Obsah (7)

§ 199§ 213§ 64§ 65§ 68§ 75§ 76

1 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26. august 2020, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-7824 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Kristi Sapar Kohtuasi Viru

§ 199lg 2 p 5,9 järgi ning karistuseks mõisteti vangistus 6 kuud.

Q.I tunnistati süüdi

§ 213

lg 2 p 1 järgi ning karistuseks mõisteti vangistus 1 aasta.

§ 64

lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Harju Maakohtu 17.04.2019 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – vangistus 8 kuud ja 25 päeva võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 8 kuud ja 25 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 25.07.2019-26.07.2019, s.o 2 päeva, ärakandmisele kuulub vangistus 1 aasta 8 kuud ja 23 päeva. Q.I karistuse kandmise algust arvatakse alates kinnipidamisest 12.08.

1. Iseloomustuse kohaselt on isikut kriminaalkorras karistatud 8 korda, vanglas viibib ta teist korda. Kinnipeetava käitumine on sarnane varasema käitumisega, kuna käesolevad kuriteod on vargus ning arvutikelmus. Kuriteod on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil ning soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. 30.01.2020 alustas kinnipeetav sotsiaalprogrammiga Eluviisitreening, kuid katkestas selle. Isik ei näe enda tarvitamisharjumustes probleemi ega soovi midagi muuta. Samuti ei pea isik alkoholi tarvitamist kuritegude toimepanemise põhjuseks. Alates 08.06.2020 alustas isik uuesti sama sotsiaalprogrammiga. Kinnipeetav oli alates 20.01.2020 määratud Viru Vangla majandustöödele koristaja ametikohale ning alates 03.06.2020 osaleb ta tööhõives AS-i Eesti Vanglatööstus metallitsehhi abitöölisena. Viru Vangla poolt koostatud iseloomustusest nähtuvalt puuduvad kinnipeetaval distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul, kuid tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalidele on lisatud Tallinna Vangla 05.11.2019 käskkiri vahistatule Q.I-le distsiplinaarkaristuse – noomituse – määramise kohta VangS § 67 p 1 rikkumise eest. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 1 aasta ning kanda jääb tal veel enam kui 8 kuud vangistust. Kinnipeetav elas enne vangistust oma tuttava juures aadressil xxxx (või xxxx). Varasemalt elas isik xxxx oma tädi E S juures. Enne seda (13-aastasest alates) oli Q.I Xxxx kuni täisealiseks saamiseni. Rahvastikuregistri andmetel puudub kinnipeetaval elukoht. Kinnipeetav avaldas vestluse käigus, et soovib võtta ühendust tugiisikuga, kes teda edaspidi aitaks nii majutusteenusega kui ka töötamisega. Lähedased teda enda juurde võtta ei saa, kuna neil on oma perekond ja ruumi jääb väheks. Võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral avaldas kinnipeetav soovi elama asuda aadressile xxx (Xxxx MTÜ), kus pakutakse elukohta vanglast vabanenud isikutele. Toas saab elada kahekesi või üksinda, kuutasu on 100-240 eurot, sõltuvalt elanike arvust. Ühine on WC ja pesemisvõimalused. Olemas on vabad kohad ja kinnipeetav peab ise pöörduma keskusesse vabanemise päeval. Elukoha saab ta koheselt, kui keskusele ning talle sobib. Kinnipeetav omandas Xxxx põhihariduse, kuid jättis kooli 3 seejärel majanduslikel põhjustel pooleli ning läks tööle. Praktilised oskused ehituses on olemas. Lastekodus osales alati tööhõives, kui võimalus oli. Riigikeelt valdab isik väga hästi, tal on B1 eesti keele oskuse tase. Alates 20.01.2020 osaleb ta Viru Vanglas riigikeele kursustel B2-tasemel. Eesti keele sai ta väidetavalt selgeks lastekodus, kuna pidi rääkima eesti keelt. Varasemalt osales isik abikoka kursustel, kuid toodi üle Viru Vanglasse, mistõttu ei saanud enam kursustel osaleda. Kinnipeetav suhtub positiivselt haridusse, olles nõus end täiendama erinevates valdkondades. Kinnipeetav alustas töötamist 17-aastaselt lastekodus. Ta on töötanud xxxx ehitustöödel abitöölisena. Varasemast riskihindamisest nähtub, et isik töötas ehitusfirmas E alates
2. aasta märtsist ehitustöölisena väidetavalt töölepingu alusel. Võib eeldada, et tegemist oli siiski juhutööga, kus ta teenis väidetavalt 500 eurot netopalka. Varasemalt on isik veel töötanud ehitajana xxxx OÜ-s P (2013-2015), kuid töö olevat lõppenud. Enne vangistust töötas isik mitteametlikult ehitustöödel, kuid enamus aja oli töötu. Kinnipeetaval on K-Raha andmetel 11.06.2020 seisuga 3054,20 eurot tasumata rahalisi nõudeid. Majanduslik olukord on raske ning ka varasemalt on see olnud raske. Arvestades sellega, et enamus kinnipeetava kuritegudest on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil, on raske majanduslik olukord uue kuriteo riskiks. Võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht, kuid tal on võimalus see läbi tuttavate leida. Rahvastikuregistri andmetel on kinnipeetava vanemad surnud. Ema suri, kui kinnipeetav oli 12-aastane, isa hakkas peale seda jooma, jäi raskelt haigeks ning mõne aja pärast suri. Lähivõrgustiku moodustavad vanem kasuvend D G (elab xxxx), kasuõde J P (elab xxxx) ja kasuvend V S. Vangistuses ei toeta kinnipeetavat keegi ei materiaalselt ega moraalselt. Kinnipeetaval lapsi ega elukaaslast pole. Kasuvenna V S väitel on Q.I võimeline elama seaduskuulekalt, kui leiab endale töö. Kinnipeetav suhtleb õe J ning venna V vangistuse ajal telefoni teel, aga harva. Kinnipeetava õel J on 2 last ning ta elab üürikorteris, mistõttu puudub tal võimalus kinnipeetavat majanduslikult toetada vabanemise korral. Kinnipeetava vend Dmitri Gorushkin ametniku kõnedele ei vastanud. Suhtlusringkonnas on kriminaalkorras karistatud isikuid, kellega väidetavalt ei suhtle, kuid selline tutvusringkond on uue kuriteo riskiks, arvestades seda, et varem on ta toime pannud varavastaseid kuritegusid grupis. Kinnipeetav on mõjutatav. Seega on ka mõjutatavus uue kuriteo riskiks. Võimaliku vabanemise korral on kinnipeetava vend V S nõus teda majanduslikult toetama. Kinnipeetava kõik varavastased kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Isik jõi väidetavalt alkoholi nii nädalavahetustel kui ka nädala sees. Q.I tunnistab, et on tarvitanud palju alkoholi ning käis poodides varastamas, et võtta endale alkoholi juurde. Tunnistab ka varasemat alkoholi kuritarvitamist. Isikul puudub motivatsioon vabaneda alkoholi kuritarvitamisest. Viru Vangla meditsiiniosakonna andmetel tarvitas isik alkoholi igapäevaselt. Väidetavalt on Q.I narkootilistest ainetest proovinud amfetamiini, ecstasyt, kanepit, kokaiini jne. Vestluse käigus ütles, et on proovinud praktiliselt kõiki narkootikume. Eitab, et oleks enne vangistust narkootikume tarvitanud. Kuriteod ei ole seotud narkootikumide tarvitamisega. 13.01.2020 on isik hinnatud töövõimeliseks ning ta on valmis vangistuses töötama. Q.I on korduvalt varavastaste kuritegude eest karistatud. Isik ei lahenda oma probleeme sihipäraselt, varastab poodidest erinevaid toiduaineid ja alkoholi. Ta ei suuda enda rahalisi probleeme lahendada selliselt, et otsida endale töökoht. Isikul on pikaajalised eesmärgid, kuid ta ei tea täpselt, kuidas neid realiseerida. Kinnipeetaval puudub elukoht, hea sotsiaalne võrgustik, kes võtaks ta vastu. Talle pakuti tugiisikuteenust, kuid ta leidis, et vabanedes saab ise hakkama. Isik on katseajal toime pannud kuritegusid, eiranud registreerimisnõudeid, mis näitab ükskõikset suhtumist kriminaalhooldusesse. Q.I on olnud 4 korda kriminaalhooldusel. Ametiisikutega suheldes on ta positiivse hoiakuga ning 4 koostöövalmis, soovib osaleda erinevates taasühiskonnastavates tegevustes ning võtab neist osa. Arvestades kinnipeetava korduvaid samaliigilisi kuritegusid, on motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest minimaalne. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 65%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 51%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Q.I tingimisi ennetähtaegselt vabastada, siis teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg ja käitumiskontroll pikkusega 24 kuud ning kohustada teda käitumiskontrolli ajal täitma lisaks

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõuetele ka

§ 75lg 2 p-des 2,4 sätestatud kohustusi.

Q.I kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Elama läheks ta xxxx, enne vangistust elas ta ka xxxx. Ta kaotas töö, mistõttu oli palju vaba aega ning ta kukkus jooma. Peale vanglas läbitud programmi on ta targem. Ta on suuteline alkoholitarbimisest hoiduma. Narkootikumidega probleeme ei ole. Kõige lähedasem inimene, kelle poole ta saab pöörduda, on noorem vend. Kui ta vabaneb, siis üritab ta ise hakkama saada. Tal ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Vabaduses läheks ta kohe tööle. Ta on helistanud vanadele tööandjatele, nad on kutsunud teda enda juurde tööle, näiteks R OÜ. Ta hakkaks tööle xxxx. Tunnistab, et alkohol oli see, mis tõukas teda kuritegusid sooritama. Vabanedes ta suudab alkoholist eemale hoida nagu vanasti – ta läheb tööle ja kui ta töötab, siis ta elabki põhimõtteliselt töö juures. Ta võiks isegi psühholoogi juurde minna. Ta tunnistab, et talle siiski tehti Tallinna Vanglas käskkiri. Talle anti korraldus, mida ta ei täitnud. Ta pani voodi peale rippuma lina, sest ei saanud magama jääda ega võtnud seda ära. Abiprokurör Tiina Viru on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Q.I tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Q.I ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja leidis kohtuistungil, et Q.I on isik, keda on võimalik ennetähtaegselt vabastada. Kantud karistus on eesmärgi täitnud. Q.I-l on olnud piisavalt pikk aeg mõelda oma varasemate tegude üle. Praegusel hetkel tunnistab ta kohtule seda, et selle kõige taga oli alkohol. Tegelikult on ta ise täiesti selgelt ka kohtus välja toonud asjaolu, et kui tal tekivad probleemid alkoholiga, siis see viib teda kuritegelikule teele. Näeme, et isikul on motivatsioon ja soov tõesti nüüd vabanedes teha elus muudatus ja mitte tarvitada alkoholi. Tööd talle teha meeldib. Vangistuse vältel on ta olnud tööalaselt hõivatud. Ta on ehitusel väga hinnatud töömees. Tema puhul loomulikult tundub esmane probleem see, et tal puudub elukoht, kuid tal on võimalus minna rehabilitatsiooni keskusesse elama. Suureks plussiks on see, et ta räägib hästi eesti keelt, mis laiendab võimalusi tööturul. Samuti on ta avaldanud, et tema vend on nõus teda materiaalselt toetama. Lähivõrgustik on tal ikkagi olemas. Kaitsja leidis, et kuna isik osales Eluviisitreeningus, on näha, et ta nüüd tunnistab alkoholi probleemi ning on nõus vabaduses probleemiga tegelema. Karistusseadustiku (

) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes 5 käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Q.I ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele, kuigi tingimisi enne tähtaega vabastamise formaalsed eeldused on täidetud, sest ta kannab liitkaristust teise astme kuritegude eest ning ta on käesolevaks ajaks ära kandnud talle mõistetud 1 aasta 8 kuu 23 päeva pikkusest vangistusest rohkem kui poole. Kohtu hinnangul ei ole täidetud ennetähtaegse vabastamise materiaalsed eeldused. Karistusregistrist nähtuvalt on kinnipeetaval 2 kehtivat kriminaalkaristust. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasemast karistusest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määruse nr 3-1-1-91-06 kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud, sest kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Kui kinnipeetav ei suuda vanglas, range järelevalve all alluda kehtestatud korrale ning käituda õiguskuulekalt, siis seab see kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses. Kuriteod on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil, mis viitab isiku puudulikule majandusliku toimetuleku oskusele. K-raha andmetel on kinnipeetaval 11.06.2020 seisuga tasumata rahalisi nõudeid 3054,20 eurot, mille tasuma asumine vabanemisel mõjutab isiku toimetulekut. Kinnipeetav on kohtuistungil väitnud, et tal on võimalik asuda tööle R OÜ-sse, kuid seda kinnitavat garantiikirja esitatud ei ole. Arvestades seda, et isik on korduvalt pannud toime kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil, puudub kohtul kindlus, et isik vabanemisel materiaalsete raskuste ilmnemisel ei asu uuesti kuritegelikule teele. Kuriteod on isik pannud toime alkoholijoobes, mistõttu võib alkoholi tarvitamise jätkamist vabadusest pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kohtu hinnangul ei saa jätta tähelepanuta, et viimased kuriteod on isik pannud toime temale Harju Maakohtu 17.04.2019 otsusega määratud katseajal. Sealjuures väärib märkimist, et isik alustas uute kuritegude toimepanemist nimetatud otsuse kuulutamisest vähem kui nädal aega hiljem, ning pani kuritegusid toime ka ajal, mil ta juba oli allutatud kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontroll on piisavalt mõjusad selleks, et hoida ära uute kuritegude toimepanemist isiku poolt. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua selle, et ta on olnud vangistuses hõivatud tööga koristajana ning alates 03.06.2020 töötab AS-i EVT metallitsehhis abitöölisena. Samuti selle, et ta osaleb riigikeele B2-taseme kursustel ning läbis sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Vabanemisel on tal võimalik asuda elama aadressil xxxx, kus asub MTÜ Xxxx. Kohtu hinnangul aga ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks

§ 76lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis.

Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul põhjendatud Q.I vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja vandeadvokaat Liis Suik, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 160,20 eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Tasutaotluse kohaselt taotleb kaitsja tasu sõidule kulutatud aja eest (Tallinn-Rakvere) 200 km ulatuses, mis on jagatud kahe menetluse vahel, seega käesolevas menetluses summas 17,50 eurot, millele lisandub käibemaks. Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra § 151 lg 1 sätestab, et kui riigi 6 õigusabi osutamise koht jääb advokaadibüroo asukohast kaugemale kui 40 kilomeetrit, makstakse selle advokaadibüroo kaudu õigusabi osutava advokaadi põhjendatud taotlusel riigi õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja eest kokku täiendavat tasu vastavalt advokaadibüroo kaugusele, arvestades ühte suunda. Seega on põhjendatud maksta täiendavat tasu arvestades vahemaaks 100 km, mitte 200 km. Korra § 151 lg 1 p 2 kohaselt on tasu 20 eurot, kui vahemaa on 51-100 km, mis jagatuna kahe menetluse vahel teeb summaks 10 eurot, millele lisandub käibemaks. Eeltoodust tulenevalt vähendab kohus väljamõistmisele kuuluvat tasu ning leiab, et tasutaotlus on põhjendatud osaliselt summas 151,20 eurot. Nimetatud summa õigusabi osutamise eest kuulub välja mõistmisele kinnipeetavalt. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus

§ 76; Kr

MS § 426, 432, 384,

1. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 30.09.2020 kohtumäärusega jäeti Viru Maakohtu
2. augusti
3. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 26.08.2020 kohtumäärus 1-19-7824 jõustus
4. oktoobril 2020 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent