← Eesti

2-25-8190/5

Obsah (12)§ 444§ 317§ 3111§ 407§ 162§ 174§ 138§ 139§ 144§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Kohtunik Harju Maakohus Marget Henriksen Kohtujurist Otsuse tegemise aeg ja koht Dagmar Danoa Piir 09.03.2026, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-8

) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 444lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

  1. Laoproject OÜ esitas 27.05.2025 Harju Maakohtule hagi J.H Trade OÜ ja X vastu võla nõudes. Kohus võttis hagi menetlusse 16.06.
  2. Laoproject OÜ esitatud hagiavalduse kohaselt Laoproject OÜ, J. H Trade OÜ (kostja I) ja X (kostja II) vahel on 10.01.2024 sõlmitud laenuleping ja käendusleping. Lepingu objektiks on hageja poolt kostjale I lepingus märgitud tingimustel laenu andmine kokku summas 10 000,00 eurot. Lepingu punkti 2.1 kohaselt Laen on antud tähtajaliselt. Laenusaaja kohustub Laenu tagasi maksma igakuiste maksetena koos intressidega vastavalt maksegraafikule. Lepingu punkt 2.1.
  3. kohaselt kohustub Laenusaaja tagastama kogusumma 10 704,17 eurot Laenuandjale hiljemalt 09.01.
  4. Lepingu punkt 3.
  5. kohaselt Laenusaaja maksab Laenuandjale Laenu tagastamata osalt intressi 13,00% aastas. Lepingu punkt 5 kohaselt Laenu tagastamisega viivitamisel on Laenuandjal õigus nõuda Laenusaajalt viivise tasumist 0,05% päevas sissenõutavaks muutunud summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Lepingu punkt 7 käendaja poolt tagatav vastutus Lepingust tulenevate nõuete katmiseks on 12 000,00 (kaksteist tuhat) eurot. Käendaja vastutab Laenuandja ees koos Laenusaajaga kui solidaarne võlgnik. Hageja on 01.03.2024 edastanud kostjatele I ja II laenulepingu ülesütlemise teatise. Teatises viitas hageja kostjate I ja II lepingutingimuste rikkumisele ning teavitas, et ütleb nendega 10.01.2024 sõlmitud laenulepingu üles. Hageja teatas, et ootab koguvõlgnevuse summas 10 218,96 eurot tagastamist hiljemalt 04.03.
  6. Kostjad laenusummat koos kõrvanõuetega hagejale tasunud ei ole, ka osaliselt mitte. Kuivõrd kostja I ja kostja II ei täitnud enda lepingulisi kohustusi ja ei tasunud hagejale laenusummat hiljemalt 04.03.2024, siis pöördus hageja 16.08.2024 Debitum Collectio OÜ poole võlgnevuse sissenõudmiseks.
  7. Harju Maakohtu 16.06.2025 määrusega võttis kohus hagi menetlusse, andis kostjatele 20 päeva vastamiseks ning hoiatas kostjat tagaseljaotsuse tegemise võimaluse kohta. 4.

§ 317

lg 1 p 1 kohaselt menetlusosalisele võib kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. 5. Kohus toimetas hagiavalduse koos menetlusse võtmise määrusega

§ 317

lg-te 1 ja 5 alusel (dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast) kostjale II kätte 29.11.2025. Vastamise tähtaeg saabus 19.12.2025. Kostjale I on kohus hagiavalduse koos menetlusse võtmise määrusega

§ 3111lg 5 alusel kätte toimetanud 26.06.2025, vastamise tähtaeg saabus 16.07.2025.

Kostjad ei ole kohtule tähtaegselt vastust esitanud. 6. Tagaseljaotsus tähendab kohtuotsust, mille puhul kohus rahuldab õiguslikult põhjendatud hagi, hindamata, kas hagiavalduses nimetatud asjaolud on tõendatud või mitte.

§ 407

lg 1 teise lause järgi loetakse tagaseljaotsuse tegemise korral hagis esitatud faktilised väited (asjaolud) kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsust eeldades õiguslikult põhjendatud. Kohtu hinnangul ei esine alust hagi rahuldamata jätmiseks. 7. Kohus rahuldab

§ 407

lg 1 alusel hagi tagaseljaotsusega osaliselt hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Menetluskulud 8.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. 9.

§ 174

lg-st 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 10.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 139

lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. Kohtuväline kulu on

§ 144

p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

  1. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja. Hageja on kandnud menetluskuluna riigilõivu 980 eurot ning lepingulise esindaja kulusid 360,00 eurot. Hagejal on kulunud edastatud dokumentidega tutvumisele 1 tund ja hagiavalduse koostamisele 2 tundi. Kohus leiab, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele. Hagiavalduse esitamise hetkel kehtinud riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi kuulus kuni 17 500 euro suuruse hagihinna korral tasumisele 980 eurot. Tasutud riigilõiv 980 eurot on põhjendatud ja vajalik menetluskulu.
  2. Hagejale on osundatud õigusabi tunnitasuga 120 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasjaga seotud asjaolusid arvestades on tegemist õigusteenuse osutamisel keskmise hinnaga, mis on põhjendatud ja ei ületa sarnase õigusteenuse eest juristile makstavat tasu menetlustoimingute tegemise ajal.
  3. Võttes arvesse käesoleva tsiviilasja mahtu ja sisu ning hagi hinda, peab kohus lepingulise esindaja tasu põhjendatuks menetluskulude nimekirjas väljatoodud ulatuses (3 tundi). Eeltoodust tulenevalt on lepingulise esindaja kulu summas 360 eurot (3h x 120eur/h) põhjendatud.
  4. Seega kuulub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu 1 340,00 eurot (360+980). 15.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on kohtule vastava taotluse esitanud, mistõttu kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjatel tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 16. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

§ 177

lg 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte. (allkirjastatud digitaalselt) Marget Henriksen kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.