1-19-7824/23

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus

1. september 2020 1-19-7824 Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas G.K (isikukood XXX) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Viru Maakohtu
2. augusti
3. a määrus G.K, määruskaebus Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Tiina Viru RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
4. augusti
5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. G.K tunnistati süüdi Harju Maakohtu
7. oktoobri 2019 otsusega KarS § 199 lg 2 p-de 5,9 järgi. Teda karistati 6 kuu pikkuse vangistusega. Lisaks karistati teda KarS § 213 lg 2 p 1 järgi vangistusega 1 aasta. KarS § 64 lg 1 järgi mõisteti G.K-le 1 aasta pikkune vangistus. Seda suurendati KarS § 65 lg 2 alusel Harju Maakohtu
8. aprillil
9. a otsusega mõistetud karistuse ärakandamata osa – 8 kuud ja 25 päeva vangisust võrra. Lõplikuks liitkaristuseks on 1 aastat 8 kuud ja 25 päeva vangistust, mille hulka arvestati eelvangistuses viibitud 2 päeva. 1 aasta 8 kuu ja 23 päeva pikkust vangistust kannab G.K alates
10. augustist
11. Karistusaeg lõpeb
12. mail
14. Vangla ja prokuratuur ei toeta G.K vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest.
15. Viru Maakohtu
16. augusti
17. a määrusega jäeti G.K karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata, kuna täitmata on KarS § 76 lg-st 4 tulenevad vabastamise materiaalsed eeldused.
18. Karistusregistri järgi on G.K-l 2 kehtivat kriminaalkaristust, mis viitab varasematest karistustest vajalike järelduste mittetegemisele. Ka kehtiv distsiplinaarkaristus viitab sellele, et G.K ei suuda ka vanglas range järelevalve all kehtestatud korrale alluda. See seab kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses.
19. G.K kuriteod on sooritatud majandusliku kasu saamise eesmärgil, mis viitab tema puudulikule majandusliku toimetuleku oskusele. K-raha andmetel on kinnipeetaval
20. juuni 2020 seisuga tasumata rahalisi nõudeid 3054,20 eurot. Nõuete tasuma asumine vabanemisel mõjutab isiku toimetulekut. Kinnipeetav väitis istungil, et tal on võimalik asuda tööle RTK Ehitus OÜ-sse. Garantiikirja esitatud ei ole. Kuna G.K on korduvalt pannud toime kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil, puudub kindlus, et ta vabanemisel materiaalsete raskuste ilmnemisel ei asu uuesti kuritegelikule teele.
21. G.K puhul on alkohol uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Ta on kuriteod toime pannud alkoholijoobes. Tähelepanuta ei saa jätta sedagi, et viimased kuriteod on G.K pannud toime temale Harju Maakohtu
22. aprilli 2019 otsusega määratud katseajal. Uued kuriteod pani ta toime nimetatud otsuse kuulutamisest vähem kui nädal aega hiljem ning olles allutatud kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. Kohtul puudus kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontroll oleksid piisavalt mõjusad selleks, et hoida ära uute kuritegude toimepanemist.
23. Positiivseks pidas kohus G.K tööga hõivatuse koristaja ning alates
24. juunist 2020 AS-i EVT metallitsehhis abitöölisena töötamise, aga ka osalemise riigikeele B2-taseme kursustel ning sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbimise. Vabanemisel on G.K-l võimalik asuda elama Sotsiaalse Rehabilitatsiooni Keskusesse. Sellele vaatamata leidis kohus, et G.K-d positiivselt iseloomustavad asjaolud negatiivseid üles ei kaalu. Kohus arvestas ka Viru Vangla ja prokuratuuri arvamusega, milles ei toetata kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. MÄÄRUSKAEBUS
25. Määruskaebuses palutakse maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega G.K tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada.
26. G.K lisab määruskaebusele enda iseloomustuse, millest nähtub, et tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused (vt ka RKKKm 3-1-1-91-06, p 81). Ta palub end vabastada ja võimaldada eluga edasi minna (vt ka RKKKm 3-1-1-12-17, p-d 20-21). Kohus lähtus varasema eluviisi ohtudest. Advokaat esitas kaitseakti ka arhiveeritud ja varasemate kuritegude järgi.
27. G.K on vanglas töötanud koristajana ning metallitsehhis. Iseloomustuse kohaselt on risk võimaliku vabanemise korral olemas, ent D. Gorušinit abistaks vabanemisel vend. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
28. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata. Oma seisukohta põhistab kolleegium järgmiselt.
29. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (RKKKm 3-1-1-1217, p 20). 2
30. G.K heidab maakohtu lahendile ette hälbimist riigikohtu seisukohtadest. Ta leiab, et kuna kehtiva iseloomustuse kohaselt tal distsiplinaarkaristused puuduvad, siis ei oleks tohtinud nendega arvestada. Ta palub end vabastada, et saaks eluga edasi minna ning toob positiivsena välja töötamise ning palub arvestada, et vabanemisel aitaks teda vend.
31. G.K iseloomustusest nähtuvalt puuduvad tal tõepoolest kehtivad distsiplinaarkaristused. Küll aga on kohtule esitatud Tallinna Vangla käskkiri
32. novembrist 2019, millest nähtub vahistatule G.K-le distsiplinaarkaristuse määramine vangistusseaduse § 67 p 1 rikkumise eest (tl 9-10). Seda distsiplinaarkaristust ongi maakohus arvestanud. Ka G.K ise möönis, et pani toime rikkumise (tl 31).
33. Ringkonnakohtu arvates on maakohus positiivseid asjaolusid nagu G.K töötamine ja sotsiaalprogrammi läbimine samuti arvestanud. Küll aga nähtub maakohtu määrusest, et kohtul puudus G.K varasemat elukäiku, kuritegude toimepanemise asjaolusid, ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivaid tagajärgi arvestades, et G.K oleks motiveeritud kuritegelikust käitumisest loobuma.
34. Kohtukolleegium ei näe kaalutlusõiguse väärteostamist selles, et maakohtu järeldused põhinevad G.K varasemal käitumisel, sest isiku varasemat elukäiku tuleb tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse vaagimisel arvestada. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et G.K varasemast elukäigust kahtlemata lähtub ohuprognoos (süüdlast on korduvalt kriminaalkorras karistatud, uued kuriteod pani ta toime napilt pärast eelviimase karistuse määramist, sh katseajal kriminaalhooldusel viibides ning käesolevalt kannab ta juba teist vangistust, korduvalt on süüdlast karistatud varavastaste kuritegude eest). Kohtukolleegiumi arvates on korduvalt samasse käitumismustrisse sattunud isiku puhul vähemalt oluline risk jätkata taolist käitumist, eriti kui isik iseloomustuse kohaselt ei oska rahalisi probleeme lahendada ning arvestab vaid enda vajadusi (tlk 5). Uue kuriteo riski seisukohast ei välista õigusvastast käitumist ilmselt ka venna toetus, sest kuriteo riskifaktorid on seostatavad suuresti G.K isikust tulenevatest asjaoludest (nt alkoholi kuritarvitamine, mõjutatavus, puudulik toimetulekuoskus).
35. G.K läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ esitades ka ringkonnakohtule sellekohase tõendi. Kohtukolleegium tunnustab G.K-d , et ta suvel taas programmi käsile võttis (iseloomustuse kohaselt katkestas süüdlane aasta alguses programmi, leides selle olevat mittevajaliku). Kahtlemata aitavad programmist saadud teadmised G.K-l teha edaspidi mõistlikumaid valikuid, kuivõrd talle on jagatud oskusi, kuidas alkoholi tarvitamisest hoiduda ning ära tunda alkoholiga seonduvaid riske. Saab öelda, et muutused G.K hoiakutes hakkavad pisitasa toimuma. Kohtukolleegiumi arvates oleks ülioluline G.K-l mõelda ka tugiisikuteenuse peale, millest ta on seni keeldunud. See aitaks kaasa G.K paremale lõimumisele ühiskonnaga.
36. Kokkuvõtvalt nõustub ringkonnakohus I astme kohtuga, et G.K puhul esineb oht uute kuritegude toimepanemiseks. Kuna apellatsioonikohus ei tuvastanud maakohtu määruses kaalutlusvigu, mis tingiksid vaidlustatava määruse tühistamise ja G.K vabastamise praegusel ajal, siis jääb määruskaebus rahuldamata (KrMS § 390 lg 1 ja § 337 lg 1 p 1). /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 3 /allkiri/ Aarne Sarjas 4