detsembri
lg 2 alusel süüditunnistamises ja karistamises ning talle
Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Taavi Bergmann
) § 1411 lg 2 p-de 1 ja 6 ning § 1751 lg 2 järgi kvalifitseeritud tegudes. 1-25-3086 2.
Bergmannile ette, et ta on
lg 2 p-de 1 ja 6 järgi 5-aastase ja
Liitkaristuseks mõisteti talle 5 aastat vangistust, mida vähendati kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 2 alusel 3 aasta ja 4 kuuni.
detsembri
lg 2 p-de 1 ja 6 järgi tahtevastase sugulise iseloomuga teo eest mõistetavat karistust kergendab puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendab teo toimepanemine noorema kui 12-aastase isiku suhtes. Arvestada tuleb, et süüdistuse sisuks olevad teod pani T. Bergmann toime eelmise otsusega kohaldatud katseajal. Apellatsioon ja ringkonnakohtu otsus 6. Maakohtu otsuse vaidlustas kaitsja, kes taotles T. Bergmanni õigeksmõistmist
Samuti palus kaitsja kergendada süüdistatavale
lg 2 järgi süüdi Google’i otsingumootorisse otsingusõnade sisestamises, ja mõistis ta selles süüdistuses õigeks. Muus osas jäi maakohtu otsus muutmata. Kohus leidis lühidalt järgmist. 8. T. Bergmann on korduvalt sisestanud erinevaid lapspornole viitavaid otsingusõnu pornograafilisi teoseid sisaldavatele veebilehtedele. Selliselt on ta taotlenud juurdepääsu lapspornole ehk pannud toime
Seevastu Google’i otsingumootorisse otsisõnade kids nude sisestamine süüteo objektiivset koosseisu ei täida. Selline teguviis ei vii keelatud sisuni; niisuguse sisuni jõudmiseks tuleb astuda täiendavaid samme, kasvõi vajutada vastavale lingile. Tegemist on süüteo ettevalmistamisega, mis ei ole karistatav. 9. Lapspornole juurdepääsu taotlemine on lapspornot sisaldava teose vaatamiseks, lugemiseks või kuulamiseks võimaluse otsimine ja tekitamine. Ei ole tähtis, kas soovitud sisuni ka tegelikult jõutakse. 2
Süüdistusakt peab hõlmama küll samu tegusid kui kahtlustus, kuid seda üldises plaanis, mitte detailselt. Kaitsja on saanud süüdistuse aluseks olevate materjalidega tutvuda. Kui kaitsja pidas vajalikuks täiendavate tõendite kogumist, saanuks süüdistatav lühimenetluse kohaldamisest loobuda. 11. T. Bergmannile
lg 2 p-de 1 ja 6 järgi mõistetud karistuse kergendamiseks ega maakohtus tekkinud menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmiseks ei ole alust. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kassatsioon 12. Kaitsja vaidlustab nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsust T. Bergmanni
lg 2 järgi süüditunnistamise ja karistamise, samuti talle
Kassaatori põhiseisukohad on järgmised.
lg 2 järgi esitatud süüdistuses õigeks mõista, peaks see avaldama mõju ka talle
Osalise õigeksmõistmise tõttu väheneb isiku ohtlikkus. Süüdistatavale
lg 2 p-de 1 ja 6 järgi süüks arvatud tegu oli vähese intensiivsusega ja kahjustas kannatanut minimaalselt.
Kaitsja täiendav seisukoht
21. Süüdistatavale heidetakse ette kõnealuse kuriteokoosseisu esimest teoalternatiivi, s.o lapspornole teadvalt juurdepääsu taotlemist. Karistusseadustik lapspornole juurdepääsu taotlemise mõistet ei sätesta. Maa- ja ringkonnakohus on õiguskirjandusele tuginedes leidnud, et selle all tuleb mõista lapspornot sisaldava teose vaatamiseks, lugemiseks või kuulamiseks võimaluse otsimist ja tekitamist. Selle käsituse kohaselt on kuritegu lõpule viidud siis, kui süüdlane sisestab lapspornot sisaldava internetilehe aadressi brauserisse või lapspornole viitava sõna otsingumootorisse. See, kas soovitud teosteni ka tegelikult jõutakse, ei ole tähtis. (Vt Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Koostajad J. Sootak ja P. Pikamäe. Tallinn: Juura, 2021, § 1751 komm-d 3.2.1–3.2.2.) Kolleegium nõustub sellise arusaamaga vaid osaliselt. 22.
§-s 1751 sätestatud kuriteokoosseis kaitseb alaealise normaalset vaimset ja seksuaalset arengut. Tegu on vaieldamatult kaalukate väärtustega, mis aga ei õigusta selle koosseisu ülemäära laia tõlgendamist. Viimane võiks viia karistusõiguse kui viimase abinõu põhimõtte ja määratletuspõhimõtte ehk õigusriikliku karistusõiguse kesksete printsiipide rikkumiseni. Määratletuspõhimõttest tulenevalt peab tõlgendama süüteokoosseisu tunnuseid nii, et igaüks suudaks näha ette, milline käitumine on keelatud. See võimaldab tal oma käitumist vastavalt kujundada. Karistusõigusnormi sisu avamine ei tohi viia normi piiridest väljumiseni ega nende juhtumite hõlmamiseni karistusnormiga, mida seadusandja pole soovinud karistatavaks kuulutada. (RKKK 09.11.2018, 1-17-6580/138, p-d 11–12 koos edasiste viidetega) 23.
detsembri 2011. a direktiiv 2011/93/EL, mis käsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning lasteporno vastast võitlust (edaspidi direktiiv). Direktiiviga kehtestati miinimumnõuded laste seksuaalse väärkohtlemise kuriteokoosseisudele ja karistustele, samuti sätted selliste kuritegude tõkestamiseks ja kuriteoohvrite kaitseks. Kõnealuse kuriteokoosseisuga taheti kriminaliseerida interneti vahendusel lapspornot sisaldavatele lehekülgedele sisenemine ja seal piltide, filmide vms vaatamine juhul, kui materjale alla ei laadita (vt seaduseelnõu 469 SE, Riigikogu XII koosseis, seletuskiri, lk 9). Sellest järeldab kolleegium, et lapspornole juurdepääsu taotlemiseks selle sätte mõttes ei saa pidada ainuüksi lapspornot sisaldavate veebilehtede otsimist, vaid vastav sisu peab olema saanud toimepanijale 4
lg 1 sõnastuses on kasutatud juurdepääsu taotlemise mõistet, siis teised keeleversioonid viitavad pigem juurdepääsu saamisele (inglise keeles obtaining access […] to child pornography; saksa keeles der bewusste Zugriff auf Kinderpornografie; prantsuse keeles le fait d’accéder […] à de la pédopornographie). Kohustusest kriminaliseerida lapspornole juurdepääsu saamine kõneleb ka laste kaitset seksuaalse ärakasutamise ja seksuaalse kuritarvitamise eest käsitlev Euroopa Nõukogu konventsioon (nn Lanzarote konventsioon, art 20 lg 1 alapunkt f), mis jõustus Eesti suhtes 1. märtsil 2017. 24. Eelnevat silmas pidades ei jaga kolleegium kohtute tõlgendust, mille kohaselt ei ole lapspornoni tegelik jõudmine
Lapspornole juurdepääsu taotlemisena
lg 1 tähenduses tuleb käsitada seda, kui süüdlane siseneb lapspornot sisaldavale veebilehele ja teeb seal otsinguid vastava sisu leidmiseks ja vaatamiseks. Sõltuvalt asjaoludest võib süüteo objektiivne koosseis olla täidetud ka juba veebilehele sisenemisega. Seda näiteks juhul, kui tegu on kas ainult või valdavas ulatuses lapspornot sisaldava lehega ja sellise sisuni jõudmine ei nõua täiendavaid otsinguid. Tasulise teenuse korral võib koosseisu täita juba lapspornole ligipääsu saamise eest maksmine. Kõigil kirjeldatud juhtudel on soovitud materjal sisuliselt hiirekliki kaugusel ehk toimepanija on saanud lapspornole juurdepääsu. Sellega on süüteo objektiivne koosseis täidetud. Subjektiivse külje tasandil on oluline, et juurdepääsu lapspornole taotletakse teadvalt ehk vähemalt otsese tahtlusega (
See tähendab, et isik peab tahtlikult sisenema lapspornot sisaldavale veebilehele ja teadma, et seal sellist sisu leidub. Sellist teadlikkust võib järeldada näiteks korduvatest külastustest, kasutajakonto olemasolust või teenuse eest tasumisest.
§-s 1751 sätestatud süüteokoosseisu. Tegemist on lapspornot sisaldavate veebilehtede otsimisega, millega valmistatakse kuriteo toimepanemist alles ette (vt süüteo ettevalmistamise erandliku karistatavuse kohta RKKK 01.02.2012, 3-1-1-105-11, p 19). Järelikult on apellatsioonikohus T. Bergmanni selles teos põhjendatult õigeks mõistnud. 27. Tunnistades T. Bergmanni süüdi veebilehtedel www.xvideod.com ja www.pornhub.com lapspornole juurdepääsu taotlemises, kohaldasid maa- ja ringkonnakohus ebaõigesti materiaalõigust. Nagu kolleegium eespool selgitas, eeldab vastutus lapspornole juurdepääsu taotlemise eest muu hulgas seda, et veebilehed, kus süüdlane otsinguid teeb, sellist sisu ka sisaldavad (vt ülal p 24). Vastasel juhul ei saa otsingud olla tulemuslikud ega viia sellise materjalini. Praegusel juhul ei ole kindlaks tehtud, et kõnealustelt veebilehtedelt võis leida lapspornot. Seejuures on ringkonnakohus möönnud, et üldise eelduse kohaselt ei sisalda legaalsed täiskasvanutele mõeldud leheküljed alaealisi kujutavat seksuaalset materjali. Kuna kohtud vastupidist ei tuvastanud, ei saanud nad ka järeldada, et T. Bergmann on taotlenud juurdepääsu lapspornole ja täitnud
28. Kriminaalasjas ei ole süüdistuses nimetatud veebilehtedel lapsporno leidumise kohta tõendeid, mida täiendavalt uurida ja hinnata. Asjakohaseks tõendiks saanuks olla näiteks nende T. Bergmanni vaadatud videote kuvatõmmised, mis kujutasid süüdistaja hinnangul lapspornot. Selliseid tõendeid pole prokuratuur aga esitanud. Lühimenetluse eripärast tulenevalt on täiendavate tõendite esitamine välistatud (RKKK 13.11.2015, 3-1-1-90-15, p 20). Järelikult ei ole enam võimalik välja selgitada, kas 5
lg-test 1 ja 2 tulenevalt olla karistatav mitte üksnes süüteo lõpuleviimine, vaid ka selle vahetu alustamine, s.o süüteokatse. Seega tuleb kontrollida, kas isikule süüksarvatav tegu võib olla karistatav süüteokatsena (nt RKKK 02.06.2023, 1-22-1425/82, p 33).
Menetluse käigus pole tuvastatud, et T. Bergmanni ettekujutuse kohaselt sisaldasid kõnealused veebilehed lapspornot. Süüdistatava sõnul tahtis ta teada saada, kas selliseid otsingusõnu konkreetsetel veebilehtedel kasutades on võimalik lapspornot leida. Selline selgitus viitab kaudsele, mitte otsesele tahtlusele. Järelikult puudub süüteokatse subjektiivne külg ja T. Bergmanni vastutus
Samal põhjusel ei tule kaalumisele ka vastutus süüteokatse erijuhu, s.o kõlbmatu süüteokatse (
Seetõttu tuleb nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsus tühistada T. Bergmanni süüditunnistamises ja karistamises
Kolleegium teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab T. Bergmanni selles süüdistuses õigeks. 32. Eeltoodu ei tingi kassatsiooni rahuldamist osas, millega kaitsja taotleb süüdistatavale
Kolleegium nõustub kohtute hinnanguga T. Bergmanni süü suurusele ning peab talle mõistetud viieaastast vangistust põhjendatuks.
lg 2 järgi ning talle
Tühistatud osas teeb kolleegium uue otsuse, millega mõistab ta selles süüdistuses õigeks. T. Bergmannile
Maakohtu otsus tuleb tühistada ka osas, millega mõisteti määratud kaitsjale kohtueelses ja maakohtu menetluses makstud tasu tervikuna T. Bergmannilt välja. Kolleegium jätab poole kohtueelses ja maakohtu menetluses määratud kaitsjale makstud tasust riigi kanda. Kaitsja kassatsiooni rahuldab kolleegium osaliselt. 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.