Obsah (4)
§ 76§ 100§ 101§ 62-15-16874 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-15-16874 Otsuse tegemise aeg ja koht 07. juuni 2016.a, Narva Kohus Viru Maakohus Kohtunik Pille Aver Kohtuasi KÜ Puškini 49 hagi OÜ Perem
§ 76lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
Vastavalt
§ 100
lg 1 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
§ 101
sätestab õiguskaitsevahendid, mida võlausaldajal on õigus rakendada kohustust rikkunud võlgniku vastu. Muuhulgas võib võlausaldaja (hageja) nõuda kohustuse täitmist, samuti nõuda viivist rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest (
§ 101lg 1 p 1,6).
Kuna hageja tunnistab võlgnevust alates 2012 ning kohus on teinud vaheotsuse perioodi 01.01.2004 kuni 31.12.2011 võlgnevuse aegumise suhtes. Seega leiab kohus, et alates 01.01.2012 tuleb hageja nõue kostja vastu rahuldada. Samas leiab kohus, et esitatud tõendite alusel tuleb teha kohtupoolne arvestus võlgnevuse suuruse suhtes. Nimetatud perioodi eest on kostja võlgnevuses alljärgnevalt: Aasta 2012 Kohus selgitab, et makstud summade arvestamisel lähtub hageja poolt tabelis toodud summadest /tl. 108-109/ ning kostja poolt esitatud maksmise tõenditest /tl. 88-89/. kuu Arve summa eurodes Jaanuar Veebruar Märts 109,64 133,72 104,88 Maksmise kuupäev 31.12.2015 Makstud summa 109,64 06.03.2012 30 Maksmata summa 133,72 74,88 3
(7)2-15-16874 Aprill Mai 99,51 62,68 05.04.2012 04.05.2012 22.03.2016 29.01.2016 29.02.2016 Juuni 54,24 Juuli 54,06 August 56,71 September 54,71 Oktoober 89,39 November 90,73 Detsember 135,14 Kokku 1045,55 33 25 62,68 54,24 54,06 368,62 66,51 56,71 54,71 89,39 90,73 135,14 676,93 Aasta 2013 Kohus selgitab, et makstud summade arvestamisel lähtub hageja poolt tabeli toodud näitudest /tl. 108-109/. Kuu Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember kokku Arve eurodes 131,03 110,13 119,53 91,01 48,15 37,73 39,52 40,92 46,74 72,76 79,37 179,07 995,96 summa Maksmise kuupäev 05.01.2013 Makstud summa 100 100 Maksmata summa 31,03 110,13 119,53 91,01 48,15 37,73 39,52 40,92 46,74 72,76 79,37 179,07 895,96 Aasta 2014 Kohus selgitab, et makstud summade arvestamisel lähtub hageja poolt tabelis toodud näitudest /tl. 108-109/. Kuu jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember Kokku Arve eurodes 134,02 102,41 96,08 87,42 65,24 56,7 53,06 57,79 70,73 105,65 101,65 123,02 1053,74 summa Maksmise kuupäev Makstud summa Maksmata summa 134,02 102,41 96,08 87,42 65,24 56,7 53,06 57,79 70,73 105,65 101,65 123,02 1053,74 4
(7)2-15-16874 Aasta 2015 ja 2016 Kohus selgitab, et makstud summade arvestamisel lähtub hageja poolt tabelis toodud arve summadest /tl. 108-109/ ning kostja poolt esitatud maksmise tõenditest /tl. 60-69; 88-89/. Kohus selgitab, et hageja poolt tabelis märgitud makstud ja maksmise kuupäev lahtrites toodud summade suhtes ei ole esitatud tõendeid, mistõttu jätab kohus need tähelepanuta. kuu Jaanuar 2015 Veebruar 2015 Märts 2015 Aprill 2015 Mai 2015 Juuni 2015 Juuli 2015 August 2015 September 2015 Oktoober 2015 November 2015 Detsember 2015 Jaanuar 2016 Veebruar 2016 kokku Arve summa eurodes 138,10 114,11 107,54 100,05 59,97 48,62 47,75 71,80 60,27 82,46 86,12 106,32 168,13 136,74 1023,11 Maksmise kuupäev 01.09.2015 03.08.2015 30.06.2015 29.05.2015 30.06.2015 03.08.2015 01.09.2015 30.09.2015 30.11.2015 30.11.2015 30.12.2015 29.01.2016 29.02.2016 22.03.2016 Makstud summa 138,10 114,11 107,54 100,05 59,97 59,97 47,75 71,80 60,27 82,46 86,12 106,32 168,13 136,74 1339,33 Enam tasutud summa 11,35 11,35 Arvestades kokku aastate 2012 kuni 2016 tasumata arved, moodustab võlgnevus kokku 2615,28 eurot (676,93+895,96+1053,74-11,35), mille maksmise kohustus lasub kostjal. Viivis Hageja nõuab kostjalt viivist, selgitades, et viivise arvestus algas iga kuu 20-ndast kuupäevast. KÜS § 7 lg 4 kohaselt majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Kohus selgitab, et viivise rakendamise eelduseks on kohustuse õigeaegselt täitmata jätmine kostja poolt. See tähendab, kui kostja tasuks makseid korrapäraselt ja tähtaegselt, ei oleks viivise arvestamine võimalik. Hagejapoolne võlgnevus perioodil 01.01.2012 kuni 02.2016 moodustab võlgnevus 2714,70 eurot. Kostja viivise nõuet ei tunnista. Hageja on arvestanud viivist alates 01.01.2012 kuni veebruar 2016 kokku summas 1794,86 eurot. Seaduseandja on näinud ette võimaluse vähendada viivise nõuet. See tähendab seda, et kohtule on antud õigus vähendada ebamõistlikult suurt viivist mõistliku suuruseni (Riigikohtu otsus 3-2-1-66-05, p 14). Kohtupraktikas ei ole ülemäära suureks loetud viivist, mis moodustab kuni pool põhivõla suurusest ning reeglina on ülemääraseks ja ebamõistlikult suureks loetud viivis, mis ületab põhivõla suurust. Kohus leiab, et kostja viivise nõue perioodi eest 01.01.2012 kuni 24.03.2015 on hea usu põhimõtte vastane (TsÜS § 138;
§ 6). Kostja sai korteri omanikuks alates 24.03.2015, mistõttu eelneva perioodi eest ei saanud tema olla arvete tasumisega viivituses. Kostja võttis 5
(7)2-15-16874 omanikuks saamisega üle küll kohustused, kuid see ei tähenda, et automaatselt kohustub kostja tasuma ka eelmise omaniku viivituses oldud aja eest viivist. Hageja nõustus maksma põhivõlga, kuid reaalselt ei saanud kostja olla arvete maksmisega viivituses, mistõttu arvestab kohus viivist kostjalt alates 24.03.2015, st. ajast, kui kostja sai korteri omanikuks ning konkreetselt temale esitatud arvete eest oli viivituses. Seega esitab kohus omapoolse viivise arvestuse alates 24.03.2015: kuu arve jaanuar veebruar märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober november detsember Jaanuar 2016 Veebruar 2016 Kokku 138,10 114,11 107,54 100,05 59,97 48,62 47,75 71,80 60,27 82,46 86.12 106,32 168,13 136,74 Maksmise kuupäev 24.03 24.03 20.04 20.05 20.06 20.07 20.08 20.09 20.10 20.11 20.12 20.01.2016 20.02.2016 20.03.2016 Reaalselt makstud 01.09 03.08 30.06 29.05 30.06 03.08 01.09 30.09 30.11 30.11 30.12 29.01.2016 29.02.2016 22.03.2016 Viivitatud päevi 161 132 71 9 10 14 12 10 41 10 10 9 9 2 Viivise summa 4,90 3,32 5,34 0,63 0,70 0,48 0,40 0,50 1,73 0,58 0,60 0,67 1,06 0,19 21,10 Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse kui kulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Mõlema osapoole poolt on esitatud menetluskulude arvestus. Kohus rahuldas hagi osaliselt. Seega leiab kohus, et osapoolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. Vähem tasutud riigilõiv Kohtule esitatud maksekorralduse kohaselt on hageja tasunud riigilõivu 350 eurot /tl 16/ ning 50 eurot /tl. 25/. Seega on hageja tasunud riigilõivu kokku 400 eurot. Kohus pöörab tähelepanu asjaolule, et hageja on märkinud hagihinnaks 4609,79 eurot. Hageja palub kostjalt sisse nõuda põhivõla 4609,79 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivised summas 4175,14 eurot. TsMS § 133 lg 1 kohaselt arvestatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõude järgi, mistõttu antud juhul moodustub hagihinnaks 8784,93 eurot, millelt riigilõivu seaduse kohaselt kuulub tasumisele riigilõiv 500 eurot. 6
(7)2-15-16874 TsMS § 179 lg 1 menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Hageja on riigilõivu tasunud väiksemas määras kui seaduses ettenähtud. Hagihinna puhul, milleks on 8784,93 eurot kohustub hagiavalduse esitaja tasuma riigilõivu 500 eurot. Kuna hageja on tasunud riigilõivu 400 eurot, kohustub viimane riigituludesse tasuma vähem makstud riigilõivu summas 100 eurot vastavalt makseinfole. /allkirjastatud digitaalselt/ Pille Aver Kohtunik 7
(7)