Usaldusisiku tasu kindlaksmääramise peale võib määruskaebuse esitada võlgnik, võlausaldaja ja usaldusisik (
Määruskaebus tuleb esitada 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu. Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Asjaolud ja menetluse käik Q.P esitas kohtule maksejõuetusavalduse. Avalduse kohaselt soovib võlgnik võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist. Võlgnik on abielus Vxxxx Q.P-ga alates xxxxxxxxxx. Võlgnikul ei ole ülalpeetavaid. Võlgnik töötab AS-s xxxxxxxx Aken ja Uks ja tema igakuine palk on 1200-1600 eurot kuus. Võlgnik saab eelpensioni 463,09 eurot kuus. Sissetulekud kokku 1863,09 eurot. Võlgnikule kuulub sõiduk väärtusega 2000 eurot. Võlgnik märkis, et ühisvaras oleva korteri xxxxxxxxxx, xxxxxalevik, xxxxxx vald, xxxxxxxx võõrandas/kinkis lähikondsele 31.10.2025 35 000 euro eest. 08.10-14.11.2024 andis ta kolmel korral laenu kasutütrele Kxxx Lxxxxxxxx kokku summas 5600 eurot. Muu vara puudub. Võlgniku igakuised kulud on 1863,09 eurot (sh laenumaksed 1085,09 eurot). Võlgnikul on kohustusi kokku 26 849 eurot. Võlgnik selgitas laenude võtmise tagamaid ja märkis, et tasub praegu igakuiselt 1000 eurot laenude tagasimakseid. Pankrotti ei saa välja kuulutada, sest tal oli kinnisvara, mis on abikaasa nimel. Võlgnik leidis, et võlausaldajad ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. 13.11.2025.a määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ning määras usaldusisikuks Tiina Larveni. Usaldusisik esitas enda hinnangu ning võlgniku vara- ja võlanimekirja. Usaldusisik tegi kindlaks, et võlgnikul on eeldatavaid kohustusi kokku 19 839,99 eurot, millest kõrvalnõuded on 86,37 eurot. Võlgniku sissetulekuks on töötasu 1250 eurot ja eelpension 463, kokku 1713 eurot. Võlgnikule kuulub sõiduk väärtusega 2500 eurot. Võlgnik kinkis 31.10.2025 oma kaasomandi osa korteriomandist abikaasale ning võõrandas 2023.a avariilise sõiduki 100 euro eest xxxxxxxx vanametalli kokkuostu. Muu vara puudub. Võlgniku igakuised kulud on 1713 eurot, sh võlgnevuste tasumiseks 600 eurot. Usaldusisik oli seisukohal, et võlgnik on makseraskustes, mitte maksejõuetu ning tema suhtes on võimalik algatada võlgade ümberkujundamise menetlus. Kohus arutas võlgniku ja usaldusisikuga võlgniku võimalusi võlgade ümberkujundamise menetluse läbi viimiseks. Võlgnik soovis võlgade ümberkujundamist. Võlgnik selgitas, et lahutas vahepeal abielu. Korteri kinkis ta ära, sest ei suutnud seal remonti teha. Võlgniku kasutütar elas seal ja alustas remondiga, aga jättis kõik pooleli. Võlgniku eksabikaasa ja üks kasutütardest on raske puudega. Võlgnik ja eksabikaasa elavad praegu eraldi. Võlgnik elab xxxxxxxxx oma surnud venna talus. Võlgnik sai tööd xxxxxxxxxxx ja nii on lihtsam tööl käia. Võlgnikul on eksabikaasaga kaugsuhe, nad suhtlevad ja toetavad teineteist ikka. Võlgnik suudaks võlad 33 kuuga ära maksta ja maksta iga kuu 600 eurot. Usaldusisiku sõnul on Bondora nõude osas vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ja selle nõude saab ümber arvestada. Kava koostades kontrollib usaldusisik kõik üle veel. Inbanki kolmas leping on ka vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise kahtlusega. Nõuded võivad väheneda 4-5000 eurot. Kohus määras 08.01.2026 usaldusisiku ettemaksu suuruseks 1045 eurot, mis on võlgniku poolt tasutud. 26.01.2026.a määrusega rahuldas kohus võlgniku maksejõuetusavalduse ning algatas menetluse võlgniku võlgade ümberkujundamiseks. Kohus määras usaldusisikule tähtaja kava ja võlausaldajate seisukohtade esitamiseks. 22.03.2026 esitas usaldusisik ümberkujundamiskava ja selgitused ning võlausaldajate seisukohad. Kavaga täidab võlgnik kõik põhinõuded ja kõrvalnõudeid 100% ulatuses. Maksed teeb võlgnik 24 kuu jooksul. Usaldusisik kontrollis vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmist, mille tulemusena arvestas Inbank Finance AS (2 lepingut) ja Bondora AS oma nõuded ringi. Coop Pank AS-i nõude arvestas ringi usaldusisik. Võlgniku töötasuks on keskmiselt 1250 eurot (neto), lisaks eelpension 463 eurot ning alates augustist pension Soomest umbes 770 eurot. Esimesel neljal kuul maksab võlgnik iga kuu kuni 550 eurot ja alates augustist (Soome pensioni lisandudes) kuni 685 eurot. Kavast jäävad välja Swedbank AS-i nõue (eluasemelaen, võlgnik maksab seda koos eksabikaasaga) ning Danskebankki.fi laen, mis on välisriigis sõlmitud ja mida võlgnik soovib jätta ümberkujundamata. Kavaga nõustusid kõik kolm võlausaldajat, neist üks (Inbank Finance AS) vaikimisi kuna ta ei esitanud vastuväiteid, esitas vaid uuesti sama ümberarvestuse, mille ta oli varem usaldusisikule edastanud. Kuna kohaldamisele ei tule
Kohtumääruse põhjendused I Nõuete kindlaks määramine
lg 3 kohaselt otsustab kohus esitatud väidete ja tõendite alusel võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõude suuruse ning tagatiste olemasolu. Vajaduse korral kuulab kohus eelnevalt ära võlgniku, puudutatud võlausaldaja ja usaldusisiku. Võlgnik ega ükski võlausaldaja ei esitanud kavas märgitud nõuete suurustele vastuväiteid. Usaldusisik on hinnanud vastutustundliku laenamise põhimõtet korrektselt ning koostatud on ümberarvestused. Võlausaldajad on nõustunud ümberarvestatud nõuetega. Seega on võimalik nõuded kinnitada vastavalt kavale (vt resolutsiooni p 1). II Ümberkujundamiskava kinnitamine Lähtuvalt võlausaldajate nõuetest on võlgnikul ümber kujundamist vajavaid nõudeid kokku 16 072,05 eurot.
lg 1 kohaselt kinnitab kohus ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja ega võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. Antud juhul ei ole kavale vastu vaielnud ükski võlausaldaja, kelle nõue kava alusel ümberkujundamisele kuulub. Kohus leiab, et ümberkujundamiskava on võimalik kinnitada
Kohus on seisukohal, et kava kohtleb kõiki võlausaldajaid ühetaoliselt ning ühte ei eelistata teistele. Kõikide võlausaldajate põhinõudeid ning kõrvalnõudeid täidetakse 100%. Võlgade ümberkujundamise eesmärgiks on võimaldada võlgnikul ületada tekkinud makseraskused ning seda saab käesoleval juhul teha kavas märgitud viisil. Kohus leiab, et võlgnik on võimeline ümber kujundatavaid nõudeid täitma (püsiv töö ja sissetulek olemas) ja seejuures on tagatud tema enda toimetulek ning võimekus tasuda kavast väljajäänud kohustusi. Kohus märgib, et juhul kui võlgniku sissetulek peaks tulevikus suurenema, on võimalik kava muuta. Kohtu hinnangul on võlgniku sissetulekud piisavad, et tasuda jooksvate kulude kõrval ka võlgnevusi. Eeltoodust tulenevalt kinnitab kohus
Kohus selgitab, et võlgniku käitumine on kohtu järelevalve all: ta peab andma usaldusisikule aru ümberkujundamiskava täitmise kohta ning seaduses on meetmed juhuks, kui ümberkujundamiskava ei täideta- eelkõige kava tühistamine, mille järel taastuvad kõik nõuded esialgses suuruses ja viisil (
). Kohtu hinnangul on need meetmed piisavad, et survestada võlgnikku täitma võlgade ümberkujundamiskava. Kohus selgitab, et ümberkujundamiskava kinnitamise tagajärjed on sätestatud
§-des 3034. Ümberkujundamiskava on võimalik muuta lähtudes
§-st 36. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik tulenevalt
§-st
lg 3 alusel jätab kohus võlgniku menetluskulud tema enda kanda ning võlausaldajate kulud nende endi kanda. Usaldusisik esitas kohtule taotluse enda tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Usaldusisik palus määrata enda tasuks 475 eurot (km-ta). Tasu hõlmab toiminguid, mis on tehtud võlgade ümberkujundamise menetluses.
lg-st 3 lähtuvalt määratakse võlgade ümberkujundamise menetluses usaldusisikule tasu käesolevas paragrahvis sätestatu kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel ja kava üle järelevalve teostamisel iga aasta möödumisel.
Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse.
lg 5: Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise kava üle järelevalve teostamisel on summa, mis vastab ühele kümnendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. TLS § 29 lg 5 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära. Vabariigi Valitsuse 19.12.2024.a määruse nr 87 § 1 alusel on kuutasu alammääraks 886 eurot. Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on 177,20 eurot. Usaldusisik on oma ametiülesannete täitmisele kulutanud kokku 5 h. Oma ajatasuks on usaldusisik arvestanud 95€/tund Kohus on seisukohal, et taotluses märgitud usaldusisiku tegevused on olnud põhjendatud ja vajalikud. Usaldusisiku ajakulu on kohtu hinnangul põhjendatud ja vastavuses usaldusisiku poolt tehtud toimingutega. Kohus on seisukohal, et usaldusisiku poolt arvestatud tunnitasu 95 eurot on põhjendatud ning vastavuses usaldusisiku poolt teostatud ülesannete keerukuse ja mahuga ning ülesannetele kulunud ajaga. Tunnitasu ei ületa ülemmäära piire. Kohus määrab usaldusisiku tasuks 475 eurot (km-ta), mis tuleb usaldusisikule tasuda võlgniku poolt makstud usaldusisiku tasu ettemaksust. Tasu tuleb
/allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.