Obsah (11)

§ 444§ 317§ 407§ 162§ 174§ 138§ 139§ 144§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Kohtunik Harju Maakohus Marget Henriksen Kohtujurist Otsuse tegemise aeg ja koht Dagmar Danoa Piir 09.03.2026, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-1

) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 444lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

1. X esitas 26.11.2024 hagi Y vastu võlgnevuse ja viiviste väljamõistmiseks. Kohus võttis hagi menetlusse 20.01.
2. X esitatud hagiavalduse kohaselt 30.05.2017 sõlmisid X ja Y laenulepingu, millega hageja andis lepingu kostjale laenu summas 25 000 eurot. Laenusumma tagastamise tähtpäevaks oli laenulepingu kohaselt 10.07.
3. Kostja on laenulepingust tulenevaid kohustusi hageja ees täitnud kokku summas 13 400 eurot, viimati 23.12.2021 pangaülekandega. Ülejäänud osas ei ole võlgnik vaatamata võlausaldaja korduvatele pöördumistele ja palvetele laenu tagastada hagi esitamise hetkeks laenulepingust tulenevaid kohustusi täitnud. Kostja on oma lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud.
4. Harju Maakohtu 20.01.2025 määrusega võttis kohus hagi menetlusse, andis kostjale 20 päeva vastamiseks ning hoiatas kostjat tagaseljaotsuse tegemise võimaluse kohta. 4.

§ 317

lg 1 p 1 kohaselt menetlusosalisele võib kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. 5. Kohus toimetas hagiavalduse koos menetlusse võtmise määrusega

§ 317

lg-te 1 ja 5 alusel (dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast) kostjale kätte 21.01.2026. Vastamise tähtaeg saabus 10.02.2026. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastust esitanud. 6. Kohus rahuldab

§ 407

lg 1 alusel hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Tagaseljaotsus tähendab kohtuotsust, mille puhul kohus rahuldab õiguslikult põhjendatud hagi, hindamata, kas hagiavalduses nimetatud asjaolud on tõendatud või mitte.

§ 407

lg 1 teise lause järgi loetakse tagaseljaotsuse tegemise korral hagis esitatud faktilised väited (asjaolud) kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsust eeldades õiguslikult põhjendatud. Kohtu hinnangul ei esine alust hagi rahuldamata jätmiseks. Menetluskulud 7.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. 8.

§ 174

lg-st 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 9.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 139

lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. Kohtuväline kulu on

§ 144

p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

1. Hageja on kohtule esitanud 02.12.2025 menetluskulude nimekirja. Hagejal on kandnud menetluskuluna riigilõivu 1400 eurot ja lepingulise esindaja kulusid 744 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Hagiavalduse esitamise hetkel kehtinud riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi kuulus kuni 50 000 euro suuruse hagihinna korral tasumisele 1400 eurot. Tasutud riigilõiv 1400 eurot on põhjendatud ja vajalik menetluskulu.
2. Esindaja tunnitasu on 200 eurot (+ käibemaks). Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasjaga seotud asjaolusid arvestades on tegemist õigusteenuse osutamisel keskmise hinnaga, mis on põhjendatud ja ei ületa sarnase õigusteenuse eest vandeadvokaadile (hagiavalduse koostamise hetkel, käesoleval ajal liikmesus peatatud) makstavat tasu menetlustoimingute tegemise ajal.
3. Hagejal on kulunud 3 tundi hagiavalduse koostamiseks. Võttes arvesse käesoleva tsiviilasja mahtu ja sisu ning hagi hinda, peab kohus lepingulise esindaja tasu põhjendatuks 2 tunni ulatuses. Praegusel juhul ei ole tegemist keeruka ega mahuka vaidlusega. Hagiavaldus ei ole pikk. Tsiviilasjas ei toimunud istungit ega sisulist vaidlust. Hageja on esitanud üksnes kohtule hagi. Eeltoodud põhjusel ei näe kohus põhjust kostjalt välja mõista hageja menetluskulu rohkem kui 2 tunni eest 400 eurot (lisandub käibemaks). 13.

§ 174

lg 10 kohaselt peab menetlusosaline menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja kinnitab, et ei ole käibemaksukohuslane, mistõttu tuleb menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga.

1. Kohtule näib, et hageja on käibemaksumäärana arvestanud 24%. Kohus selgitab hagejale, et menetluskuludena väljamõistetav käibemaks peab vastama sellele maksumäärale, mis kehtis esindaja poolt teenuse osutamise hetkel. Hagiavaldus on esitatud 26.11.2024 ning hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et hagejal on kulunud hagiavalduse koostamiseks 3 tundi. Muid toimingud nimekirjas ei kajastu. Järelikult tuleb arvestada käibemaksu määraga 22% (alates 01.01.2024), mitte määraga 24% (alates 01.07.2025) nagu seda on teinud hageja.
2. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu 1888 eurot (1400 eurot riigilõiv + 400 eurot lepingulise esindaja tasu, millele lisandub käibemaks 88 eurot). 16.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on kohtule vastava taotluse esitanud, mistõttu kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 17. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

§ 177

lg 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte. (allkirjastatud digitaalselt) Marget Henriksen kohtunik