2-26-94 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kohtuistungisekretär Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht 17. aprill 2026, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-26-94 G.L maksejõuetusav

§-s 47 sätestatud kohustusi (täpsemalt kohtumääruses).

1. Pankroti väljakuulutamisega hakkavad kehtima PankrS §-s 35 sätestatud tagajärjed, sh kaotab võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga.
2. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
3. Määrata usaldusisiku Anna- Liisa Arukask (ik 48306224214 ) tasuks 495 eurot. Käibemaksu ei lisandu.
4. Mõista usaldusisiku tasu 495 eurot välja riigi vahenditest. Tasu maksta Lisellix Koolitus OÜ (registrikood 16982809) arvelduskontole nr EE047700771010358916 LHV Pangas.
5. Toimetada määrus kätte võlgnikule, usaldusisikule ja pankrotihaldurile.
6. Pankrotimäärus kuulub viivitamata täitmisele.
7. Avaldada viivitamata väljaandes Ametlikud Teadaanded füüsilise isiku pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise teade (

§ 18lg 4, Pankr

S § 33 lg 1).

1. Saata määrus pärast jõustumist p. 12 täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv. Usaldusisikule tasu määramise kohta tehtud määrusele võivad esitada määruskaebuse võlgnik ja usaldusisik 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Muus osas ei saa määruse peale määruskaebust esitada. Asjaolud ja menetluse käik
2. G.L esitas 03.01.2026 Tartu Maakohtule maksejõuetusavalduse. Võlgnik on vallaline ning tal on kaks ülalpeetavat. Võlgnikul on põhiharidus ning käesolevalt ei tööta. Vara puudub. Sissetulekuks on toetus riigilt/kohalikult omavalitsuselt summas 531 eurot, lisanduvad ülalpidamismaksed summas 270 eurot. Võlgnikul on kohustusi vähemalt summas 16 742,82 eurot. Rahaliste kohustuste sissenõudmiseks on algatatud täitemenetlused. Võlgnik taotleb pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
3. Anna-Liisa Arukask on andnud kohtule kirjaliku nõusoleku olla usaldusisik G.L-i maksejõuetusmenetluses. Kohus võttis 20.02.2026 kohtumäärusega võlgniku maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetas G.L-i usaldusisikuks Anna-Liisa Arukase. Usaldusisik esitas 20.03.2026 kohtule võlgniku vara- ja võlanimekirja. Usaldusisik on kindlaks teinud võlgnikul krediidiandjate ja kohtutäiturite ees rahalisi kohustusi kokku 16 992,28 euro ulatuses. Kõigi võlgniku kohustuste kohta on tehtud kohtulahendid (otsused 2 maksekäsu kiirmenetluses) ja algatatud täitemenetlused. Seetõttu on ka kohtutäiturite tasunõudeid. Võlgnikul puudub kinnisvara ja vallasvarana on tema nimel xxxxxxxxxxx OÜ (registrikood 16733503). Võlgnik ei tööta, ta saab lastele ülalpidamismakseid ja osalise töövõime toetust riigilt. Kokku sissetulekud 801 eurot. G.L on püsivalt maksejõuetu ja see seisund ei ole ajutine.
4. Usaldusisik toetab võlgniku pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Usaldusisik ei ole tuvastanud asjaolusid, mis takistaksid pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist eeldusel, et võlgniku suudab leida töökoha. Tegemist on olukorraga, kus võlgnikule tuleks anda võimalus.
5. Kohus pidas kohtuistungi 06.04.2026, kus osales G.L. Võlgnik andis seletuse, et ta töötas viimati mõned aastad tagasi, töötas oma elukaaslase firmas. Nüüd enam elukaaslasega koos ei ela. Ta võttis laenu ka elukaaslase Exxx Mxxx firma jaoks. Võlgniku G.L-i laen on üksnes laen PlusPlus Capitali ees, teised on ExxxxMxxxxfirmale võetud laenud. Võlgnik on rääkinud ExxxxMxxxxx, tema ütleb, et ta ei saa laene tagasi maksta. Võlgnik on läinud juuksurikooli, see on tasuline kool, oma raha eest, kuid praegu on õppimine katkenud. Võlgnik on kolmanda lapse ootel. Ta saab osalise töövõime toetust ja ka lasterahad kokku 160 eurot tulevad tema arvele. Võlgnik on teinud avalduse kohalikule omavalitsusele toimetulekutoetuse saamiseks ja toiduabi saamiseks. Korter, milles võlgnik lapsega elab, kuulub tema emale. Võlgnik arvab, et ta saaks maksta ehk 25 eurot kuus võlgade katteks, kui emapalka hakkab saama, siis ehk rohkem. Kohus selgitas võlgnikule pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse sisu, võlgniku kohustusi menetluse ajal, võlausaldajatele eraldiste tegemise kohustust ning võlgniku õiguseid ja kohustusi hagita menetluses. Kohtu seisukoht
6. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (

) § 1 lg 1 järgi toimub maksejõuetusavalduse esitamine ja läbivaatamine füüsilise isiku suhtes ning kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine

-s sätestatud korras.

§ 1

lg 2 sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine on reguleeritud pankrotiseaduses (PankS). 6.Kohus loeb usaldusisiku esitatud andmete põhjal tõendatuks, et võlgnik G.L on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul on kindlaks tehtud kohustusi 16 992 euro väärtuses, millest põhinõuded on 16 803,74 eurot, kõrvalnõuded 188,54 eurot.. Võlgniku varaks on osalus äriühingus xxxxxxxxxxx OÜ

§ 18

lg 2 p 2 alusel välja Lila G.L-i pankroti ja algatab G.L-i kohustustest vabastamise menetluse. Kohus on kontrollinud kohtule kättesaadavatest registritest, et ei esine

§ 45

lg1, lg 3 nimetatud aluseid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Kuna puuduvad seadusest tulenevad alused kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks, siis

§ 45

3 lg 2 alusel algatab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, menetlus algab samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Eelkõige on maksejõuetuse põhjuseks sissetuleku ebapiisavus. Kuriteo tunnustega teo, samuti tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi usaldusisik ei tuvastanud. 8.Kohus nimetab pankrotihalduriks tema nõusolekul Erik Savi. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab kohustustest vabastamise menetluses pankrotihaldur usaldusisiku ülesandeid, eelkõige võlgniku nõustamises ja võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises (

§ 46lg 1). 9.Kohus avaldab pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (Pankr

S § 33 lg-d 1, 2). Kohus selgitab:         TMS § 51 lg 1 järgi lõpeb täitemenetlus võlgniku pankroti väljakuulutamisega. Tulenevalt PankrS § 36 lg-st 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2). Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (

§ 2lg 4).

Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (

§ 44

). Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (

§ 47lg-d 1, 2).

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (

§ 49lg 1).

Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (

§ 49lg 9).

10.Kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast (

§ 8lg 1, Pankr

S § 146 lg 1 p 4, § 150 lg 2). Usaldusisiku tasu 11. Anna- Liisa Arukask on esitanud kohtule töötasuarvestuse ja tasutaotluse, paludes määrata usaldusisikule tasu kokku 562,50 eurot. Käibemaksu ei lisandu. Aruande kohaselt kulus usaldusisikul G.L-i maksejõuetusmenetluses ülesannete täitmiseks 7,5 tundi, sh: - Kohtumäärusega tutvumine - 0,5 t - Päringute tegemine võlausaldajatele, pankadele, kohtutäituritele - 1,5 t 4 - Päringu koostamine võlgnikule ja vastuste analüüs - 1 t Vara- ja võlanimekirja koostamine kohtule – 3 t Usaldusisiku aruande koostamine – 1,5 t. Usaldusisik on tasu palunud määrata järgmiselt: ajakulu 7,5 tundi, tasu tunnihinnaga 75 eurot, kokku 562,50 eurot. Usaldusisik viitab tasu väljamõistmise kohta Pankrs §-le 150 lg 1 p1 , lg 2, mille kohaselt kulud kaetakse pankrotivarast. Tasu maksta välja Lisellix Koolitus OÜ pangakontole. Kohtu seisukohad usaldusisiku tasu suuruse ja väljamaksmise allikate kohta.

§ 54

lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata.

§ 54

lg 2 sätestab, et kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses (PankrS) ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise pankrotiseaduse § 23 lõike 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Kohus võib määrata ajutise halduri tasu büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb (PankrS § 23 lg 6). PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Alates 01.01.2025 on kuupalga alammäär täistööajaga töötamise korral 886 eurot. PankrS § 23 lg 51 järgi Käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri määrus nr 2, vastu võetud 01.02.2021, § 2 lg 1 järgi Kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Sama paragrahvi lg 4 järgi Käesolevas paragrahvis sätestatud tasumäärasid kohaldatakse üksnes siis, kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest ja selles ulatuses, mis vastab riigi vahenditest hüvitatava tasu ja kulutuste summa piirmäärale. Usaldusisiku tasutaotluses on viide, et tasu maksta välja pankrotivarast. See tähendab väljamakset võlgniku vahenditest. Asjas on teada, et võlgnikul puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. See tähendab, et määrates usaldusisiku tasu väljamaksmisega PankrS § 150 lg 2 alusel ehk pankrotivarast, jääb usaldusisiku tasu välja maksmata, selle väljamaksmine võiks olla võimalik edaspidi menetluse kestel juhul, kui pankrotivarasse laekub raha. Asjas ei ole teada, et laekumisi edaspidi toimub. Võttes aluseks

§ 54

lg 1 sätestatu (usaldusisikul on õigus saada tasu), tuleb kohtul tasu määramisel ära näidata ka allikad, mille arvelt tasu maksmine toimub. Selleks puhuks on 5 seadusandja ette näinud tasu maksmise võimaluse riigi vahenditest ja reguleerinud selle PankrS § 23 lg 51 kaudu ning sellele tugineva justiitsministri määruse kaudu. Seda teeb kohus ka käesolevas menetluses ja määrab usaldusisiku tasu, võttes aluseks viidatud justiitsministri määrusest tuleneva tunnitasu 33 eurot pooltund, s.t. 66 eurot tund. Kohtu hinnangul ei ole selliselt määratud tunnitasu ebaõiglane ja see vastab ka selle menetluse mahule ja keerukusele. Tasu tuleb välja mõista riigi tuludest. Kohus peab ajakulu 7,5 tundi selle menetluse mahu juures põhjendatuks. Tegemist on üsna väikese mahuga menetlusega. Usaldusisikul ei ole olnud vaja selles menetluse faasis hinnata nõuete õiguspärasust, vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ega teha muud kõrget õiguslikku kvalifikatsiooni nõudvat tööd. Seetõttu on põhjendatud rakendada selles menetluses tunnitasu, mis on võrdne justiitsministri määruses ettenähtud tunnitasuga ehk tunnitasu 66 eurot. Kohus loeb põhjendatuks määrata usaldusisiku tasu 7,5 tunni eest 7,5x66= 495 eurot. Tasu tuleb välja maksta ettevõtja pangakontole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. PankrS § 65 lg 11 järgi Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kohus kontrollis registriandmetest, et Lisellix Koolitus OÜ ei ole käibemaksukohustuslane, seega tasule käibemaksu ei lisandu. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, ameti kulud (kohustuslik vastutuskindlustus), sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse (

§ 54lg 11).

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 6