D Kvi tegu on kvalifitseeritud
Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi eriasjade uurija Asja Malahhova tegi 23.01.2025.a otsuse väärteoasjas nr 2440,24,006495, milles leidis, et isiku rikkumine on tõendatud tunnistaja ja menetlusaluse isiku ütlustega, päringuga Transpordiametile, kiirusmõõturi kasutamise protokolliga ja taatlustunnistusega. Otsuse kohaselt menetlusalune isik väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas juhtis mootorsõidukit kiirusega 87+- 3 km/h, liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirus antud teelõigul 50 km/h, seega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 34 km/h. Samuti juhtis ta mootorsõidukit ning esmase juhiloa omajana puudusid autol ees ja taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärgid. Menetlusalune isik rikkus
Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ja kahetsus. Nimetatud kohtuvälise menetleja otsusega karistati D Kvit
27.01.2025 saabus Viru Maakohtu Narva Kohtumajale D Kvi kaebus 23.01.2025 tehtud otsuse peale väärteoasjas nr 2440,24,
lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest (mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis) on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 100 trahviühikut (s.o 400 eurot) või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni 6 (kuue) kuuni. Sama paragrahvi lõike 5 p 1 kohaselt võib kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 1 (ühest) kuust kuni 3 (kolme) kuuni. Menetlusaluse isiku poolt ületatud sõidukiirus oli väga suur - 34 km/h, liigilähedane
lg 3-le (mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine 41–60 kilomeetrit tunnis). Kohtuväline menetleja on seisukohal, et mida suurem on vahe menetlusaluse isiku juhitud mootorsõiduki tegeliku ja lubatud suurima sõidukiiruse vahel, seda suurem on menetlusaluse isiku süü. Kiiruse ületamine on äärmiselt ohtlik, kuivõrd juhitavust on suurel kiirusel lihtsam kaotada. Sõidukiirus mõjutab nii liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust, kui ka selle raskusastet. Väärtegu oli toime pandud päevasel ajal, suure liiklustihedusega asulasisesel teel, kus liikumas on vähekaitstud liiklejad - jalakäijad, mis omakorda suurendab liiklusohtu. Lisaks sellele, osaleb menetlusalune isik liikluses noore juhina nii vanuse, kui ka kogemuse osas. Menetlusalusel isikul on esmased juhiload, seega tegemist ei ole kogenud juhiga. Menetlusalune isik on omistanud mootorsõiduki juhtimisõiguse alles 01.09.
Käesoleval juhul inkrimineeritava väärteo on menetlusalune isik toime pannud alles kuue kuu möödumisel (eelmise karistuse määramisest). Seega ei ole menetlusalune isik eelmisest karistusest mingeid järeldusi teinud. Varem määratud karistus (rahatrahv) samalaadse teo toimepanemise eest oma eesmärki täitnud ei ole. Menetlusalune isik käitub endiselt liiklust ohustaval viisil. Nimetatud asjaoludele tuginedes ning juhindudes karistuse määramise mõistest, asub kohtuväline menetleja seisukohale, et sama karistusliigi (rahatrahvi) jätkamisel ei ole enam mõtet, tulemus jääb saavutamata. Karistus peab hakkama mõju avaldama, hoidmaks isikut seadusekuulekusel. Seega on tegemist olukorraga, mille puhul on juhtimisõiguse äravõtmine ainus loogiline jätk, korduva rikkumise puhul, kus eelnev karistusviis on jäänud eesmärgi saavutamise puhul jõuetuks. Mootorsõiduki juhtimisõigus on eriõigus, mille omandamiseks ja säilitamiseks tuleb järgida liiklusreegleid. Liikluskultuuri tõstmise ja turvalisuse tagamise eesmärgil on seadusandja pidanud vajalikuks ohtliku väärteo toime pannud mootorsõiduki juhi juhtimiselt eemaldada. Menetlusalune isik, kes on läbinud mootorsõiduki juhi koolituse on teadlik liiklusreeglitest ja liiklusseadusega sätestatud sanktsioonidest. Lisaks sellele see ei ole esimene kord, kui menetlusalune isik juhib mootorsõidukit ületades suurimat lubatud sõidukiirust. Eeltoodust tulenevalt on tal võimalik ette näha, millised negatiivsed tagajärjed (millest kirjutab ta oma kaebuses) tema õigusvastase käitumisega kaasnevad ning end õiguskuuleka ja kohusetundliku käitumisega nende tagajärgede eest kaitsta, säilitades sellega nii vajamineva juhtimisõiguse. Kõik võimalikud negatiivsed tagajärjed olid menetlusalule isikule teada enne antud väärteo toimepanemist. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kaebuses toodud põhjendusi ei saa käsitleda erandlike asjaoludena, mis välistaksid juhtimisõiguse äravõtmist või selle tühistamist. Tulenevalt karistusseadustiku § 50 lg 2 sätestatust ei või võtta mootorsõiduki juhtimise õigust ära vaid isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Käesolevas väärteoasjas sellist asjaolu tuvastatud ei ole. Samuti pöörab kohtuväline menetleja tähelepanu asjaolule, et kaebuses esitatud väited (punktides 1-4) ei ole kinnitatud kirjalikke tõenditega. Otsuse vastuvõtmisel kergendava asjaoluna arvestati kaebuse esitaja poolt süü tunnistamist ja kahetsust vastavalt KarS § 57 lg 1 p 3 alusel. Kohtuvälise menetleja seisukohast väärteomenetluse käigus karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 alusel tuvastatud ei ole. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kaebuse esitajale määratud karistus viis ja määr - karistusena määratud juhtimisõiguse äravõtmine kaheks kuuks (mis on vähem, kui sanktsiooni keskmine määr) on vastavuses nii teo raskusega kui ka menetlusaluse isiku süüga. Määratud karistus on eesmärki täitev ning vastavuses õiguskorra kaitsmise huvide ja riigikohtu lahenditega. Lähtuvalt eelpool toodule on kohtuväline menetleja seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse muutmiseks puudub nii mõjuv põhjendus kui ka alus. KOHTU SEISUKOHT VTMS § 120 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. 4 Süüdistus puudutab
lg 1 p 2 ja § 106 lg 3 rikkumist, mis on kvalifitseeritud
Käesolevas väärteoasjas on kogutud järgmised tõendid: Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll (tl 23-25), mille kohaselt D Kv andis ütlusi, et ületas kiirust, kuna ei märganud, kuidas kiiruse üles võttis enne Iisakust väljasõitu. Kuna ilm oli halb, siis keskendu teele. Kahetseb tegu. Vajab juhtimisõigust tööle sõitmiseks ja nädalavahetusel xxx sõitmiseks. Tunnistaja A P ülekuulamise protokoll (tl 26-7), mille kohaselt täites teenistusülesandeid 28.12.2024 Jõhvi – Tartu – Valga mnt 34 km-l Iisakus teostasid kiiruse mõõtmist. Kella 12.52 paiku liikus Tartu poolt valge sõiduk, mille kiiruseks fikseeriti 87 km/h ning kelle kiirus pidevalt tõusis. Kiirusepiirang oli selles alas 50 km/h. Auto peeti kinni, roolis oli D Kv, kes tunnistas süüd. Tegu oli algaja juhiga, kuid autol puudusid algaja juhi tunnusmärgid. Kiirusmõõturi kasutamise protokoll (tl 28), mille kohaselt 28.12.2024 kell 12.52 mõõdeti Alutaguse vallas Jõhvi – Tartu – Valga mnt 34 km-l sõiduki xxx reg.nr xxx sõidukiiruseks 87 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul oli 50 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus on +/- 3 km/h, lõplik mõõtetulemus 84 km/h. Mõõtja sõiduk seisis paremal teepeenral. Mootorsõiduk liikus vastassuunavööndis, lähenes mõõtjale. Teel liikus üksinda, kiirendas intensiivselt. Seadme helisignaal oli ühtlaselt tõusev. Taatlustunnistus (tl 29-30), mille kohaselt oli kiirusmõõtur Stalker DSR 2X, nr DP021146, antennid KC068289 ja KR021387, näidik DI014709 taadeldud 14.03.2024 kehtivusega kuni 31.03.2025. Väljavõte juhiloa päringust (tl 31-33), mille kohaselt on D Kvile väljastatud B kategooria esmane juhtimisõigus 1.09.2023. Karistusregistri väljavõte (tl 34), mille kohaselt on D Kvil 1 kehtiv väärteokaristus kiiruse ületamise eest aastal 2024. Rahatrahv on tasutud 4.12.2024. Kohtul puudub alus kahelda dokumentaalsete tõendite ning menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütluste usaldusväärsuses. Tõendites puuduvad vastuolud, nad langevad kokku omavahel ja annavad kohtule väärteo toimepanemise pildi. Käesolevas asjas on tunnistaja ja menetlusaluse isiku ütlustega ja kiirusmõõturi kasutamise protokolliga tõendatud ning menetlusaluse isiku poolt õigeks võetud, et D Kv juhtis sõiduautot liiklusmärgi 50 km/h mõjupiirkonnas kiirusega 87+-3 km/h, ületades kiirust mitte vähem kui 34 km/h.
Liiklusseaduse § 227 lg 2 sätestab: Mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Liiklusseaduse § 227 järgi koosseisutüübilt on tegemist spetsiifilise teokirjeldusega, erilise isikutunnusega ja blanketse väärteokoosseisuga. Liiklusseaduse § 227 objektiivsed tunnused seisnevad mootorsõiduki juhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamises. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli, tunnistaja ja menetlusaluse isiku ütluste kohaselt oli tegu asulasisese teega, kus kiirusepiiranguks antud teelõigul oli 50 km/h. Seadme lugem näitas 87 km/h. Kiiruse mõõtmisel laiendmääramatus +/- 3 km/h. Sõiduk ületas mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem, kui 34 km/h. 5 Eelmärgitud sätetest tulenevalt saab järeldada, et D Kv juhtis mootorsõidukit, ületades lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 34 km/h, mis on keelatud vastavalt
Lisaks on tunnistaja ütlustega tõendatud, ja menetlusaluse isiku poolt omaks võetud, et D Kv, olles algaja juht, juhtis mootorsõidukit millel puudusid nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärgid.
lg 3 kohaselt autol, mida juhib esmase juhiloa omaja, peab olema ees ja taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärk.
lg 1 kohaselt mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub liiklusseaduse §-des 201–203, 205–207, 209, 211, 212, 214–219, 221–224 ja 226–241 sätestatud väärteokoosseis, karistatakse rahatrahviga kuni 20 trahviühikut. D Kv tunnistab väärteo toimepanemist ja kahetseb tegu. Vaidluse esemeks on karistuse määramine, mida tuleks menetlusaluse isiku arvates muuta, mõistes karistuseks rahatrahv. KarS § 15 lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et D Kv täitis objektiivse koosseisu Liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi vähemalt kaudse tahtlusega ning rikkus
S § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. D Kv omades esmast juhtimisõigust, teadis, et tal tuleb mootorsõiduki juhtimisel paigaldada autole ees ja taga algaja juhi tunnusmärk, kuid seda ta ei teinud, eirates sellega Liiklusseaduse § 106 lg 3 sätet. KarS § 16 lg 4 kohaselt isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. D Kv sõiduki autojuhina sõites asulasisesel teel, ületas kiirust. Tema ütluste kohaselt ei olnud ta piisavalt tähelepanelik asula lõpu märgi suhtes ning ületas kiirust veel enne seda, sellega eiras ta Liikluseaduse § 15 lg 1 p 2 sätet. D Kv seletas ütlustes, et ta sõidab iga nädal tööle xxx, ilm oli tol päeval halb ja ta keskendus teele. Kohtu hinnangul, juhtides autot, peab autojuhi tähelepanu olema suunatud mitmele tegevusele, sh liiklusmärkidele. D Kv liikus nö „tuttaval“ teel ning pidi mõistma, et sõiduk sõidab sisse asulasisesele teele, kuid suhtus sellesse ükskõikselt. Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumisele on antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud Liiklusseaduse § 227 lg 2 ja § 242 lg 1 järgi. Seega on menetlusalune isik oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus on seisukohal, et D Kv pani talle inkrimineeritava väärteo toime süüvõimelisena, kuna vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistus on määratud politseiametniku poolt, kes on pädev kohtuväline menetleja väärtegudes. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt ei ole kohtvälise menetluse käigus rikutud väärteomenetlusõigust. KARISTUS 23.01.2025 tegi kohtuväline menetleja otsuse, millega D Kv tunnistati süüdi ning karistati KarS § 63 lg 1 alusel
6 Kaebuse esitaja palus mõista talle rahatrahv, kuna juhilubade puudumisel kaotab ta sissetuleku ning ta peab igakuiselt viima vanaema teise linna raviprotseduurile. Kohus märgib järgmist. Karistuse määramisel ja mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56 näidatud karistuse eesmärkidest. Karistuse määramisel ja mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast hoiduda edaspidi süütegude toimepanemist ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistamise aluseks on isiku süü.
lg 2 näeb ette karistusena rahatrahvi kuni 100 trahviühikut ehk summas 400 eurot, aresti või sõidukijuhtimise õiguse äravõtmise kuni 6 kuuni.
S § 63 lg 1 kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. D Kv pani toime ühe teoga kahele väärteokoosseisule vastava teo ning talle tuleb määrata karistus
Kohtuvälise menetleja otsuses on märgitud, et karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ja kahetsus. Kohtuväline menetleja on oma otsusega määranud juhtimisõiguse äravõtmise 2 kuuks, mis on keskmisest määrast väiksemas määras. Riigikohtu praktikas on rõhutatud järgnevat: „Klassikalise arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale - karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü.“ (RKKKo 3-1-1-43-06 p.13.1) Riigikohtu praktikas on öeldud järgnevat: „Karistusseadustiku § 56 sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurus määrab võimaliku karistuse ülempiiri karistuse kohaldamisel. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke.“ (RKKKo 3-1-1-14-07, p 6) D Kv pani toime kaks väärtegu ühe teona, mis on toime pandud otsese ja kaudse tahtlusega. D Kvil on 1 kehtiv väärteokaristust, mis on samuti seotud kiiruse ületamisega. Mõistetud rahatrahv on tasutud 4.12.2024, s.o mõni nädal enne uue väärteo toimepanemist. Isik kahetseb oma tegu ja tunnistab oma süüd. Tegu on esmase juhtumisõigusega isikuga, kes on lühikese ajaperioodi jooksul (6 kuud) toime pannud kaks suurt kiiruseületust. 18.06.2024 oli tema kiiruse ületus 41-60 km/h ning nüüd 34 km/h. Vaatamata sellele, et eelmine trahv on tasutud, ei mõjutanud see teda õiguskuulekalt käituma. Kohus leiab, et süü antud väärteos on keskmisest väiksemas määras ning isikule määratud karistus vastab isiku süü suurusele. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et eriti esmase juhtimisõigusega isik peab olema tähelepanelik paigaldatud liikluskorraldusvahendite suhtes ning neid järgima. D Kv selgitas kinnipidamisel, et kuna ilm oli halb, siis keskendus ta teele ja ei näinud linna lõppu tähistavat märki ja ei märganud, et kiirus oli tõusnud enne seda. Siinkohal ei pea kohus isiku ütlusi loogiliseks, kuna halva ilma ja raskete teeolude puhul tuleb valida sõidukiirus vastavalt oludele aga mitte vajutama gaasi sellise kiiruseni, et juht ei suuda jälgida seejuures 7 liiklusmärke. Seda enam, et tegu oli algaja juhiga. Samas nähtub kiirusmõõturi kasutamise protokollist, et nähtavus oli hea, ilma sademeteta, teekate kuiv ning kohtule jääb arusaamatuks milles seisnes menetlusaluse isiku jaoks halb ilm. Samuti ei pea kohus veenvaks D Kvi selgitusi, et ta kaotab juhilubade puudumisel töö ja sissetuleku ning ei saa sõidutada vanaema raviprotseduuridele Tartusse, kuna need asjaolud olid talle varasemalt teada ning ta pidi oma käitumist kontrollima juba nendest lähtudes. Kohus hindab isiku süü suurust ehk karistamine on tegupõhine, samuti võetakse arvesse süüdlase isik, tagades karistamise eripreventiivseid eesmärke. Riigikohus on oma lahendis 3-1-1-6-17 rõhutanud, et sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine teenib eeskätt eripreventiivseid eesmärke: see peab tagama, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna. Kuna korduva rikkuja puhul on tõenäolisem võimalus, et ta paneb tulevikus uuesti toime samaliigilise süüteo, on see ka üks alus, mille põhjal saab hinnata sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise vajalikkust Eripreventiivsetest eesmärkidest lähtudes tuleb karistuse määramisel arvestada milline karistus avaldab isikule mõju. Kuna tegu on juba teise kiiruse ületamisega 6 kuu jooksul ning eelnev rahatrahv pole ilmselgelt D Kvile mõju avaldanud ning talle tuleb karistuseks mõista juhtimisõiguse äravõtmine. Kohus peab piisavaks võtta juhtimisõigus ära 2 kuuks. KOHTU MEETMED Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu, kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Larissa Prokopenko 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.