KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kaupo Kruusvee Määruse tegemise aeg ja koht 18.04.2026, Tallinn Haldusasja number 3-26-1155 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti

) § 362 lg 2 alusel kuni kaheks kuuks, sest isiku suhtes esinevad

§ 36

1 lg-s 1 nimetatud põhimõte ning sama paragrahvi lg 2 p-s 4 sätestatud kinnipidamise alused. 1) Tallinna Lennujaama piiripunkti ametnike poolt kontrolliti 17.04.2026 Ukraina kodanikku X. Xt. Isik esitas isikut tõendava dokumendina Ukraina isikutunnistuse ja 3-26-1155 passi, milles puudusid Schengeni alale sisenemise piiriületustemplid. Isik peeti PPA ametnike poolt 17.04.2026 kell 08:40 kinni väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 1 alusel. 2) Vestluse käigus selgitas isik, et sisenes Schengeni alale läbi Poola, kus piiriületust ei vormistatud. Isiku ütluste kohaselt viibis ta Lätis sõjaväelisel väljaõppel, lahkus sealt omavoliliselt ning saabus 16.04.2026 kell 21:20 Lätist Eestisse bussiga. Eestis olles ööbis Tallinna Lennujaamas ning kavatses suunduda Norra, et küsida seal ajutist kaitset. Ukraina sõdurite väljaõppe programmis Lätist oli ta olnud 7 nädalat. Järgmisel nädalal pidi olema viimane nädal väljaõppekursusel, seejärel eksamite ja testide sooritamine ning siis oleks neid saadetud tagasi Lätist Ukrainasse. Enne väljaõppele saatmist oli ta Taga-Karpaatias tööd tegemas, kus Ukraina piirivalve ta 22.02.2026 kinni pidas, toimetas ülekuulamisele ja seejärel saatis komplekteeritud rühma koosseisus Lätti väljaõppele. Poola ja Läti piiri ületas rühm sõjaväepiletite alusel, mis olid instruktorite käes. Eelmisel nädalal oli neil palju väljaõppega seotud harjutusi ja harjutuste käigus vigastas isik enda põlve ning ta saadeti haiglasse kontrolli. Mingil ajahetkel läks ta haiglast välja värsket õhku hingama. Väljas olles nägi ta ühte naisterahvast ja uuris temalt lähimat bussipeatust, et kesklinna liikuda. 16.04.2026 õhtul jõudis ta Tallinnasse, kust edasi liikus lennujaama. Lennujaamas läks ta infolaua juurde ja küsis, kuidas saaks Oslosse lennata ja mida selleks tegema peab. Talle öeldi infolauas, et ilma passis olevate templiteta ei saa lennupiletit osta. Öeldi, et tal on vaja mingit kaitset. Siis infolaua töötaja sulges infopunkti ja rohkem selle kohta uurida ei saanud. Peale seda isik puhkas ja veetis öö lennujaamas. 17.04.2026 hommikul, kui infopunkt avati, rääkis seal töötajaga, kes oskas vene keelt. Töötaja andis talle migratsiooninõustaja numbri ja isik helistas neile. Sealt sai samuti vastuseks, et välismaalasel peab olema mingisugune viibimisalus ja sisenemine Schengeni alale. Ta plaanis kella 9-ni oodata lennujaamas, et uurida edasi enda võimalusi minna Norra, aga umbes 08:40 tuli politsei ja pidas ta kinni. Isik selgitas, et tahtis minna Norra, kuna varasemalt on ta iseseisvalt uurinud, kuhu riikidesse võiks minna edasi elama ja kus oleks hea elustandart ning silma jäi Norra. Ta tahab Norras taotleda ajutist kaitset. Juhul kui Norra talle kaitset ei annaks, siis taotleks selle Eestis. Tema peamine eesmärk oli Ukrainast kuhugi mujale riiki minna. Isik keeldub kategooriliselt Lätti või Ukrainasse minemisest. Läti annaks ta tagasi Ukraina üksusele, kes on hetkel väljaõppel Lätis ja see tähendaks, et ta oleks kahe nädala pärast rindel ja sureks. 3) Küsitluse käigus esitas isik taotluse rahvusvahelise kaitse saamiseks ning eeltoodust tulenevalt vormistati isiku kinnipidamine ümber välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (

) § 361 lg 2 p-de 4 ja 5 alustel. 4) PPA esitas 17.04.2026 päringu Läti Vabariigi ametivõimudele isiku Lätis viibimise asjaolude täpsustamiseks. Kohtule taotluse kirjutamise hetkeks ei olnud vastust veel saabunud. 5) Isiku ütluste kohaselt saabus ta Schengeni alale Poola kaudu, kuid tema piiriületuse kohta puuduvad igasugused andmed, sealhulgas piiripunkti läbimist kinnitavad templijäljendid. PPA-l puudub ülevaade isiku varasematest liikumistest. Isiku ütluste kohaselt on ta varasemalt teinud uurimistööd, et selgitada välja, millises riigis oleks talle kõige soodsam taotleda rahvusvahelist kaitset. Arvestades, et isiku eesmärk ei olnud algselt esitada kaitsetaotlust Eestis, vaid liikuda edasi endale sobivasse riiki, on põhjendatud eeldada, et isik võib vabaduses viibides lahkuda omavoliliselt Eestist. Isik on kinnitanud, et tema peamine eesmärk oli Ukrainast lahkuda ükskõik millisesse riiki, tema tegelik käitumine viitab aga vastupidisele – ta liikus sihipäraselt konkreetse 2

§-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid, kuna esineb põgenemisoht. Leebemate järelevalvemeetme kohaldamine baseerub usaldusel ning käesoleval juhul ei ole isik oma varasema käitumisega tekitanud PPA-s sellisel määral usaldust. Kuigi isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine riivab intensiivselt isiku põhiõigusi, ei saa valitud abinõu pidada ülemääraseks, võttes arvesse isikuga seonduvaid asjaolusid kogumis. Isikule on kinnipidamiskeskuses tagatud meditsiiniline abi ning vajadusel ka psühholoogiline abi. PPA-le teadaolevalt ei esine isikul sellist meditsiinilist seisukorda, mis välistaks tema kinnipidamise kinnipidamiskeskuses.

1. PPA jäi kohtuistungil oma taotluse juurde. PPA esitas vahetult enne kohtuistungit kohtule täiendava tõendi, paludes piirata isiku ja tema esindajatele juurdepääsu dokumendis olevale teabele, sest esinevad avaliku teabe seaduse (AvTS) § 35 lg 1 p-des 3 ja 12 ning politsei ja piirivalve seaduse (PPVS) § 4 lg-s 5 sätestatud alused, mistõttu võib isikule teabe teatavaks saamine kahjustada riigi välissuhtlemist ning võib raskendada süütegude avastamist või soodustada nende toimepanemist.
2. X. X selgitas istungil, et PPA taotluses toodud asjaolud vastavad tegelikkusele ja ta rääkis 17.04.2026 tõtt. PPA taotluse osas saab aru, et tall pole valikut, teeb nii, nagu öeldakse. KOHTU PÕHJENDUSED 4.

§ 362

lg 2 kohaselt, kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja sama seaduse § 361 lg-s 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb PPA halduskohtult loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks. 5. PPA taotleb X. X kinni pidamist ja kinnipidamiskeskusesse paigutamist

§ 361

lg 1, lg 2 p 4, lg 21 ja VSS § 68 p 6 alusel.

§ 361

lg 1 sätestab, et rahvusvahelise kaitse taotlejat võib kinni pidada sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel, kui

-is sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. 3

§ 361

lg 2 p 4 sätestab, et rahvusvahelise kaitse taotlejat võib vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht.

§ 361

lg 21 kohaselt käsitatakse sama paragrahvi lõike 2 punktis 4 nimetatud põgenemisohuna seda, kui esineb VSS §-s 68 nimetatud asjaolu või isik on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu (EL) liikmesriigist. VSS § 68 p 6 kohaselt lahkumisettekirjutuse tegemisel või välismaalase kinnipidamisel hinnatakse välismaalase põgenemise ohtu. Välismaalase põgenemise oht esineb, kui välismaalane on PPA-le teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. 6. Kohtul puudub esitatud dokumentide ja kohtuistungi pinnalt alus kahelda X. X ütluste õigsuses seonduvalt tema Eestisse saabumisega. Samas tuleb möönda, et tema Schengeni alale ja Eestisse saabumise asjaolud vajavad PPA poolt täiendavat kontrollimist. Seejuures vajab täpsustamist, kas Eesti on EL-i liikmesriik, kes peab lahendama isiku rahvusvahelise kaitse taotlust ja/või ajutise kaitse taotlust ning kas esineb alus piirata isiku lahkumist Eestist tema poolt soovitud sihtriiki. Seni teadaoleva info pinnalt võib esineda ka alus isiku üleandmiseks Läti või Ukraina ametivõimudele. Arvestades isiku väljendatud soovimatust naasta Lätisse või Ukrainasse, esineb seega tema põgenemise oht

§ 361lg 2 p 4 ja VSS § 68 p 6 tähenduses.

7. Kohtu hinnangul on isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamine proportsionaalne põgenemisohu vältimiseks. Leebemate järelevalvemeetmete (

§ 29

) kohaldamine ei ole kõnealuses olukorras hetkel teadaoleva info valguses eesmärgipärane. Kohtule ei nähtu, et isiku kinnipidamiskeskusse paigutamine oleks vastuolus tema tervise kaitse vajadusega. Vajadusel on kinnipidamiskeskuses isikule tagatud arstiabi. Kohtule ei nähtu ka muid asjaolusid, mis välistaksid isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamise. 8. Eelnevat arvestades annab kohus loa X. X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks

§ 361lg 2 p-de 4 ja 6 alusel mitte kauemaks kui kaheks kuuks (kuni 18.06.2026).

Kinnipidamise aluse äralangemisel tuleb isik viivitamatult vabastada.

1. PPA poolt 18.04.2026 kohtule esitatud täiendavale tõendile X. X juurdepääsu piiramise taotlus on üsna üldsõnaline. Isiku kinnipidamise menetluse kiireloomulisust arvestades peab kohus siiski õigustatuks selle rahuldamist riigi välissuhtlemise kahjustamise vältimiseks, samuti PPA töökorralduse struktuuri ning teenistuskohtade koosseisu ja isikkoosseisu konfidentsiaalsuse tagamiseks (AvTS § 35 lg 1 p 3, PPVS § 4 lg 5, HKMS § 79 lg 1 p-d 1, 5, § 88 lg 2). Kohtu hinnangul ei sisalda esitatud dokument teavet, millest sõltuks otseselt PPA loataotluse lahendamise tulemus.
2. Käesolev määrus edastatakse nii PPA-le kui puudutatud isikule. PPA-l tuleb määrust viivitamatult puudutatud isikule tutvustada ja selgitada, et määruse tõlge vene keelde edastatakse talle pärast selle valmimist. Kohus korraldab määruse tõlkimise vene keelde.
3. Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3 alusel avaldatavas määruses puudutatud isiku nime tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee kohtunik 4