeris teadet. Avaldaja tegi
12. augustil 2021 korteriühistule ettepaneku kompromissiks ja määras kahju hüvitamiseks tähtaja. Korteriühistu teatas
13. augustil 2021, et ei ole kompromissist huvitatud.
14. Korteriühistu palus jätta avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Korteriühistu ei ole avaldajale kahju põhjustanud. Kahjujuhtumi toimumine ja selle põhjus on tõendamata. Avaldaja ei tõendanud, et veelekke põhjus oleks korteriühistuga seotud. Teave 2 kahjust põhineb üksnes avaldaja väidetel. Avaldaja esitatud asjatundja arvamus on põhjendamatu. Korteriühistu kaasatud asjatundja väitis, et aastataguse sündmuse põhjusi ei ole enam võimalik tuvastada. Avaldaja teatas korteriühistule kahjust mitu kuud hiljem. Avaldaja ei lubanud korteriühistul kahju olemasolu kontrollida, vaatamata korteriühistu palvetele. Avaldaja pöördus kindlustusseltsi poole, ent korteriühistut ei kaasatud sellesse. Avaldaja soovib kindlustusandjate ja korteriühistu arvel alusetult rikastuda. Avaldaja korter sai esimest korda vee tõttu kahjustada
15. aastal. Korteriühistu parandas seejärel lekkekoha. Avaldaja korter sai teist korda vee tõttu kahjustada
16. aastal. Avaldaja kindlustusandja hüvitas mõlemal korral avaldajale tekkinud kahju. Kahju kõrvaldamiseks vajalike tööde jaoks tegi pakkumuse OSAÜHING TEKTONIKA (Tektonika), kes kinnitas, et ta ei teinud avaldaja korteris kahju kõrvaldamiseks vajalike töid. Avaldajale on kahju juba hüvitatud, kuid hüvitise arvel ei ole avaldaja korterit parandatud. Avaldaja soovib käesolevas asjas seega sama kahju hüvitamist. Kahju on ülepaisutatud, kuna puuduseid ei ole kõrvaldatud ja tööde pakkumine oli kehtiv 40 päeva. Kuna avaldaja ei ole kahju kõrvaldamiseks töid tellinud ja tõenäoliselt tehakse tööd ise, on käibemaksu osa 91 eurot 80 senti põhjendamatu. Kuna avaldaja ei teatanud korteriühistule kahjust viivitamata, tuleb kahjuhüvitis vähendada nullini. Kui avaldaja oleks kahjust teatanud, oleks korteriühistu saanud teha toiminguid, et kahju tekkimise välistada. Avaldaja ei tasu remondifondi makseid, mille eest korteriühistu saaks rõdusid korda teha. Avaldajal on tasumata jaanuari
17. a seisuga 266 eurot 73 senti. Viivisenõue on hilinenud ja vastuolus hea usu põhimõttega. Avaldaja lõi viivise mittenõudmisega mulje, et ta on viivise nõudest loobunud. MAAKOHTU MÄÄRUS
18. Maakohus jättis
19. juuli
20. a määrusega avalduse rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Korteriühistu vastutab korteriomaniku ees korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemise kohustuse rikkumise korral korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 12 lg 1 ja § 34 lg 2 ning võlaõigusseaduse (

) § 115 lg 1 alusel. Avaldaja peab nõude rahuldamiseks tõendama järgmised asjaolud: 1) korteriühistu rikkus kohustust ja vastutab kohustuse rikkumise eest (

§ 115lg 1, Krt

S § 12 lg 1, § 34 lõiked 1–2); 2) avaldaja korterile tekkis kahju (

§ 127

lg 1, § 128); 3) kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (

§ 127

lg 2); 4) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127lg 4).

Avaldaja väitel tekkis tema korteri lakke

1. a märtsi esimesel poolel niiske laik. Eriteadmistega isiku (ehitusinseneri) F. Sokolovi hinnangust nähtub, et avaldaja korterisse vee imbumise põhjus oli asjaolu, et avaldaja korteri kohal asuva korteri rõdu põrand on kahjustunud, mistõttu imbub vihma või lume sulamise tagajärjel rõdu põrandale kogunenud vesi läbi rõdu põranda allpool asuvasse korterisse. Asjatundja F. Sokolovi järeldusi kinnitab
2. mai
3. a ülevaatuse akt nr 2156, millest nähtuvalt arvatakse, et vesi immitses avaldaja korterisse konstruktsioonide kaudu. Korteriühistu ei esitanud F. Sokolovi tuvastatu ümberlükkamiseks tõendeid. F. Sokolovi kirjalikus arvamuses sisalduv viide avaldaja korteri kohal asuva korteri numbrile on inimlik eksitus. Tõendis sisalduvatelt fotodelt on näha, et need tehti avaldaja korteri kohal asuva korteri rõdust. Väide, et F. Sokolov ei käinud avaldaja korteri kohal asuvas korteris, on tõendamata. Korterelamu ehitati
4. aastal. Kindlustusselts tuvastas
5. aastal, et avaldaja korterile tekkis veekahju, kuna vesi imbus avaldaja ülemise naabri korteri avatud rõdu kaudu avaldaja korterisse. Sama tuvastas asjatundja F. Sokolov ka 3
6. a septembris. Loogiline on seega, et samasse kohta tekkis samal põhjusel veeleke ka
7. a kevadel. Vaidlust ei ole, et rõdu on elamu kaasomandi osa ese. Rõdu korrashoid ja remont on korteriühistu kaudu täidetav kohustus. Korteriühistu rikkus seda kohustust. Korteriühistu vastutab rikkumise eest. Swedbank P&C Insurance AS-i
8. juuli
9. a teate kohaselt esitati neile
10. märtsil 2021 elutoa lae lekke kohta kahjuavaldus. Swedbank P&C Insurance AS-i koostööpartneri esindaja tuvastas avaldaja korteri
11. mail 2021 ülevaatamisel, et selle külalistetoa laes ja seinal on veekahjud ja niiskus. Avaldaja korterist tehtud fotodelt on näha, et korteri akende kohal olevas laes ja seinal on plekid. Suur Vanker OÜ tegi Swedbank P&C Insurance AS-i tellimusel
12. mail 2021 pakkumise avaldaja korteri külalistetoa taastusremondiks summas 550 eurot 80 senti. Viitatud tõenditest järeldub, et avaldaja korteris tekkis märtsis 2021 veekahjustus ning et avaldaja korteri taastamise kulud on 550 eurot 80 senti. Tõenditest nähtub ka, et vaidlusalune kahju ei tekkinud
13. ega
14. aastal. Korteriühistu ei selgitanud, millest tulenevalt ta väidab, et avaldaja ei ole
15. ja
16. a tekkinud kahju kindlustusseltsidelt saadud hüvitiste eest kõrvaldanud. Tektonika
17. oktoobri
18. a vastusest ei saa seda järeldada. Asjaolu, et avaldajal tekkis kahju
19. ja
20. aastal, ei tähenda, et kahju ei saanud tekkida
21. aastal. Kahju ei ole hüvitatud. Kahju tekkimine ja selle suurus on seega tõendatud. Avaldajal tekkinud kahju on hõlmatud korteriühistu rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga. Rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos. Kahju hüvitamise eeldused on seega tõendatud. Korteriühistu esitatud arvetest nähtub, et avaldajal suureneb korteriühistu ees võlg, sh remondifondi ja sihtlaekumise (rõdude remondi) maksete eest. Avaldaja võlg oli
22. oktoobri
23. a seisuga 100 eurot ja
24. jaanuari
25. a seisuga 266 eurot 73 senti. Avaldaja esitas korteriühistu esindaja vastuse, millest nähtub, et esimees T. Tšernikova sai
26. mail 2021 avaldajalt teate tema korteri toa laes lekke ilmnemisest. Korteriühistu juhatusele ei laekunud avaldaja taotlust juhatuse poolt akti koostamiseks või lekke fakti dokumenteerimise kohta. Avaldaja nõudis
27. mail 2021 tema eest eestikeelse avalduse täitmist ja kindlustusseltsile saatmist. Vastusest ei saa järeldada, et korteriühistule teatati avaldaja korteri ülevaatamise kuupäev ja kellaaeg. Avaldaja ei vaielnud vastu, et ta ei lubanud korteriühistul kahjuga tutvuda. Avaldaja selline käitumine on hea usu põhimõtte vastane. Avaldaja ei saa seega tugineda sellele, et korteriühistu rikkus enda kohustusi, ega kasutada sellega seoses õiguskaitsevahendeid. Avaldaja ei saa nõuda korteriühistult kahju hüvitamist ega viivist. Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, kuna nad mõlemad rikkusid oma kohustusi. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
28. Avaldaja palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega avaldus rahuldada ja jätta kõik menetluskulud korteriühistu kanda. Kohus tuvastas, et korteriühistu rikkus korrashoiu ja remondi kohustust, avaldaja korteris tekkis
29. a kevadel veekahjustus, kahju kõrvaldamise kulu on 550 eurot 80 senti ning et rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos. Kohus ei rahuldanud siiski nõuet, kuna avaldaja oli väidetavalt pahauskne. Kohus tugines korteriühistu väidetele, mitte tõenditele. Kohus jättis hindamata, et kahjustatud rõdu on kaasomandi osa, mille eest vastutab korteriühistu. Kohus ei käsitlenud seda piisavalt. 4 Avaldaja teatas
30. mail 2025 korteriühistule kahjust. Kindlustuse esindaja vaatas samal päeval kahju üle. Korteriühistu juhatuse esimees ei osalenud ülevaatusel, kuigi ta kutsuti sellele. Korteriühistul oli seega võimalik tekkinud kahju üle vaadata, kuid seda ei tehtud. Kohus hindas asjatundja F. Sokolovi arvamust ühepoolselt. Korteriühistu ei esitanud F. Sokolovi arvamuse ümberlükkamiseks tõendeid. Vaidluse poolte kavandatud ühine ekspertiis jäi ära, kuna korteriühistu ei maksnud selle eest. Kohus oleks saanud avaldaja käitumise, sh remondifondi maksete tasumata jätmise, tõttu kahju üksnes osaliselt vähendada. Nõue oleks tulnud ülejäänud osas rahuldada. Avaldaja palus korteriühistul kahju hüvitada hiljemalt
31. augustil
32. Korteriühistu ei kõrvaldanud kahju. Viivisenõue on seega põhjendatud. Kohus rikkis menetluskulude jaotamisel TsMS § 172 lõiget
33. Kui kohus leidis, et mõlemad pooled rikkusid oma kohustusi, oleks ta pidanud jaotama menetluskulud vastavalt rikkumiste ulatusele.
34. Korteriühistu palub jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Teave kahju kohta põhineb avaldaja väidetel. Avaldaja teatas korteriühistule kahjust mitu kuud hiljem. Avaldaja ei lubanud korteriühistul kahju üle vaadata, kuigi korteriühistu palus seda. Avaldaja pöördus kindlustuse poole, ent korteriühistut ei kaasatud sellesse. Kindlustuse järeldused põhinevad avaldaja väidetel. Avaldaja käitumine viitab, et kahju ei tekkinud väidetaval ajal. Kui see oleks väidetaval ajal tekkinud, ei puutu kahju korteriühistusse. Avaldaja korteris toimus veekahju juba
35. aastal. Kindlustus hüvitas avaldajale kahju. Korteriühistu tegi
36. a augustis remonttööd lekke põhjuste kõrvaldamiseks. Avaldaja pöördus
37. aastal uue kindlustusseltsi poole sama kahju kõrvaldamiseks. Kindlustus hüvitas sama kahju ja esitas korteriühistule tagasinõude. Korteriühistu keeldus tagasinõude rahuldamisest ja kindlustus loobus sellest. Sama kahjujuhtum toimus veebruaris-märtsis 2021 väidetavalt uuesti. Väidetavad lekked toimusid avaldaja korteris samas kohas. Avaldaja on saanud kahel korral sama kahju hüvitamiseks hüvitise, kuid ei ole kasutanud hüvitisi kahju tagajärgede kõrvaldamiseks. Avaldaja soovib kolmandat korda sama kahju hüvitamist. Korteri nr 22 omanik kinnitas, et avaldaja asjatundja ei ole korterit nr 22 külastanud. Asjatundja toimingud on arusaamatud. Kahjujuhtumist saadik ei ole samas kohas neli aastat lekkeid olnud. Kui kaasomandi osa oleks puudusega, peaksid olema läbijooksud pidevad. Kuna avaldaja ei teatanud korteriühistule kahju tekkimisest ega võimaldanud kahjustatud korteriga tutvuda, tuleb kahju

§ 139lg-te 1 ja 2 alusel vähendada null euroni.

Korteriühistul oleks kahjust teada saamisel olnud võimalik teha toiminguid, et kahju tekkimine välistada. Avaldaja põhjustas kahju ise. Ta ei tasu korteriühistule rõdude ja fassaadi remondiks ettenähtud makseid. Avaldajal on tasumata 266 eurot 73 senti. Kahju vähendamine üksnes tasumata maksete ulatuses ei ole põhjendatud. Avaldaja ei ole kahju kõrvaldamiseks töid tellinud. Kui ta teeb tööd ise, on kahjus sisalduv käibemaks 91 eurot 80 senti põhjendamatu. Viivisenõue on hilinenud ja vastuolus hea usu põhimõttega. Avaldaja jättis pikema aja jooksul mulje, et ta on viivisest loobunud.

1. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5
2. Ringkonnakohus tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega rahuldab avalduse, mõistab korteriühistult avaldaja kasuks välja kahjuhüvitise 550 eurot ja viivise hüvitiselt

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 23.

augustist 2021 kuni kohustuse täitmiseni ning jätab menetluskulud korteriühistu kanda. Määruskaebus rahuldatakse.

1. Avaldaja esitas korteriühistu vastu nõude korteriühistu hallatava elamu kaasomandi eseme hulka kuuluvate konstruktsioonide kaudu avaldaja korterisse imbunud veest avaldaja korterile tekkinud kahju hüvitamiseks. Avaldaja soovib korteri siseviimistluse taastamise kulude hüvitamist.
2. Avaldaja võib nõuda korteriühistult

§ 115

lg 1 alusel kahju hüvitamist, kui on täidetud järgmised eeldused: korteriühistu rikkus oma kohustusi (

§ 115lg 1, Krt

S § 12 lg 1, § 34 lg 2), rikkumine ei ole vabandatav (

§ 103

lg 1), avaldajale tekkis kahju (

§ 127

lg 1, § 128), mis on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (

§ 127

lg 2), ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127lg 4). (RKTKm 30.03.2023, 219-9500/62, p 13). Korteriühistu kohustuseks on Krt

S § 12 lg 1, § 34 lg-te 1 ja 2 kohaselt korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemine, sh kohustus tagada korteriomandite kaasomandi osa eseme korrashoid, remont ja korteriomanditeks jaotatud ehitise säilitamine ja hoidmine korteriomanike määratud seisukorras (RKTKm 19.03.2021, 2-18-13649/57, p 17). Maakohus tuvastas põhjendatult, et korteriühistu rikkus KrtS § 12 lg-s 1 ja § 34 lg-s 2 sätestatud kohustusi ning et

§ 115lg 1 alusel kahju hüvitise nõudmise eeldused on täidetud.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 659 ja § 654 lg 6). Samas leidis maakohus, et avaldaja ei saa enda käitumisest tulenevalt korteriühistu rikkumisele tugineda ega korteriühistult kahju hüvitist nõuda, viidates

§ 101lõikele 3.

Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et korteriühistu rikkumisele tuginemine on

§ 101lg 3 alusel välistatud.

See, et avaldaja jättis korteriühistule rõdude remondi tarbeks kogutavad maksed tasumata, ei põhjustanud seda, et korteriühistu rikkus oma kohustust hoida avaldaja korteri kohal asuva rõdu põrand sellises seisukorras, et sellest ei pääseks vesi avaldaja korteri sisemusse. Avaldajal oli

1. juuni
2. a seisuga korteriühistu ees majandamiskulude võlg 40 eurot (arve nr 619, tl 39 pöördel). Korteriühistu väitel oli tegemist rõdude remondi tarbeks kogutava makse võlaga. Arve nr 619 järgi kogus korteriühistu rõdude remondiks 10 eurot kuus (tl 39 pöördel). Avaldaja
3. juuni
4. a seisuga korteriühistu ees olnud majandamiskulude 40-eurosest võlast moodustas seega 10 eurot mai 2021 rõdude remondi eest ettenähtud makse võlg ja 10 eurot aprilli 2021 rõdude remondi eest ette nähtud makse võlg. Märtsis 2021, s.o avaldaja korteri kahjustamise ajal, ei saanud avaldaja võlgnevus rõdude remondiks kogutavate maksete osas olla suurem kui üksnes 20 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole usutav, et korteriühistu jättis märtsiks 2021, s.o kahju tekkimise ajaks, rõdu põranda remontimata, kuna tema finantsseis oli avaldaja 20 euro suuruse majandamiskulude võla tõttu niivõrd halb, et ta ei saanud rõdu põranda remontimiseks töid teha. Arvetelt nähtuvalt kogus korteriühistu lisaks rõdude parandamiseks ettenähtud maksetele raha ka (üldisesse) remondifondi määras 0,25 euro/m2 (tl 39 jj). Korteriühistul oli seega teisi tulusid, mille arvel rõdu põrandat remontida. Avaldaja poolt korteriühistule majandamiskulude eest maksete tegemata jätmine ei saanud seega tuua korteriühistu jaoks kaasa selliseid rahalisi raskusi, mis takistanuks korteriühistul oma kohustuste täitmist. 6 Asjaolud, et avaldaja jättis pärast kahju tekkimist korteriühistule majandamiskulude eest osaliselt tasumata ega teatanud tekkinud kahjust viivitamata, ei saanud põhjustada seda, et korteriühistu rikkus oma kohustusi, mille tagajärjel tekkis
5. a märtsis avaldaja korterile kahju. Avaldaja õigus tugineda korteriühistu kohustuste rikkumisele ei ole

§ 101lg 1 järgi seega välistatud. 10. Avaldaja saaks esitada korteriühistu vastu Krt

S § 12 lg 2 ja AÕS § 72 lg 5 teise lause alusel kahjunõude ka juhul, kui korteriühistu ei ole oma kohustusi rikkunud. Selle nõude eeldused on järgmised: kahjulik mõjutus lähtus kaasomandi esemest avaldaja eriomandi esemele või avaldaja ainukasutusse antud kaasomandi esemele; avaldaja eriomandi esemele või tema ainukasutusse antud kaasomandi esemele tekkist kahju; nõutavaks kahjuks on avaldaja eriomandi eseme või tema ainukasutuses oleva kaasomandi eseme senise seisundi taastamiseks mõistlikult vajalikud kulud (

§ 127

lg 2) (RKTKm 30.03.2023, 2-19-9500/62, p 16; 19.03.2021, 2-18-13649/57, p-d 18–19). Avaldaja väitel imbus tema korterisse

1. a märtsis vesi, mille tõttu sai ta korter kahjustada. Asjaolule, et vesi imbus avaldaja korterisse
2. a märtsis, viitavad järgmised asjaolud, mis on tõendatud: avaldaja esitas
3. märtsil 2021 kindlustusandjale veelekke kohta kahjuavalduse (tl 6 pöördel) ja kindlustusandja esindaja tuvastas
4. mail 2021 avaldaja korteri ülevaatusel avaldaja korteri laes ja seinal veekahjustused ja niiskuse (tl 9 pöördel). Korteriühistu väide, et avaldaja korterisse imbus vesi aastatel 2014 ja 2016, kuid mitte
5. a märtsis, on tõendamata. Ainuüksi sellest, et avaldaja ei pöördunud veelekke toimumise järgselt kohe korteriühistu poole, ei saa järeldada, et veeleket avaldaja väidetud ajal ei toimunud. Avaldaja pöördus veelekke järgselt oma kindlustusandja poole, kes avaldaja korteri ülevaatamise käigus avaldaja korteris veelekke tagajärjed ka tuvastas. Avaldaja korterist tehtud fotodelt nähtuvalt on avaldaja korteri laes ja seintel kollakad laigud (tl 5). Eriteadmistega isiku F. Sokolovi arvamuse kohaselt tekkisid need laigud põhjusel, et avaldaja korteri kohal asuva rõdu põrand on kahjustunud ja seetõttu imbus vihma või lume sulamise tagajärjel rõdu põrandale kogunenud vesi läbi rõdu põranda avaldaja korterisse. Avaldaja korteri ja rõdu põranda kahjustused olid jätkuvalt olemas
6. septembril 2022, mil F. Sokolov avaldaja korteri ja rõdu üle vaatas (tl 71–79). Ringkonnakohtul ei ole alust kahelda, et eriteadmistega isik avaldaja korteri kohal oleva rõdu ise üle vaatas, arvestades, et arvamusele lisatud fotosid ei oleks saanud teha rõdul viibimata (tl 73–74). Korteriühistu ei esitanud eriteadmistega isiku arvamuse ümberlükkamiseks tõendeid, kuigi tal oli selleks võimalus (tl 61, 68, 92). Avaldaja korteri kohal asuv rõdu on hoone osa. Rõdu põrand on sisuliselt katuseks selle all asuvatele korteritele (tl 73). Rõdu ja selle põrand on KrtS § 4 lg 3 ja 4 mõttes korterelamu kaasomandi osa esemeks. Avaldaja korteri lakke ja seintele tekkisid kollakad laigud järelikult korterelamu kaasomandi esemest tulenevalt. Avaldaja soovib oma korteri lae ja seinte endise olukorra taastamise kulude hüvitamist (tl 6). KrtS § 12 lg 2 ja AÕS § 72 lg 5 eesmärgiks on kaitsta avaldajat sellise kahju eest. Kahju suurus 550 eurot 80 senti on tõendatud (tl 6). KrtS § 12 lg 2 ja AÕS § 72 lg 5 teises lauses sätestatud nõude eeldused on järelikult täidetud.
7. Eelnevat arvestades ei tugine avaldaja nõue üksnes tema väidetel, vaid see on tõendatud. See, et avaldajale oli
8. ja
9. aastal tekkinud samadel asjaoludel sarnane kahju, ei tähenda, et talle ei saanud
10. märtsis uuesti kahju tekkida. Korteriühistu väited selle kohta, et avaldaja ei kõrvaldanud
11. ja
12. aastal saadud kindlustushüvitiste eest enda korteri kahjustusi, on tõendamata. See, et avalda ei tellinud töid Tektonikalt ei tõenda, et avaldaja ei olnud märtsiks 2021 kõrvaldanud oma korteris
13. ja
14. aastal tekkinud kahjustusi. Eriteadmistega isiku F. Sokolovi arvamusest nähtuvalt oli kahju põhjuseks rõdu kahjustunud põrand ja sellele koguneva vee avaldaja korterisse imbumine. Avaldaja korterisse vee 7 imbumine sõltub seega mh ilmastikuoludest, kuna rõdu põrandale peab kogunema sellisel hulgal vett, et see imbuks avaldaja korterisse. See, et avaldaja korteris tekib veekahju aegajalt, on asjatundja arvamusega tuvastatud kahju põhjusega kooskõlas. Korteriühistu väide, justkui kaasomandi osa ei saaks olla puudustega, kuna läbijooksud ei ole pidevad, on põhjendamatu.
15. Maakohus leidis ekslikult, et avaldaja on käitunud hea usu põhimõtte vastaselt ega saa seetõttu korteriühistult kahjuhüvitist nõuda. See, et avaldaja on väidetavalt jätnud korteriühistule majandamiskulude eest tasumata, ei tähenda, et korteriühistu ei peaks hüvitama kahju, mille tasumiseks ta on seaduse järgi kohustatud. Avaldaja ei käitu hea usu põhimõtte vastaselt, kui ta nõuab korteriühistult talle tekitatud kahju hüvitamist. Kui korteriühistul on avaldaja vastu nõudeid, mida avaldaja ei täida, on tal võimalik nende väljamõistmiseks kohtule avaldus esitada. Avaldaja kahju hüvitamise nõuet ei saa lugeda tasaarvestusega lõppenuks (

§ 197

lg 2) juba seetõttu, et korteriühistu ei ole teinud vastavasisulist tahteavaldust (

§ 198

). Avalda poolt kahjust teatamise asjaolud ei välista samuti avaldaja õigust nõuda korteriühistult kahju hüvitamist. Avaldaja korter sai kahjustada märtsis

1. Kahju põhjuseks oli avaldaja korteri kohal asuva avatud rõdu põrandale kogunenud vee hoone konstruktsioonide kaudu avaldaja korterisse imbumine. Avaldaja teatas kahjust
2. märtsil 2021 enda kindlustusandjale (tl 6 pöördel) ning
3. mail 2021, s.o samal päeval, mil kindlustusandja tuli avaldaja korterit üle vaatama (tl 9 pöördel) korteriühistu juhatuse liikmele (tl 49). Avaldaja kindlustusandja keeldus
4. juulil 2021 avaldajale kahju hüvitamisest (tl 6 pöördel). Avaldaja esitas seejärel
5. juulil 2021 korteriühistule palve kahju hüvitamiseks (tl 34). Avaldaja esitas
6. augustil 2021 korteriühistule uuesti kahju hüvitamise nõude ning teatas kohtusse pöördumise kavatsusest (tl 7 pöördel). Korteriühistu keeldus
7. augustil 2021 kahju hüvitamisest (tl 8 pöördel). Avaldaja käitumine korteriühistule kahjust teatamisel ei ole tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lg 2 tähenduses hea usu põhimõttega vastuolus. Avaldaja eesmärgiks ei olnud korteriühistut kahjustada. Avaldaja pöördus kahju hüvitamiseks esmalt oma kindlustusandaja poole ja alles seejärel, kui kindlustusandaja hüvitise maksmisest keeldus, korteriühistu poole.
8. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole

§ 139lg 1 ja 2 alusel kahjuhüvitise vähendamiseks alust.

Selleks, et lugeda kannatanu tegevust kahjuhüvitist vähendavaks asjaoluks

§ 139

järgi, peab kannatanu tegevuse ja kahju vahel esinema põhjuslik seos (RKTKo 26.10.2021, 2-19-7379/61, p 24). Korteriühistu ei ole välja toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kahju oleks väiksem, kui avaldaja oleks teatanud korteriühistule kahju tekkimisest varem. Avaldaja teatas juba detsembris 2019 korteriühistule, et tema korteri kohal asuva rõdu põrand ei ole veekindlalt remonditud ning seetõttu on võimalik, et avaldaja korteri laes tekivad veekahjustused. Korteriühistu vastas sellele, et avaldaja korteri lae lekke põhjused likvideeriti neli aastat tagasi (tl 47–48). Korteriühistu väitel kõrvaldati

1. a Osaühing REV SPECIAL (kustutatud) tehtud töödega avaldaja korteri lae lekked. Samas Osaühing REV SPECIAL (kustutatud) hinnapakkumisest nähtub, et Osaühing REV SPECIAL tegi erkeri karniisi müüritise ja erkeri krohvimise. Sellest ei nähtu, et Osaühing REV SPECIAL (kustutatud) oleks remontinud erkeri peal asuva avatud rõdu põrandat (tl 31). Avaldaja pidi seega juba hiljemalt
2. a lõpus teadma, et avaldaja korteri kohal asuv rõdu ei pruugi olla sellises seisus, et see välistab vee imbumise avaldaja korterisse, ja ka seda, et rõdu põrandat ei ole remonditud. Avaldaja ei teinud sellele vaatamata midagi, et rõdu põrandat remontida. See oli remontimata ka septembris 2022, mil asjatundja F. Sokolov rõdu üle vaatas. Arvestades eeltoodut ei ole ringkonnakohtu hinnangul alust arvata, et kui avaldaja oleks märtsis 2021, kui tema korterisse vesi imbus, teatanud sellest korteriühistule viivitamata, oleks avaldaja korterile tekkinud kahju olnud väiksem. 8
3. Kahjuhüvitisest ei ole

§ 127lg 5 alusel põhjendatud käibemaksu maha arvata.

Avaldajal on õigus saada kahjuhüvis, mis kataks avaldaja korteri kahju tekkimise eelsesse seisu viimiseks vajalike kulutuste suuruse (

§ 127lg 1, § 132 lg 3).

Avaldaja võib kahju kõrvaldamiseks vajalikud tööd tellida kolmandalt isikult. Seadus ei kohusta avaldajat neid ise tegema. Kui avaldaja tellib tööd kolmandalt isikult, on ta kohustatud nende eest käibemaksu tasuma. Avaldaja ei ole käibemaksukohustuslane. Ta ei saa käibemaksu pärast selle tasumist sisendkäibemaksuna maha arvestada. Kahju kõrvaldamiseks tellitavate tööde eest tasutav käibemaks ei ole seega kasu, mille avaldaja kahju tekkimise tõttu saab.

1. Eeltoodut arvestades tuleb maakohtu määrus tühistada ja avaldaja kahju hüvitamise nõue rahuldada avaldaja poolt maakohtus nõutud summas, s.o 550 eurot.
2. Viivisenõue ei ole hea usu põhimõttega vastuolus ega hilinenud. Kahju tekkis märtsis
3. Avaldaja teatas korteriühistule kahjust mais 2021 ning esitas juulis ja augustis 2021 kahju hüvitamise nõuded. Korteriühistu keeldus
4. augustil 2021 kahju hüvitamisest (tl 7 pöördel – 8). Avaldaja võib

§ 113

lg 1 ja 2 alusel seega nõuda korteriühistult kahju hüvitamisega viivitamise eest viivist

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 23.

augustist

1. Avaldaja esitas viivisenõude maakohtule
2. jaanuaril 2024 (tl 87). Viivisenõue ei ole TsÜS § 146 lg 1 ja § 144 järgi selleks hetkeks aegunud. See, et avaldaja esitas viivisenõude alles menetluse ajal, jaanuaris 2024, ei muuda viivisenõuet hea usu põhimõttega vastuolus olevaks. Erandlikud asjaolud, mis võiksid anda selleks aluse puuduvad. Viivisenõue tuleb järelikult samuti rahuldada.
3. Avalduse rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud mõlemas kohtuastmes TsMS § 172 lg 1 alusel korteriühistu kanda. Kuna maakohus ei määranud avaldaja menetluskulusid kindlaks, ei tee seda ka ringkonnakohus (TsMS § 174 lg 4). Maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul käesoleva määruse jõustumisest (TsMS § 177 lg 2). (allkirjastatud digitaalselt) 9