Kooskõlas
lg 1 selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt
menetluse lõpetamise korral seoses hagist loobumisega ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi. Menetluskulude jaotus Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega menetlus lõpetatakse (
Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. (
A OÜ on hageja eest tasunud hagi esitamisel riigilõivu summas 300 eurot. 09.03.2016 esitas hageja esindaja taotluse ½ riigilõivu tagastamiseks. Vastavalt
lg 2 p 2, pool menetluses tasutud riigilõivu tagastatakse, kui hageja loobub hagist.
lg 4 kohaselt, riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti./---/ Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Kohus rahuldab hageja esindaja taotluse ja tagastab hagejale riigi eelarvest ½ riigilõivust summas 150 eurot. Hageja esindaja korraldusel kuulub riigilõiv tagastamisele A OÜ-le.
lg-te 4 ja 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.
lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
lg 4 kohaldub ka juhul, kui kohus lõpetab määrusega asja menetluse hagist loobumise tõttu (RKTKm 3-2-1-28-12 p 15). Menetlusosaliste vahel on vaidlus selles, kas antud juhul on hageja loobunud hagist seetõttu, et kostja rahuldas tema nõude. Nähtuvalt kohtule esitatud hagiavaldusest on hageja nõudnud korteriühistu 25.01.2015 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamist või alternatiivselt kehtetuks tunnistamist. KÜ Kesk 47 (kostja) 24.02.2016 üldkoosolek otsustas tühistada 25.01.2015 toimunud üldkoosoleku otsuse seoses muutunud asjaoludega. Hageja leiab, et kostja on tema nõude vabatahtlikult täitnud. Hagiavalduses märgitud kohaselt ütles hageja peale kostja 25.01.2015 üldkoosolekut üles varem sõlmitud üürilepingu ning sõlmis 18.02.2015 võlaõigusliku müügilepingu E L, so sisuliselt asus täitma 25.01.2015 üldkoosoleku otsusega talle pandud võõrandamise kohustust. Kuigi formaalselt on kostja pärast hagi esitamist täitnud hageja nõude ja tühistanud vaidlusaluse üldkoosoleku otsuse, on otsuse tühistamise tinginud hageja enda tegevus, sh korteri müügilepingu sõlmimine. Eeltoodud asjaoludest lähtudes leiab kohus, et ebamõistlik on jätta hageja menetluskulusid kostja kanda. Samuti leiab kohus, et hageja menetluskulude väljamõistmine kostjalt, so korteriühistult, asetaks kostja äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (hageja menetluskulude väljamõistmine kostjalt koormaks ebamõistlikult korteriühistu liikmeteks olevaid korteriomanikke). Seega jätab kohus poolte menetluskulud
Kuna poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda, siis puudub vajadus määrata kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Riigilõivukulud summas 150 eurot jätab kohus hageja enda kanda. Kohus peab siiski vajalikuks selgitada, et isegi juhul, kui kohus oleks määranud kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ning hageja õigusabikulud oleks jäetud kostja kanda, kuuluks hageja õigusabikulu vähendamisele, kuna menetluskulude nimekirjas märgitud menetluskulud on ebamõistlikult suured. Hageja on märkinud eraldi toimingutena „õiguslik analüüs“ (4 toimingut, kokku 2 tundi), kuigi antud toimingule kulunud ajakulu arvestatakse dokumendi(te) koostamise ajakulu hulka (näiteks, asja materjalide õiguslik analüüs ja hagiavalduse koostamine lähevad ühise ajakulu alla, lähtudes üldisest kohtupraktikast). Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et umbes 1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentidega tutvumisele, dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. Antud toimingud võivad olla küll kliendi poolt tasustatavad, kuid kohus leiab, et põhjendamatute kulude väljamõistmine vastaspoolelt on ebaeetiline ja ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes
lg 2 p 2, lg 4; § 162 lg 4, § 168 lg 4, 5, § 428 lg 1 p 3, § 429, § 431 lg 1, § 433, § 463 lg 1, § 465 võtab kohus hagist loobumise vastu ning lõpetab tsiviilasja menetluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.