4-24-2464 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. oktoober 2024. a Tallinn Väärteoasja number 4-24-2464 (2317,24,005042) Kohtunik Märt Toming Sekretär Eda

§ 227

lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 30 trahviühiku ulatuses, s.o 120 eurot. Väärteoasi Menetlusest osa võtnud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja: Mehis Kasonen, Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupp. Menetlusalune isik: U.J , ik: XXX, elukoht: xxxx, e-post: xxxx RESOLUTSIOON 1. Jätta U.J-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi eriasjade uurija Mehis Kasoneni 04.07.2024 otsusele nr 2317,24,005042 U.

§ 227

lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 30 trahviühiku ulatuses, s.o 120, rahuldamata. 2. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlus-talituse kohtuesindusgrupi eriasjade uurija Mehis Kasoneni 04.07.2024 otsus nr 2317,24,005042 U.

§ 227

lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 30 trahviühiku ulatuses, s.o 120 eurot, muutmata ja tühistamata.

1. Vaidlustatud otsusega määratud rahatrahv 120 (ükssada kakskümmend) eurot tuleb 45 päeva jooksul kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadavaks tegemise päevast, s.o alates 22.10.2024 tasuda vaidlustatud otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri
2. Rahatrahv peab olema täies ulatuses tasutud hiljemalt 06.12.
4. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, juhul, kui süüdlane ei ole 45 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on tehtud kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadavaks, tasunud rahatrahvi täies ulatuses, saadab lahendit täitmisele pöörav asutus, antud juhul kohtuväline menetleja, kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta. 1 Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus tehakse Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis Lubja 4 ja e-toimikus kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadavaks alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 22.10.
5. Kassatsiooni esitamise viimane tähtaeg on 21.11.
6. Kui kassatsioonkaebust eelmärgitud tähtaja jooksul ei esitata, jõustub kohtuotsus 22.11.
7. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi eriasjade uurija Mehis Kasoneni 04.07.2024 otsusega nr 2317,24,005042 karistati U.J-i LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 30 trahviühiku ulatuses, s.o 120 eurot, selles, et U.J juhtis 14.06.2024 kella 11.24 ajal Kadaka pst-l, Mäepealse tn ja Trummi tn vahel, suunaga Trummi tn suunas, Tallinnas Harju maakonnas mootorsõidukit kiirusega 65 +/- 3 km/h, kus suurim liikluskorraldusvahendiga lubatud sõidukiirus sellel teelõigul on 40 km/h, ületades seega lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 22 km/h, millega rikkus LS § 50 lg 5 p 3 sätestatud keeldu ja pani toime LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas menetlusalune isik alljärgneva kaebuse Väärteoga seonduvad asjaolud. Juhtisin 14.06.2024 enne keskpäeva tütrele kuuluvat sõiduautot Ford Focus xxxx, sõites Tallinnas Kadaka teel. Sõidu eesmärgiks oli külastada Harku metsas asuvat Rõngasjärve, et loodushuvilisena, pensionärina, kõrges eas (80 eluaastat) ning parandamatut kroonilist haigust (xxxx) põdeva isikuna vaadelda seal pesitsevaid siniparte ja haripütte. Kahjuks ma ei jälginud juhtimise ajal spidomeetrit, seega ei tea kuni praeguseni, milline oli minu juhitava sõiduki tegelik kiirus auto kiirusmõõdiku järgi Kadaka teel enne minu juhitava auto peatamist varitsusest teele ilmunud politseitöötaja poolt. Enda arvates juhtisin autot mõistliku kiirusega, mida ei pidanud siis ega pea ka praegu kihutamiseks. Rõhutan siinjuures eriliselt, et ma ei vaielnud siis ega vaidle ka praegu politsei poolt kindlaks tehtud kiiruse ületamise vastu, kuigi seda ületamist fikseerinud kiiruskaamera näitu minule ei ole siiamaani näidatud. Pärast minu juhitava auto kinnipidamist ja mahasõiduteele suunamist, võeti minult ära isikuttõendav dokument (ID kaart) ja anti korraldus oodata, kuni minuga tegeleb naispolitseinik. Pärast igavikuna tundunud mitmete minutite pikkust ootamist väljus läheduses seisvast politseibussist naispolitseinik ja hakkas mulle läbi juhipoolse ukse allalastud klaasi ette lugema tema käes olevat dokumenti. Sealjuures ta eelnevalt ei selgitanud mulle, mis dokument see on, mis on selle koostamise tähendus, eesmärk ja tagajärg või tagajärjed ning mis on minu õigused ja kohustused sellega seoses. Samuti ei küsinud ta minult midagi selle kohta, miks ja mis asjaoludel ma sõitsin üle lubatud piirkiiruse sellel tänavalõigul. Kuna olin ootamatust kinnipidamisest ja kauasest ootamisest segadusse sattunud, tekkis mul subjektiivne arusaamine, et see dokument on ilma minu osavõtuta tagaselja koostatud. Kui naispolitseinik nõudis minult etteloetavale dokumendile allkirja, siis ma küll ei vaidlustanud dokumendi sisu, kuid keeldusin selle allkirjastamisest. Seejärel naispolitseinik lahkus ärritunult ja sisenes politseibussi, kuhu jäi minu arvates põhjendamatul pikaks ajaks. Pärast seda tuli ta uuesti minu sõiduki juurde ning hakkas jälle läbi juhipoolse akna mulle ette lugema dokumenti, mis hiljem osutus väärteoprotokolliks nr AB 1609070, mille koopia mulle sündmuskohal hiljem üle anti. Ka sellele dokumendile ma keeldusin allkirja andmisest. Kaebust põhjendavad asjaolud.
8. Selles väärteoasjas ei ole politseitöötajad taganud ühtegi minu kui menetlusosalise isiku õigust, sealjuures on rikutud minu õigust teada, millist väärteoasja minu suhtes 2 menetletakse ning minu õigust teada menetlustoimingu või toimingute eesmärki ning tagajärgi. Minu juuresolekul või minu osavõtul pole selles väärteoasjas tehtud ühtegi menetlustoimingut. Minu soovile anda sündmuskohal omakäelisi ütlusi, reageeris naispolitseinik ärrituse ja keeldumisega, teatades suuliselt, et ta ei kavatse minuga mängida. Minu kinni pidamine, pikaks ajaks ootama jätmine, politseitöötaja üleolev suhtumine, tema ähvardava oleku tekkimine minu suhtes ja minu selgitavate sõnade mänguks pidamine hakkas mulle subjektiivselt tunduma minu inimväärikuse alandamisena, mille põhjuseks pean politseitöötajate saamatut tegutsemist. See kõik kogumis tekitas minus tunde, et ma polnud selles olukorras enam inimene vaid politseivaritsuse käigus tabatud saakloom.
9. Minu kohta koostatud väärteoprotokoll AB1609070 sisaldab olulist viga ja on lõpuni vormistamata. Protokollis märgitud registreerimismärgiga sõidukit mina juhtinud ei ole.
10. Eriasjade uurija poolt vormistatud otsuses väärteoasjas nr. 2317.24,005042 esinevad minu arvates järgmised puudused: A. Täiesti vale on kohtuvälise menetleja seisukoht, et U.J on menetlusaluse isikuna keeldunud ütluste andmisest. Vastupidi, politseitöötaja on keeldunud andmast mulle sündmuskohal võimalust omakäelisteks ütlusteks ja jätnud sellega tagamata minu õiguse ennast iseseisvalt kaitsta. Olen küll keeldunud allkirjade andmisest, kuid mitte ütluste andmisest. Ka väärteoprotokolli AB 1609070 lahtris “muud tõendid ja andmed“ esineb must-valgel käsitsi kirjutatud tekstiosa selle kohta, et menetlusalune isik on andnud ütlusi. B. Siin käsitletavas otsuses esinevad ka üksteist välistavad järeldused. Otsuse teisel leheküljel esineb lause: „Vastulauses puudub vaidlus asjaolus, et kiiruse ületamine ei oleks aset leidnud.“ Samal leheküljel allpool esineb aga lause, milles semikooloni järgselt on kirjas: „… kahe erineva ametniku poolt koostatud menetlusdokumentidest nähtavalt on allkirjastamisest ja ütluste andmisest keeldutud ning tunnistaja ütluste kohaselt ei olnud U.J nõus ka temale ette heidetud rikkumisega.“ Otsusest ei nähtu üldse, kes see tunnistaja on ning millised on tema ütlused või kes on need erinevad ametnikud, kes menetlusdokumente ja milliseid menetlusdokumente koostasid. Seetõttu ei ole kohtuvälise menetleja viited otsuses isikustamata tunnistaja ütlustele usaldusväärsed, konkretiseerimata ja nendega otsuse põhjendamine on minu arvates alusetu. C. Otsuse tekstist nähtub, et minu poolt selles väärteoasjas seaduses ettenähtud korras 14.06.2024 esitatud vastulause on üldse jäetud tähelepanuta, seaduses ettenähtud korras menetlemata ja sellele on jäetud vastamata ning seda on käsitletud vaid otsuse tegemise käigus tagantjärele. D. Otsuse teise lehekülje teise lõigu kohaselt jätab otsuse koostaja rahuldamata taotluse kuulata üle tunnistaja põhjendusega, et selline tegevus eeldaks väärteomenetluse uuendamist. Sellest tekkib kahtlus, et otsus väärteoasjas on tehtud ja koostatud pärast menetlustähtaegade lõppemist. E. Kohtuväline menetleja põhjendab minu väärteo eest vastutusele võtmist väitega, et kiiruse ületamine on üks massiliselt toimepandavatest liiklusrikkumistest. Seega on menetleja otsustanud mind kui elatanud isikut väärteo eest karistada sellepärast, et ka teised selliseid rikkumisi toime panevad. Täiesti põhjendamatu ning kohatu on menetleja seisukoht, et mind karistatakse väärteo eest sellepärast, et nii meedias kui mujal (nt teaduskirjanduses) on laialdaselt kajastamist leidnud seos lubatud piirkiiruse ületamise ning liiklusavariide vahel. Ilmse liialdusena tundub ka menetleja seisukoht otsuses, et minu karistamise eripreventiivseks eesmärgiks on minu mõjutamine, et ma edaspidi käituks õiguskuulekalt ega paneks toime uusi süütegusid. Vastupidi, elukutselt juristina ja omaaegse, aastakümnete jooksul õiguskaitseasutustes töötanud kriminaalõiguse praktikuna olen ma kogu oma senise elu kestel käitunud õiguskuulekalt ja ka siinkäsitletud piirkiiruse ületamine minu poolt on tegelikult 3 tähelepanematusest tingitud tahtmatu eksimus, mille seadusekohane kvalifitseerimine ja menetlemine või menetlemata jätmine politseitöötajate poolt äratab hoopis põhjendatud kahtlusi. F. Otsuse viimases lõigus enne karistuse määramist asub menetleja seisukohale, et ületatud kiiruse osas on süü seega keskmisest väiksem. See seisukoht aga on vastuolus kolm lauset edasi otsuses esineva lausega, mille kohaselt minu puhul tuleb karistuse üldpreventiivse eesmärgina anda kõigile liiklejatele signaal, et liiklusreeglite eiramine ei ole millegagi õigustatud ning ohtlik tegu saab vastavalt karistatud. Sellele järgnevas lauses aga hindab menetleja minu kogusüü uuesti keskmisest väiksemaks. G. Lisan veel seda, et oma senise elu jooksul ei ole ma olnud avaliku huvi keskmes või orbiidil ja oma kunagist tööd kriminaalõiguse praktikuna tegin elukutsest tingituna pigem avalikkuse tähelepanu eest varjatult, mistõttu leian, et ka praegu ja edaspidi puudub minu suhtes täielikult avalik menetlushuvi. Eeltoodu alusel palun:
11. Kas tühistada kohtuvälise menetleja otsus kaevatavas väärteoasjas täies ulatuses või osaliselt ja teha uus otsus, kui see ei raskenda minu kui menetlusaluse isiku olukorda;
12. Või tühistada kohtuvälise menetleja otsus kaevatavas väärteoasjas ja lõpetada väärteomenetlus otstarbekuse kaalutlusel, kui kohus leiab, et minu kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks minu kui kõrges eas ning krooniliselt haige isiku suhtes puudub avalik menetlushuvi.
13. Käesolev kaebus lahendada ilma minu osavõtuta. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja oma kaebuse juurde ning märkis, et palub tühistada väärteoprotokoll, sest see on koostatud vigaselt, selles on valeväiteid ja see on lõpuni vormistamata. Kuna väärteoprotokoll on vigane, tuleb tühistada ka otsus. Kõik küsimused jätab kohtu otsustada. Etteheidetud rikkumise kohta selgitas, et juhib oma autot mitte armatuurlaual olevaid näitusid vaadates, vaid jälgides väljaspool toimuvat ja reeglina liigub ta liiklusvoolus, mis on teatavasti kõige õigem võimalus autot juhtida. Väidetav väärtegu on tema poolt tahtmatult toime pandud, võib olla sellepärast, et ta ei jälginud spidomeetrit. Liiklusolukord oli seal ohutu, ei olnud erilist tihedat liiklust, kuna sõit oli alla mäge, mistõttu tegelikult tuleks autot juhtida ikkagi jälgides spidomeetrit ja vajadusel pidurdades, kahjuks ta seda ei teinud. Leiab, et võimalik kiiruseületamine oli tahtmatu ja juhuslik. Sellel teelõigul on korduvalt sõitnud, teab, et seal on kiirusepiirang 40 km/h. Siiamaani ei tea, milline tema kiirus seal oli. Istus oma autos, kui talle väärteoprotokolli ette loeti ja talle koopia anti, see ei olnud protokolli tutvustamine tema hinnangul. Ei vaidle vastu, et võis olla kiiruseületus, kuid ta ei tea, kuidas see kindlaks tehti, vabandab, kui oleks saanud seal trahvikviitungi, oleks selle ära maksnud. Väärteotoimikuga tutvumas ei käinud, tegi vastulause ja see vastulause jäeti käiguta ja seetõttu ta nagu ei leidnud mingit põhjendust, et peaks sinna minema, kuna kõik see oli ilma tema osavõtuta nii öelda vormistatud ja selle tõttu ta esitas kohtusse avalduse. Kohtulikes vaidlustes kaebuse esitaja leidis, et jääb oma kohtule esitatud avalduses taotletu juurde ja selle juurde ka, et tühistada väärteoprotokoll ja tühistada ka kohtuvälise menetleja otsus ja lõpetada menetlus selles väärteoasjas. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtulikes vaidlustes leidis, et on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik on temale süüks pandava teo toime pannud, seega jätta vastavalt VTMS § 132 p 1 kohtueelse menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Leiab, et mingisuguseid protseduurireegleid siin rikutud ei ole, isikule on tema õigusi ja kohustusi tutvustatud, samuti on võimaldatud anda ütluseid, millest U.J keeldus. Väärteoprotokoll koostati ja tutvustati ka seal kohapeal, siin on olnud subjektiivne vaidlus, et kas see tutvustamine peab välja nägema kuidagi muudmoodi kui lihtsalt ettelugemine ja kaebaja õiguse ja selle protseduuride selgitamine või mitte. U.J-il endal selle kohta arvamus puudus või vähemalt täna ta seda ei väljendanud, kuid tema arvates jätkuvalt ei ole käitutud õigesti. Tema sellega nõus ei ole. Kiiruse ületamist kaebuses kohtule U.J vaidlustanud ei ole, selle üle ka vaidlus puudub. Väärteotoimikust nähtub, et mõõtja on olnud pädev, kui ka seade omas 4 kehtivat taatlustunnistust ja videosalvestuse ja fotode pinnalt on see mõõtetulemus jälgitav. Mis puutub sinna sellesse liiklusvoogu, siis video pinnalt oli näha, et U.J-i mootorsõiduk oli esimene, jah vastassuunas sõitsid sõidukid, ka U.J-i mootorsõiduki taga oli sõidukeid, kuid ei saa väita, et U.J-i poolt seatud kiirus oli tingitud mingisugusest liiklusvoost, kui ta oli esimene auto. Siin viidati ka sellele, et see kiiruse ületamine võis olla tingitud asjaolust, et kiiruse valikul lähtutakse mitte spidomeetrist, aga vaadatakse välja tuuleklaasist ja seatakse siis sõidukiirus nii öelda tunde järgi ja liiguti alla mäge. Videosalvestisi pinnalt on näha, et alla mäge liikumist ei toimunud, Trummi tänava poole on üsna järsk tõus ja väärteoprotokolli andmete pinnalt liikus menetlusalune isik Mäepealse tänava poolt Trummi tänava suunas. Mistõttu leiab, et kiiruse ületamine oli toime pandud vähemalt kaudsest tahtlusest, kui menetlusalune isik vajutab gaasi, ei järgi spidomeetrit, siis ta peab möönma, pidama võimalikuks, et kiiruse ületamine võib toimuda. Protokollis esinev viga on parandatud, vähemalt on tähelepanu juhitud siis ebaselguste määrusega, milline on menetlusalusele isikule saadetud. See määrus on koostatud kooskõlas väärteomenetluse seadustiku paragrahviga, mis määrusele on ette nähtud, kui tegemist on muude lahendatud küsimustega ja ei ole alust öelda, et see oleks kuidagi koostatud tagantjärgi. Jah, ajaliselt on koostatud hiljem, kuid siiski mitte pärast otsuse tegemist. Menetlusalusel isikul oli ka võimalus pärast väärteoprotokolli kättesaamist 15 päeva jooksul tutvuda asjas kogutud tõenditega, kaasa arvatud videosalvestusega, teatud juhtudel videosalvestuse näitamine menetlusalusele isikule ei ole võimalik, seetõttu on ka antud aega sellega hilisemalt veel tutvuda. Mis puutub võimalikku asjaolusse, et U.J ei mäleta kaebuse koostamise hetkeks või siis kohtusaalis seda, mida videosalvestiselt oli kuulda ja näha, siis lähtuvalt kõrgest east, siis see on täiesti võimalik, kuid inimlikul tasandil. Kui nähti, et tõepoolest sellised alused väärteomenetluse lõpetamiseks nagu kaebuses on välja toodud, puuduvad, jääb arusaamatuks, miks U.J , kui ta tõepoolest nii seaduskuulekas on, jätkuvalt taotleb selle otsuse tühistamist. Kohtuväline menetleja, viidates rikkumiste paljususele kiiruse ületamise osas ei ole väitnud, et see on eraldiseisvalt karistamise aluseks. Tegelikult on kohtuväline menetleja põhjendanud, miks seda väärteoasja ei ole otstarbekas lõpetada ja süü suuruse osas on ka arvesse võetud, et tegemist oli kõrges eas isikuga ja see oli karistust kergendav asjaolu. Kohtuvälise menetleja taotlus on jätta U.J-i kaebus väärteomenetluse seadustiku § 132 lg 1 alusel rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Maakohtu seisukoht Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebusega, samuti kohtule edastatud väärteotoimikuga, vaadanud kohtuistungil videosalvestisi, kuulanud ära menetlusaluse isiku ning kohtuvälise menetleja esindaja seisukohad, asub alljärgnevale seisukohale. Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus kaebuse lahendamiseks välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). 5 Antud juhul inkrimineeritakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli ja vaidlustatud otsuse kohaselt LS § 227 lg 2 ettenähtud süüteo toimepanemist. LS § 227 lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis ning taolise süüteo eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni kuue kuuni. Lisaks sellele võib LS § 227 lg 5 p 1 kohaselt kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist lõikes 2 sätestatud süüteo eest ühest kuust kuni kolme kuuni. Väärteotoimikus asuva kiirusemõõturi andmete ja salvestise väljatrükist nähtuvalt kasutati kaebuse esitaja U.J juhitud sõiduki Ford Focus registreerimismärgiga xxxx sõidukiiruse mõõtmiseks 14.06.2024 kella 11.24 ajal mõõteseadet LaserCam 4 LE0024 (taatlustunnistus nr TTRS-24/00069). Menetlusaluse isiku juhitud sõiduki sõidukiiruseks mõõdeti 65 km/h teelõigul, millel oli liikluskorraldusvahendiga kehtestatud suurimaks lubatud sõidukiiruseks 40 km/h. Vastavalt mõõtemetoodikale arvestati mõõtmisel laiendmääramatust +/- 3 km/h menetlusaluse isiku kasuks, mistõttu oli lõplikuks mõõtetulemuseks 62 km/h ja lubatud sõidukiiruse ületamise määraks oli seega mitte vähem kui 22 km/h. Taolistest andmetest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev ja vastava koolituse läbinud mõõtja V. E., kasutades taadeldud mõõtevahendit, järgides seejuures mõõtemetoodikat. Seega on tuvastamist leidnud LS § 227 lg 2 objektiivne koosseis, s.o menetlusalune isik ületas mootorsõiduki juhile liikluskorraldusvahendiga lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 22 km/h võrra, millega rikkus LS § 50 lg 5 p 3 keeldu. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on kohtu arvates tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik ületas liikluskorraldusvahendiga lubatud suurimat sõidukiirust 40 km/h mitte vähem kui 22 km/h võrra, millega rikkus LS § 50 lg 5 p 3 keeldu ja pani toime LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo. Kohus leiab, et väärteomenetluses tehtud mõõtmise tulemusega on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning mõõtetulemusest sõltuvalt on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg-s 2 ettenähtud väärteona. Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3), mida on ta ka ise tunnistanud. Kuna menetlusalune isik juhtis sõidukit kiirusega, mis ületas mootorsõiduki juhile lubatud suurimat sõidukiirust (40 km/h) mitte vähem kui 22 km/h, siis rikkus menetlusalune isik LS § 50 lg 5 p 3 sätestatud keeldu ja tegemist on väärteoga LS § 227 lg 2 mõttes ning see süütegu on õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi eriasjade uurija Mehis Kasonen, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 mõttes ning kuivõrd tegemist on politseiametnikuga, siis VTMS § 10 lg 31 mõttes on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest, vaatamata kaebuse esitaja väidetele, ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). Kohtuistungil avaldatud videosalvestiselt nähtub, et politseiametnik tutvustas menetlusalusele isikule tema õigusi ja kohustusi ning küsis, kas menetlusalusel isikul on õiguste ja kohustuste kohta küsimusi. Menetlusalune isik vastas, et tal küsimusi ei ole. Seejärel teatas politseiametnik menetlusalusele isikule, et ta sooviks menetlusalust isikut üle kuulata ja küsis kas menetlusalune isik soovib ütlusi anda. Menetlusalune isik teatas, et ei soovi. Pärast seda küsis politseiametnik, kas menetlusalune isik on nõus ka kirjutama seda, et ta ütlusi anda ei soovi, kuid menetlusalune isik teatas, et ei soovi seda teha. Selle peale märkis politseiametnik, et nii 6 kirja pannaksegi ja teatas menetlusalusele isikule, et täiendavalt temalt enam keegi ütluseid ei võta. Lisaks selgitas politseiametnik, et menetleja teeb otsuse vaid dokumentide põhjal. Lisaks sellele selgitas politseiametnik õigust vastulauset esitada ja kui protokoll on valmis, siis selgitatakse seda täiendavalt. Pärast neid selgitusi küsis politseiametnik kas menetlusalusel isikul on mingeid küsimusi ja menetlusalune isik teatas, et ei ole. Seega nähtub videosalvestisest üheselt, et menetlusalusele isikule selgitati tema õigusi ja kohustusi, kohtuvälise menetleja esindaja soovis menetlusalust isikut üle kuulata, kuid menetlusalune isik keeldus ütluste andmisest, keeldudes ka selle keeldumise kirjalikust kinnitamisest. Lisaks sellele selgitati menetlusalusele isikule, et otsus koostatakse kirjalikus menetluses ja teda täiendavalt üle ei kuulata ja menetlusalune isik teatas, et tal mingeid küsimusi ei ole. Sellisest videosalvestisest teeb kohus järelduse, et kaebuses esitatud ja kohtuistungil korratud kaebuse esitaja väited tema õiguste rikkumisest ja kohtuvälise menetleja alusetust keeldumisest temalt ütlusi võtta on ainetud, kuivõrd videosalvestis näitab vastupidist ja kuna menetlusalusele isikule selgitati sõnaselgelt, et temalt enam täiendavalt ütlusi ei võeta, siis ei olnud ka teisel politseiametnikul mingit alust menetlusalust isikut üle kuulama hakata. Kaebuse esitaja väide, et ta ei mäleta temale õiguste ja kohustuste selgitamist ja seda, et ta ütluste andmisest keeldus, ei muuda videosalvestisega salvestatud õiguste ja kohustuste selgitamist ning kaebuse esitaja ütluste andmisest keeldumist olematuks. Kui kaebuse esitaja ei mäleta temaga toimunut, ei saa selles süüdistada kohtuvälist menetlejat ega omistada seetõttu kohtuvälise menetleja ametnikule väärteomenetlusõiguse normide rikkumist. Mis puudutab väärteoprotokolli kohta tehtud ettehaiteid, siis jäid need kohtule arusaamatuks. Mille alusel väitis kaebuse esitaja, et väärteoprotokoll on lõpuni vormistamata, kaebuse esitaja ei selgitanud. Kohtule edastatud väärteoprotokollis on kõik täitmiseks kohustuslikud lahtrid täidetud, välja arvatud üks. Nimelt on menetlusalune isik keeldunud väärteoprotokollile alla kirjutamast ning vastavalt VTMS § 70 lõikele 2 pidanuks sellisel juhul menetleja tegema selle kohta märkuse, märkides keeldumise kuupäeva ning oma allkirja ja ametinimetuse. Vaidlusaluses väärteoprotokollis on küll märkus tehtud, kuid menetleja ei ole sellesse lahtrisse märkinud kuupäeva, oma nime ja ametikohta. Samas on väärteoprotokolli ülaosas näha menetleja nimi, ametinimetus ja kuupäev ning väärteoprotokolli allosas menetleja allkiri. Seega ei saa väita, et väärteoprotokollis oleks VTMS § 70 lg 2 sätestatud nõue täitmata. Lisaks sellele on kaebuse esitaja kohtuistungil kinnitanud, et ta keeldus väärteoprotokolli allkirjastamisest. Seega selles osas vaidlust ei ole ning vormiline puudus väärteoprotokollis ei ole oluline. Kaebuse esitaja on taotlenud puuduliku väärteoprotokolli tühistamist ja asunud seisukohale, et kuna väärteoprotokoll tuleb tühistada, siis tuleb tühistada ka selle alusel koostatud otsus. Kohus peab vajalikuks kaebuse esitajale selgitada, et väärteomenetluse seadustik ei näe ette võimalust väärteoprotokolli tühistamiseks. Väärteoprotokolli tühistamise õigust ei ole ei selle koostajal ega ka kohtul. Maakohtu pädevus kohtuvälise menetleja lahendi tühistamise osas on sätestatud VTMS
14. peatüki
15. jao
16. jaotises ja
17. peatüki
18. jaos, s.t maakohus saab tühistada teatud juhtudel kohtuvälise menetleja määrust, mis on koostatud kohtuvälises menetluses ja kohtuvälise menetleja otsust. Väärteoprotokolli saab vaid täiendada, kuid seda saab teha vaid kohtuväline menetleja VTMS § 68 sätestatud korras ja alusel. Seetõttu jääb kaebuses esitatud taotlus väärteoprotokolli tühistamiseks tagajärjetuks. Kaebuses on kohtuvälisele menetlejale ette heidetud ka seda, et väärteoprotokollis on menetlusaluse isiku juhitud sõiduki registreerimismärgiga eksitud ja menetlusalune isik sellise registreerimismärgiga sõidukit juhtinud ei ole. Kohtulikul arutamisel esitas kaebuse esitaja veel ka etteheite, et hiljem on registreerimismärgi osas tehtud määrusega parandus. Kohtuvälise menetleja esindaja märkis kohtuistungil, et tegelikkuses on see parandus tehtud enne vaidlustatud otsuse vormistamist ja mingi rikkumisega tegemist ei ole. Kohtu arvates ei ole tähtsust sellel, millise registreerimismärgiga, millist värvi või mis tootja toodetud sõidukiga väärtegu toime pannakse kui teo tehiolud ja rikkumise olemus on selged. 7 Omaksvõetud kohtupraktika kohaselt ei ole rikkumise toimepanemisel kasutatud sõiduki registreerimismärgil üldjuhul tähtsust. Kohtu arvates sõiduki registreerimismärk ei mõjuta sõiduki kiirust, kuivõrd mõõtmisel mõõdetakse liikuva sõiduki kiirust ja registreerimismärgist või sellel kujutatud numbri- ja tähekombinatsioonist tulemus ei sõltu. Registreerimismärgil, s.h õigel registreerimismärgil on tähtsust vaid juhul, kui see on väärteo toimepanemise või koosseisu tuvastamisel oluline roll või on see oluline süüteo toimepanija tuvastamisel. Kui tegemist on lubatud sõidukiiruse või lubatud piirmäära ületamisega, ei ole juhitud sõiduki registreerimismärgi numbri- ja tähekombinatsioonil tähtsust. Sõidukiiruse mõõtmisel, kui mõõtetulemuse saamise järgselt sõiduk kohe peatatakse, sellel mingit rolli ei ole. Seega ei ole ebaõige registreerimismärgi väärteoprotokolli märkimise puhul tegemist väärteomenetlusõiguse rikkumisega, vaid see näitab protokolli koostaja kiirustamist protokolli koostamisel. Sama saab öelda ka kaebuses esitatud järgmise etteheite kohta, mille kohaselt on väärteoprotokolli märgitud tõendina menetlusaluse isiku ütlused, kuigi menetlusalune isik keeldus ütluste andmisest (kaebuse versiooni kohaselt keelduti tema ülekuulamisest). Kohus vaatas kohtuistungil videosalvestisi ja esimeselt videosalvestiselt, millelt on näha ja kuulda sõiduki kiiruse mõõtmine, on näha, kuidas mõõtja mõõdab valge Fordi registreerimismärgiga xxxx kiirust ja kui mõõtmistulemus on käes, ütleb mõõtja: „T., võta see esimene“. Sellest saab järeldada, et tegemist oli kombineeritud kiiruse mõõtmisega, kus mõõtja asub ühes kohas ja menetleja on teises kohas, mõõtjast edasi ning peatatud sõidukid suunatakse menetlustoimingute tegemiseks kõrvale, et need ei tekitaks liiklustakistust. Väärteoprotokollist on näha, et väärteoprotokolli koostas T. L., kiirusmõõturi andmete väljatrükist nähtuvalt oli mõõtjaks aga V. E.. Seejuures nähtub teiselt videosalvestiselt, et õigusi ja kohustusi selgitab menetlusalusele isikule meesterahvas, kellele menetlusalune isik ka teatab, et ta ütlusi anda ei soovi, kuid väärteoprotokolli koostab naisterahvas ning väärteoprotokolli koostaja on märkinud tõendina menetlusaluse isiku ütlused, kuid eelnevalt on menetlusalune isik keeldunud ütluste andmisest nagu ka selle keeldumise kirjalikust kinnitamisest. Taoline asjaolu viitab kiirustamisele ja tähelepanematusele menetlusdokumendi koostamisel, kuid sellist kannet väärteoprotokollis ei saa hinnata väärteomenetlusõiguse rikkumisena. Seejuures ei ole ka vaidlustatud otsuses menetlusaluse isiku ütlustele viidatud. Kaebuse esitaja on ette heitnud ka seda, et ta ei tea seniajani, milline oli tema juhitud sõiduki mõõdetud sõidukiirus. Käesolevas otsuses eelnevalt analüüsitud asjaoludest järeldab kohus, et mõõtja ja menetleja olid erinevates kohtades ning menetlejale edastatakse küll mõõdetud kiirus, kuid videosalvestis mõõtetulemuse kohta on kiirusmõõturis, mis on mõõtja käes. Seega ei saa menetleja koheselt mõõtetulemust menetlusalusele isikule näidata. Samas ei nähtu väärteoasja materjalidest, et menetlusalune isik oleks selle mõõtetulemuse vastu huvi tundnud. Küll oli menetlusalusel isikul piisava huvi korral võimalik väärteotoimikuga, s.h kiirusmõõturi videosalvestise ja mõõtetulemuse väljatrükiga tutvuda 15 päeva jooksul väärteoprotokolli kättesaamisest. Kui menetlusalune isik sellist soovi ei avalda või ei soovi temale toimiku koopia edastamist e-posti kaudu ega vaevu minema kohtuvälise menetleja juurde väärteotoimikuga tutvuma, ei saa seda ette heita kohtuvälisele menetlejale. Initsiatiiv väärteotoimikuga tutvumiseks peab olema menetlusalusel isikul või tema kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal ei ole kohustust tutvustada väärteotoimikut menetlusalusele isikule kui menetlusalune isik ei ole selleks soovi avaldanud. Õigus tutvuda väärteotoimikuga on märgitud ka väärteoprotokolli, mille menetlusalune isik kätte sai. Seega asjaolu, et menetlusalune isik ei tea mõõdetud kiirust, ei tulene kohtuvälise menetleja tegematajätmisest. Väärteo lühikirjeldus on märgitud menetlusalusele isikule kätte antud väärteoprotokolli, s.h mõõdetud kiirus ning menetlusalusele isikule pidi see tekst olema arusaadav. Selleks, et veenduda väärteo kirjelduse vastavuses kogutud tõenditele, saanuks tutvuda väärteotoimikuga, mida menetlusalune isik ei teinud. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 227 lg 2 alusel rahatrahviga 30 trahviühiku ulatuses, s.o 120 eurot. LS § 227 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Seega järeldub, et 8 kohtuvälise menetleja määratud põhikaristus on määratud alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra, seejuures ka alla ettenähtud sanktsiooni ülemmäära 1/3 määra. Kohus leiab, et karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistamise kohaldamise alustega (p 7) ja süü suurust arvestades puudub ka alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alustel (§ 133 p 8). Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteoasja lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole esitanud taotlust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks, siis puudub ka alus seda asjaolu analüüsida (§ 133 p 10). Karistuse määramine Kohus nõustub kohtuvälise menetleja määratud karistuse liigi ja karistuse määraga ning põhjendab seda järgnevalt. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt tuvastatakse kõigepealt menetlusaluse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Seadusandja on LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Lisaks sellele võib LS § 227 lg 5 p 1 kohaselt LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest teiseliigilise põhikaristuse kõrval kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Hinnates menetlusaluse isiku süüd LS § 227 lg 2 ettenähtud teo toimepanemisel leiab kohus, et mõõdetavate suuruste puhul sõltuvad süüteo kvalifikatsioon ja süü suurus numbrilisest näidust. Käesoleval juhul on tuvastatud, et menetlusaluse isiku juhitud sõiduk sõitis kiirusega, mis ületas liikluskorraldusvahendiga kehtestatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 22 km/h. Seega ületati lubatud sõidukiirust LS § 227 lg 2 sätestatud kiiruste vahemikku arvestades alla keskmise määra. Seega on süü suuruse mõttes tegemist alla keskmise süüga. Menetlusalune isik on ka ise tunnistanud, et võis lubatud sõidukiirust ületada, kuivõrd ei vaadanud spidomeetrit ning ei teadnud, mis kiirusega ta liigub. Mootorsõiduki juhil on kohustus jälgida kiirust, millega ta sõidab ning menetlusaluse isiku väide, et tema liigub liiklusvoos jälgides väljaspool toimuvat, mis on tema jaoks teatavasti kõige õigem võimalus autot juhtida, on kohtu jaoks arusaamatu ning sellise käitumisega võtab ta riski, et ta võib spidomeetrit mitte jälgides lubatud sõidukiirust ületada. Kohtuistungil vaadatud videosalvestisest nähtuvalt ei sõitnud kaebuse esitaja liiklusvoo keskel, ega saanud kiirust kohandada liiklusvoo järgi, sest ta hakkas foori alt liikuma esimesena. Seega valis tema esimese sõidukina temale järgnevate sõidukite liiklusvoo kiiruse. Arvestades kaebuse esitaja objektiivset käitumist ja tema selgitusi, millest lähtudes ta tavapäraselt oma sõidukiiruse valib, saab tulla järeldusele, et kaebuse esitaja pani väärteo toime vähemalt kaudse tahtlusega ja ta pidi võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, s.o lubatud sõidukiiruse ületamist ja möönis seda. Kaebuse esitaja selgitus tema jaoks sobiva sõidukiiruse valiku kohta, s.o liiklusvoos liikumine ja välja vaatamine näitavad seda, et liiklusohutuse tagamiseks kehtestatud kiiruse piirang ei ole tema jaoks oluline ja ta valib endale sobiva sõidukiiruse ise. Kohtu arvates kujutab selline juht teistele liiklejatele ohtu oma mõttelaadilt, kuivõrd sellise käitumisega põhjustab ta teadliku ohu liikluses. Kaebuse esitaja ei ole väärteo toimepanemist kohtuvälises menetluses ega ka kaebuses millegagi põhjendanud ning on möönnud, et ta võis kiirust ületada. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Karistust raskendavaid asjaolusid kohtuvälises menetluses ei tuvastatud. Kergendava asjaoluna on kohtuväline menetleja arvestanud teo toimepanemist kõrges eas isiku poolt (isik, kes on vanem kui 75 aastat). Menetlusalune isik on kohtuistungil vabandanud, et võib olla 9 sellise rikkumise toime pani, kuid kohus ei pea võimalikuks seda käsitleda kui puhtsüdamlikku kahetsust. Karistuse määramisel tuleb lisaks lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukijuhid, kes ei täida liikluskorda tagavaid õigusnorme korrektselt. Kaebuse esitanud isiku väärteoasja materjalidest nähtuvalt eiras kaebuse esitaja vähemalt kaudse tahtlusega liiklusnõudeid otsustades mitte jälgida kehtestatud kiiruse piirangut ja spidomeetrit. Oma sellise käitumisega andis ta aga teistele liiklejatele signaali oma üleolevast suhtumisest kehtestatud piirangusse ning näitas, et see piirang teda ei huvita. Sellest tulenevalt leiab kohus, et puutuvalt üldpreventsiooni mõjutab teisi liiklejaid eelkõige karistuse määramise fakt, mitte niivõrd karistuse suurus, mis sunnib liiklejaid arusaamisele, et liikluses tuleb olla hoolikas ja tähelepanelik ning liikluses osaledes tuleb tagada liiklusohutus ulatuses, mis sõltub liiklejast enesest. Mis puudutab eripreventsiooni, siis menetlusalust isikul ei ole kantud karistusregistrisse, mistõttu arvestades süü suurust, kergendavat asjaolu ja raskendavate asjaolude puudumist, asub kohus seisukohale, et kohtuvälises menetluses tuvastatud asjaolud andsid aluse määrata karistus alla keskmise määra. Kohus loodab, et kohtuvälise menetleja määratud rahatrahvi määr mõjutab menetlusalust isikut piisavalt, sundimaks teda edaspidi liikluses käituma õiguskuulekalt ning hoolikalt ja valima sõidukiirust liikluskorraldusvahenditel edastatud teabest ja piirangutest lähtudes. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Seega puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 10