) § 4 lg 3 II lause kohaselt hageja võib esitatud nõudest loobuda ja kostjal on õigus tema vastu esitatud nõuet tunnustada (hagi õigeks võtta). Hagi kuulub rahuldamisele
Nimetatud sätte kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostja võttis hagi õigeks 23.02.2026 avaldusega. Hageja vastuväiteid ei esitanud. Kooskõlas
Vastavalt
lg 1 p 1 tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
lg 1 sätestab, et hagimenetluses kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 6 näeb ette, et hageja kannab menetluskulud ise, kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostja andis oma käitumisega põhjust hagi esitamiseks või mitte. Tegemist on sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga, mis tähendab, et hageja esitas hagi olukorras, kus tema suhtes oli kostja avalduse alusel algatatud täitemenetlused. Hageja poolt esitatud 10.03.2025 täitetoimingust teatamise teatistest (dtl 22, 29) ja 15.04.2025 kontode arestimise aktidest (dtl 41, 43) nähtub järgmine: arestimisele kuuluvad Swedbank AS, AS SEB Pank, AS LHV Pank, Coop Pank AS, Citadele banka AS, AS Pocopay ja Luminor Bank AS poolt võlgniku kontol 4105,36 eurot, kui nõue täidetakse elektroonilise arestimissüsteemi kaudu kolme tööpäeva jooksul; arestimisele võlgniku kontol 4434,76 eurot, kui nõue ei ole elektroonilise arestimissüsteemi kaudu täidetud kolme tööpäeva jooksul. Lisaks kuulub Maksuja Tolliameti ning Tervisekassa poolt kuulub arestimisele 4434,76 eurot. Selleks, et kontodel olevat vara kasutada, sai hageja ainsa õiguskaitse vahendina valida sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise. Seega puudub alus
Kostja põhjustas ülalmärgitust tulenevalt hagi esitamise. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Juhindudes
¹ lg 1 mõistab kohus hageja taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, kostjalt hageja kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud – hagejate poolt hagi esitamisel tasutud riigilõivu ja õigusabikulud. Kohtu arvates ei ole vaieldav riigilõivu kui menetluskulu suurus 490 euro ulatuses. Hageja poolt esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt kulus õigusabile 20 tundi, tunnitasumäär 170 eurot ja 295 eurot, kokku 4347,50 eurot. Kohtu arvates on menetluskulude nimekirjas ülepaisutatud dokumendi (so hagi) ettevalmistamisele, analüüsile, õiguslikule analüüsile, dokumendi koostamisele, kommunikatsioonile, seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamisele kulunud aeg. Kohus märgib, et käesolevas asjas on hageja esitanud üksnes hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse täitemenetluse peatamiseks, misjärel kohus 05.08.2025 menetluse peatas ning 15.01.2026 uuendas, teavitanud tsiviilasjas nr xxx lahendist, esitanud 05.02.26 seisukoha kostja 3
lõike 1 kohaselt peab menetlusosaline kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses. Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Käesoleva vaidluse sisu ei saanud olla hageja esindaja jaoks keeruline, tegemist on sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga/täitemenetluse peatamisega, mistõttu arvestab kohus lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks 170 eurot. Seega põhjendatud ja vajalikud hageja õigusabikulud käesolevas menetluses on 850 eurot (5*170). Kokku on põhjendatud ja vajalikud hageja kulud 1340 eurot (490+1340), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1340 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.
lg 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Otsust tagab 26.06.2025 seatud hagi tagamise abinõu, millega kohus peatas kohtutäitur Hille Kudu täiteasjades nr 035/2025/1190 ja nr 035/2025/1191 menetluse. Otsuse jõustumisel tühistada eelviidatud hagi tagamine. Tulenevalt
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.