lg 1 järgi mõistetud karistuse määra ja rahatrahvi korraga tasumise osas ning teha selles osas uus otsus. Mõista Mihhail Solodovile
Rahatrahv summas 320 eurot tasuda 6 (kuue) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvelduskontole: Swedbank AS – EE932200221023778606, SEB Pank AS – EE891010220034796011, Luminor Bank AS – EE701700017001577198, LHV Pank AS - EE
) § 1511 lg 1 järgi. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 06.02.2026 otsusega määrati Mihhail Solodovile
Kohtuvälise menetleja otsusest nähtuvalt esitas menetlusalune isik vastulause, milles ei nõustunud sellega, et Georgi lint oli riputatud avalikus kohas. Menetlusalune isik väidab, et Georgi lint oli riputatud isiklikus kabinetis ja läbi aknaklaasi ei ole lint nähtav. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusalune isik on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo, väärteoprotokoll on koostatud õigesti ning väärteomenetlust välistavad asjaolud ja alused puuduvad. Väärteo toimepanemine on tõendatud avaldaja A. I. digitaalselt allkirjastatud avaldusega koos pildi ja videosalvestusega ning väärteoasja juurde kuuluva iseseisva tõendiga väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 31 lg 1¹ alusel – vormikaameraga tehtud salvestusega nimega „P33516“. Menetlusalune isik Mihhail Solodov selgitas oma ütlustes, et garaažis, kus ta varem tegeles sõiduautode rehvide vahetamisega, on eraldatud ruum, kus asub laud ning seinal ripub magnettahvel. Menetlusalune isik kinnitas, et riputas magnettahvlile Georgi lindi Z-kujuliselt. Ta lisas, et tegi seda seetõttu, et on fašismi ja natsionalismi 2 / 10 vastu, ning mingit muud eesmärki sellel ei olnud. Kohtuväline menetleja leiab, et tegemist on avaliku kohaga ja avaliku keelatud sümboli eksponeerimisega, sest rehvi vahetanud isik tuli vabalt kontorisse ja märkas Georgi linti. Kohtuvälise menetleja arvates olukorras, kus menetlusalune isik on teadlik Vene Föderatsiooni sõjalisest agressioonist Ukrainas ja et Eesti Vabariik on vastu võtnud suure hulga ukrainlasi, pidi menetlusalune isik aru saama, et Georgi lindi eksponeerimine ohustab avalikku korda ning mõjub alandavalt, hirmutavalt ja häirivalt nii vahetult kannatanud Eestis viibivatele ukrainlastele, kui ka sõjaohtu tajuvatele eestlastele. Georgi lindi avaliku kasutamisega, s.t eksponeerimisega näitas menetlusalune isik oma toetust Vene Föderatsiooni sõjalisele agressioonile. Seega kohtuväline menetleja leiab, et menetlusalune isik teadis, et paneb toime süüteokoosseisu tunnustele vastava teo ja möönis seda, s.t tegutses kaudse tahtlusega. Riigikohus on lahendis nr 422-3610 selgitanud, et sätte sõnastus ei sea mingeid erilisi tingimusi subjektiivse külje osas ning kuivõrd tegemist on väärteoga, piisab
Käesoleval hetkel ei ole menetlusalune isik tegu toime pannud ettevaatamatusest, vaid teadlikult. Otsusest nähtuvalt karistuse määramisel kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et nimelt selline karistuse viis ja määr on vastavuses nii teo raskusele ja isiku süüle. Mihhail Solodov esitas 25.02.2026 Viru Maakohtule kaebuse kohtuvälise menetleja 06.02.2026 otsuse peale väärteoasjas nr 244026000114. Kaebuse esitaja selgitab, et saab pensioni 550 eurot ning ei ole sellise sissetulekuga suuteline tasuma temale kohtuvälise menetleja otsusega määratud rahatrahvi, arvestades kui palju kulub kommunaal-, kinnisvara- ja transpordimaksudele. Avaldab, et kahetseb sügavalt oma tegu, enam sellist tegu toime ei pane ning lisab, et teda ei ole varem kunagi süüdi mõistetud, mistõttu palub tingimisi karistust. Rahatrahvi asendamist üldkasuliku tööga ei soovi tervislikel põhjustel. Kui tingimisi karistuse määramine ei ole võimalik, palub võimalust kanda vanglakaristust nädalavahetustel vastavalt rahatrahvi suurusele. 30.03.2026 esitas kohtuväline menetleja oma seisukoha kaebuse osas. Kohtuvälise menetleja seisukohast menetlusaluse isiku kaebus leebema karistuse määramise osas rahuldamisele ei kuulu. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusalune isik on toime pannud ühe raskematest väärtegudest
lg 1 järgi, mille eest on põhikaristusena ettenähtud rahatrahv kuni 2400 eurot (300 trahviühikut) või arest. Menetlusalune isik eksponeeris autotöökojas kontoris magnettahvlil aadressil XXX Georgi linti, mis oli paigutatud Z-tähe kujuliselt. Antud juhul on Georgi lindi Z-tähe kujuliselt avalik eksponeerimine selgelt tõusnud sümboli staatusesse, mida kasutatakse agressiooni pooldamise, kuuluvuse määratlemise ning identiteedi kujundamise vahendina. Kohtuvälise menetleja arvates olukorras, kus menetlusalune isik on teadlik Vene Föderatsiooni sõjalisest agressioonist Ukrainas ja et Eesti Vabariik on vastu võtnud suure hulga ukrainlasi menetlusalune isik pidi aru saama, et Georgi lindi Z-tähe kujuliselt avalik eksponeerimine ohustab avalikku korda ning mõjub alandavalt, hirmutavalt ja häirivalt nii Eestis viibivatele ukrainlastele kui ka sõjaohtu tajuvatele eestlastele. Georgi lindi Z-tähe kujuliselt avaliku eksponeerimisega näitas ta oma toetust Vene Föderatsiooni sõjalisele agressioonile. Seega kohtuväline menetleja leiab, et menetlusalune isik teadis, et paneb toime süüteokoosseisu tunnustele vastava teo ja möönis seda, s.t tegutses kaudse tahtlusega. Käesoleval hetkel ei ole menetlusalune isik tegu toime pannud ettevaatamatusest, vaid teadlikult. Karistuse määramisel oli kohtuvälise menetleja poolt arvestatud kergendavaid asjaolusid, et menetlusalune isik tunnistab oma süüd väärteo toimepanemises, ta kahetseb toimunut ning tal puuduvad kehtivad karistused. Hinnates menetlusaluse isiku poolt toime pandud väärteo ohtlikkust ning arvestades karistuse kohaldamise aluseid ja eesmärke, on kohtuväline menetleja seisukohal, et nimelt selline karistuse viis ja määr 3 / 10 (rahatrahv summas 800 eurot) vastab toimepandud süüteo sisule ja menetlusaluse isiku süüle ning on piisavalt range motiveerimaks teda hoiduma edasiste rikkumiste toimepanemisest. Samuti isikule oli kohapeal antud võimalus maksta rahatrahvi ositi. Lähtuvalt eelpool toodule on kohtuväline menetleja seisukohal, et karistuse vähendamiseks puudub nii mõjuv põhjendus kui ka alus. Arvestades eeltooduga jääb Ida prefektuuri kohtuväline menetleja tehtud otsuse juurde ning palub jätta menetlusaluse isiku kaebus karistuse määramise osas rahuldamata ning otsus muutmata. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus leiab, et käesoleval juhul on võimalik lahendada kaebus kirjalikus menetluses. Kohus on Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuurile saatnud kaebuse koopia ja selgitanud välja kohtuvälise menetleja seisukoha esitatud kaebuse osas. Kohtuväline menetleja nõustus oma seisukohas asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusalune isik ei taotlenud uute tõendite uurimist kohtuistungil ega uute tõendit esitamist ning ei taotlenud samuti kohtuistungit. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteoprotokolli kohaselt eksponeeris Mihhail Solodov 09.01.2026 aadressil xxx autotöökojas kontoris magnettahvlil Georgi linti, mis oli paigutatud Z-tähe kujuliselt.
lg 1 kohaselt on väärteona karistatav agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisega seotud sümboli avalik eksponeerimine neid tegusid toetaval või õigustaval viisil. Seega eeldab objektiivne koosseis
silmas peetavate sümbolite alla kindlasti laialdast meediakajastust saanud „Z“ täht, aga ka Georgi lint. Enne Vene agressiooni Ukraina vastu ei olnud Georgi lint ühemõtteliselt agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastast kuritegu või sõjakuritegu õigustav sümbol. Täna on aga Vene Föderatsioon selgelt kasutanud Georgi linti oma agressiooni toetamiseks. „Z“ täht on sümbolina avalikult kasutatav agressiooniriigis sõjaliste tegevuste kajastamisel rriklikus meedias. Selliste sümbolite avalik eksponeerimine viisil, millest võib järeldada, et isik samastub Georgi lindi poolt väljendatava ideoloogiaga (nt Georgi lindi sidumine auto külge, selle kasutamine avalikel kogunemistel vms) on seega tänases kontekstis enamikel juhtudel keskmisele mõistlikule inimesele tajutav agressiooniakti toetamisena. „Z“ sümboli analoogsel eksponeerimisel on agressiooni toetav viis ilmselge - isik riputas tahvlile ja seega ekspooneeris Georgi linti „Z“ tähelise kujuna, seega sidus neid, võimendades sümbolite kasutamise mõju avalikkusele. Järelikult puudub vaidlus selles, et „Z“ sümbol ja Georgi lint on
Avalik eksponeerimine ei ole samastatav avaliku koha mõistega
§-de 262-263 tähenduses; avalikult toimepanduks tuleb lugeda tegu, kui eksponeeritav sümbol tehakse nähtavaks/juurdepääsetavaks kindlaks määramata arvule isikutele (nt avalik internetigrupp) või konkretiseerimata isikutele (nt nimeliste kutseteta koosolek) (RKKK 4-22-3610/16, p 10). Menetlusalune isik selgitas 12.01.2026, et Georgi lindi riputas ta enda isiklikku lukustatavasse kabinetti ning läbi aknakalasi ei ole linti näha, mistõttu leiab, et ei solvanud kellegi tundeid. Menetlusalune isik lisas, et teisi inimesi ta kabinetti ei kutsunud, aga kui nad sisse astusid, siis välja ta neid ei ajanud. Arvestades, et Georgi lindist tehtud „Z“ sümbol oli paigutatud autotöökoja kontorisse, kuhu ikkagi võimaldati inimestel siseneda tasumise ajal, järeldab kohus, et tegemist oli ikkagi sümboli avaliku eksponeerimisega. Paigutades väärteoprotokollis märgitud sümbolid autotöökoja kontoris asuvale magnettahvlile (kusjuures sümbol oli visuaalselt vaadates piisavalt suur, paigutatud magnettahvli keskele, magnetttahvel on kontorisse sisenejale selgelt nähtav) tegi menetlusalune isik sümboli potentsiaalselt nähtavaks kõikidele autotöökoja teenust kasutavatele või seda külastavatele isikutele. Nii seda, kas sümbol seondub rahvusvahelise kuriteo toimepanemisega kui ka seda, kas sellise sümboli eksponeerimine on toetav või õigustav, tuleb aga sisustada nn keskmise mõistliku inimese seisukohast, võttes arvesse sümboli enese tähendust. Seos sümboli eksponeerimise ja koosseisus nimetatud kuriteo toetamise/õigustamise vahel ei pea olema sõnaselgelt esile toodud, vaid piisab sellest, kui selline seos tekib ilma eriteadmisteta ja maailma (poliitilistest) sündmustest keskmiselt informeeritud kõrvaltvaatajal (nt Z-tähe ja Georgi lindi üheselt arusaadav seos Venemaa sõjaga Ukraina vastu) (RKKK 4-22-3610/16, p 10). Riigikohus on juba varasemalt asunud seisukohale, et Georgi lindi näol on tegemist sümboliga, mille avalik eksponeerimine on, arvestades hetkel valitsevat poliitilist olukorda, ka keskmise objektiivse kõrvaltvaataja jaoks tajutav Venemaa agressiooni toetamise või õigustamisena (RKKKo 4-23-4296/32, p 18). 5 / 10 Kuigi menetlusalune isik ise avaldas, et riputas lindi magnettahvlile põhjusel, et ta on fašismi ja natsionalismi vastu ja muud mõtet sellel ei olnudki, siis võimaldab ainuüksi eelviidatud Riigikohtu praktika kohtul asuda käesoleval ajal seisukohale, et aadressil xxx, Järve linnaosa, Kohtla-Järve linn autotöökojas kontorisse avalikult magnettahvlil Z-tähe kujuliselt paigutatud Georgi linti tuleb keskmise mõistliku inimese seisukohast Eesti Vabariigis käsitleda Venemaa agressiooniaktile toetuse avaldamisena neid tegusid toetades ja õigustades. Iga keskmiselt mõistlik inimene on teadlik Venemaa agressioonisõjast Ukraina vastu. Georgi lindi kui sümboli suhtes on ühiskonnas välja kujunenud ja riigimeedia kaudu levitatud kindel seisukoht, sellel on üheselt arusaadav seos rahvusvahelise kuriteoga. Georgi lindist „Z“ sümboli avalik eksponeerimine kujutab endast seega provokatiivset sümboli kasutamist, mille puhul iga keskmine mõistlik inimene tajub Eesti Vabariigis, et sümboli magnettahvlile paigutanud isik samastub Georgi lindi poolt väljendatava ideoloogiaga ning toetab Vene Föderatsiooni sõjalist agressiooni. Seega eksponeerides avalikult sümbolit, mis on seotud Vene Föderatsiooni agressiooniakti ja genotsiidi toimepanemisega Ukrainas avaldas menetlusalune isik passiivset toetust agressiooniriigile ning teiste riikide suveräänsuse ründamisele ja tsiviilelanikute tapmisele, millega riivas oluliselt Eestis elavate inimeste turvatunnet ja avaliku korda. Kohus leiab, et Mihhail Solodovil oli eelkirjeldatud objektiivse koosseisu asjaolude suhtes vähemalt kaudne tahtlus. Menetlusaluse isiku 12.01.2026 antud selgituse kohaselt oli ta teadlik, et Georgi lint on keelatud, kuid ta paigutas selle oma isiklikku kabinetti, mis on lukustatav ja läbi aknaklaasi ei ole linti näha. Teisi inimesi ta kabinetti ei kutsunud, kuid ta teadis, et teenuse eest sularahaga tasudes tuleb tal käia kontoris ja ta ei ajanud neid ka välja, kui nad kontorisse sisse astusid. Seega, isegi kui menetlusalune isik asetas teadvalt keelatud eseme enda isiklikku kabinetti, kus ta ise arvas, et teisele asja ei ole, pidas ta võimalikuks, süüteokooseisule vastava asjaolu saabumist – agressiooniakti ( Venemaa foderatsiooni agressiooni Ukraina vastu) toimepanemisega seotud sümboli ( Georgi lindi ja „Z“ tähe) avaliku eksponeerimist neid tegusid toetaval või õigustaval viisil. Asetades sümboleid töökoja kontrisse seinal olevale magnetttahvlile, mis oli sesenejatele vabalt nähtav, mööniski isik, et ta ekspeoneerib sümboleid avalikult, väljendades toetust agressiooniaktile. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus seoses selle rikkumisega tuvastanud. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik pani toime
1 lg 1 ettenähtud väärteo, s.o agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisega seotud sümboli avaliku eksponeerimise neid tegusid toetaval või õigustaval viisil. Kuivõrd ei esine alust väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 29 lg 1 alusel tuleb Mihhail Solodovile mõista antud väärteo toimepanemise eest karistus. KARISTUS Menetlusalune isik on kohtule esitatud kaebuses vaidlustanud sisuliselt vaid temale kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse liiki, s.o rahatrahvi määramist ning palunud, et kohus määraks talle kas tingimisi karistuse või võimaldaks tal rahatrahvi tasumise asemel kanda karistust kinnipidamisasutuses. 6 / 10 Esmalt selgitab kohus kaebuse esitajale, et seadus ei näe karistusena väärteoasjades ette tingimisi karistuse määramist.
lg 4 kohaselt on väärtegu karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv, arest või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine. Karistusest tingimisi vabastamist kehtiv seadusandlus ette ei näe, mistõttu jääb menetlusaluse isiku taotlus tingimisi karistuse kohaldamises tagajärjetuks. Alternatiivselt palus menetlusalune isik võimaldada tal rahatrahvi tasumise asemel kanda karistust nädalavahetustel kinnipidamisasutuses. Tõsi,
Küll aga tuleb kohtul juhinduda VTMS § 132 p-st 2, mille kohaselt võib maakohus tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Menetlusaluse isiku olukorra raskendamisega on tegemist muuhulgas juhul, kui kergem karistusliik asendatakse raskemaga. Käesolevas väärteoasjas on kohtuväline menetleja pidanud proportsionaalseks menetlusalusele isikule kergemaliigilise karistuse, s.o rahatrahvi, määramist. Kuna arest on raskem väärteo eest kohaldatav karistus, ei saa kohus juhindudes VTMS § 132 p-st 2 Mihhail Solodovile kohaldada tema suhtes rahatrahvi asemel raskemaliigilist karistust (s.t aresti). Eeltoodust tulenevalt tuleb kaebuse esitaja ettepanek määrata talle alternatiivselt karistuseks arest jätta samuti tähelepanuta.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb
kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki (vt lähemalt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsust kohtuasjas nr 1-19-4150, p 26). Tulevaste süütegude vältimiseks kohase karistuse valikule aitab kaasa teave isiku varasematest süütegudest (arv, iseloom, raskus, teo toimepanemisest möödunud aeg) ja nende eest mõistetud karistustest. Menetlejale on seejuures antud lai kaalutlusruum isiku süüle vastava ning üld- ja eripreventsiooni arvesse võtva karistuse leidmiseks (vt lähemalt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsust kohtuasjas nr 4-24-2633, p 7). Kohtuväline menetleja on Mihhail Solodovile määranud
Kuna
lg 1 kohaselt on rahatrahvi miinimummäär 1 trahviühik, on
Seega määras kohtuväline menetleja menetlusalusele isikule karistuse, mis on sanktsiooni keskmisest määrast väiksem. Hinnates süü suurust menetlusaluse isiku poolt
1 lg 1 järgi inkrimineeritava süüteo toimepanemisel, tuleb märkida, et menetlusalune isik eksponeeris korraga nii Georgi linti kui ka „Z“ 7 / 10 sümbolit. Asjaolu, et Mihhail Solodov eksponeeris avalikult korraga kahte sõjapropaganda sümbolit, suurendab kohtu hinnangul menetlusaluse isiku süüd. Väärteoasja materjalidest ei selgu kui kaua menetlusalune isik Georgi linti, mis oli paigutatud Z-tähe kujuliselt, eksponeeris. Küll aga on kohtule teada 27.12.2025 digitaalselt allkirjastatud avalduse põhjal, et nimetatud sümbolit nägi avalduse koostanud isik umbes üks nädal tagasi ning vormikaamera salvestusest nähtuvalt eemaldati Z-tähe kujuline Georgi lint magnettahvlilt ametnike poolt alles 09.01.2026. Järelikult oli väärteoprotokollis märgitud sümbol autotöökoja kontoris nähtav isikutele ikkagi võrdlemisi pikka aega. Samas võib kohus sümboli eksponeerimise kohta (autotöökoja kontor, mitte nt töökoja välisuks või klientide ootesaal) ja aega (eksponeerimise ajale jäid jõulud, aastavahetus ning rehvide vahetamise hooaeg oli lõppenud) arvestades eeldada, et sümbolit ei eksponeeritud nimetatud perioodil siiski suurele hulgale inimestele, mistõttu menetlusaluse isiku teosüüd kohus suureks ei pea. Eksponeerimisel on mõju siis, kui suurem hulk inimesi tajuvad eksponeerimisele suunatud objekti. Arvestades eeltoodut ning lähtudes lisaks asjaolust, et menetlusalune isik pani rikkumise toime
lg 4 mõttes vähemalt kaudse tahtlusega, mis on kergem tahtluse vorm, leiab kohus, et Mihhail Solodovi süü on keskmisest määrast väiksem. Kohtuvälise menetleja 06.02.2026 otsusest nähtuvalt kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad, kuid 30.03.2026 esitatud seisukohas märkis kohtuväline menetleja, et karistuse määramisel arvestati kergendavate asjaoludena süü tunnistamist, kahetsust ning kehtivate karistuste puudumist. Menetlusaluse isiku puhul karistust raskendavaid asjaolusid kohus samuti ei tuvastanud. Küll aga on kaebuse esitaja kohtule esitatud kaebuses avaldanud kahetsust. Kaebusest nähtuvalt avaldab Mihhail Solodov kohtule, et kahetseb siiralt oma tegu ning kohustub tulevikus enam mitte sellist tegu toime panema. Kohtul ei ole alust kahelda isiku kahetsuses, mistõttu arvestab kohus menetlusaluse isiku puhtsüdamlikku kahetsust karistust kergendava asjaoluna
Kuma menetleja ei ole otsuse tegemisel kahetsust arvestanud, annab kergendava asjaolu olemasolu kohtule aluse karistuse kergendamiseks. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest. Antud juhul on kaitstavaks õigushüveks rahvusvaheline rahu, julgeolek ja avalik kord, samuti nende kaitstud õigushüvede rikkumise ohvriks olnud konkreetsed, ennekõike rahvuse alusel määratletud isikud ning sellest tulenevalt ka inimväärikus, võrdsus ja tervis. Ühiskonnale tuleb anda selge signaal, et taunimisväärne on praegusel ajal külvata segadust ja õhutada vaenu, eksponeerides avalikult sümboleid, millest järeldub, et toetatakse või õigustatakse rahvusvahelise kuriteo toimepanemist. Kohus tõdeb, et käesoleval juhul jõudis menetlusalune isik juba kaitstud õigushüvesid riivata, sest sümbolit märkas autotöökojas rehve vahetanud isik ja tegi selle kohta politseile avalduse. Kui isik/isikud, kelle õigushüvesid on antud teoga riivatud, näevad, et sellist agressiooni toetavat isikut karistatakse, suurendab see ühtlasi ka kõigi teiste turvatunnet ning täidab seeläbi üldpreventiivset eesmärki. Samas tuleb kohtul lähtuda ka eripreventiivsetest kaalutlustest ehk lähtuda sellest, kuidas on võimalik isikut mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Karistuse eripreventiivne eesmärk on süüdlase mõjutamine, et ta edaspidi käituks õiguskuulekalt, ega paneks toime uusi süütegusid. Kohus tuvastas, et Mihhail Solodovi ei ole karistusregistri andmetel varasemalt samalaadsete süütegude eest karistatud. Käesolevalt omab menetlusalune isik ühte kehtivat väärteokaristust liiklusalase väärteo toimepanemise eest. Nimelt karistati teda Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 28.10.2025 otsusega liiklusseaduse § 224 lg 1 järgi rahatrahviga 38 trahviühikut summas 304 eurot ning kõnealune rahatrahv tasuti juba samal kuul, s.o 29.10.2025. 8 / 10 Seega kinnitab 12.01.2026 koostatud karistusregistri väljatrükk kohtule, et Mihhail Solodovi ei ole varasemalt samalaadsete süütegude eest karistatud. 09.01.2026 vormikaamera salvestuselt nähtub, et menetlusaluselt isikult võeti ära kaks Georgi linti (üks magnettahvlilt, teine seinariiuli pealt) ning ta kinnitas kohtule edastatud kaebuses, et rohkem ta sellist tegu toime pane. Arvestades eeltoodut ning lähtudes eeldusest, et isik ei ole varasemalt samalaadseid süütegusid toime pannud ning teda ei ole nende eest ka karistatud, on kohtu hinnangul karistuse eripreventiivsele mõjule allumise prognoos Mihhail Solodovi puhul pigem hea. Kuigi menetlusalune isik on kohtule esitatud kaebuses avaldanud siirast kahetsust, tunnistanud rikkumist ning ka tema teosüü ei ole kohtu hinnangul suur, leiab kohus, et isikut tuleb siiski mõjutada karistuslikult, andmaks nii talle, kui ta teistele ühiskonnaliikmetele signaali, et taolistele süütegudele reageeritakse. Samas leiab kohus, et menetlusalust isikut on võimalik karistada tunduvalt väiksema rahatrahviga, kui seda on vajalikuks pidanud kohtuväline menetleja. Mihhail Solodov on vanaduspensionär, kelle ainsaks ametlikuks sissetulekuks on pension ca 550 eurot kuus. Taolise sissetuleku juures täidaks kohtu hinnangul eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt karistuse eesmärke ja mõjutaks Mihhail Solodovi edaspidi analoogsetest rikkumistest hoiduma ka väiksem rahatrahv. Kohtu hinnangul on põhjendatud karistada menetlusalust isikut arvestades tema süü suurust ning üld- ja eripreventiivseid eesmärke, rahatrahviga 40 trahviühikut, s.o 320 eurot. Kaebuse esitaja on kaebuses rõhutanud, et tema sissetulekuks on pension 550 eurot ning tal tuleb selle sissetuleku juures tasuda ka kommunaalkulusid, kinnisvara- ja transpordimaksusid. Kohus tõdeb, et kaebuse esitaja ei ole kaebusele lisanud ühtegi dokumenti, mis tema rasket majanduslikku olukorda ehk mõjuva põhjuse esinemist selgitaks või tõendaks. Nimetatud tõendite esitamise kohustus on ennekõike kaebuse esitajal endal, kui ta soovib kohtule midagi tõendada. Küll aga on kohtuväline menetleja kohtule väärteoasja materjalidega esitanud väljavõtte Haigekassa infosüsteemist, millest selgub, et Mihhail Solodov on vanaduspensionär.
lg 2 näeb ette, et kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja võib mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumine ositi.
lg 3 kohaselt ei tohi ositi tasutava või ärakantava karistuse täitmise tähtaeg ületada ühte aastat. Kohus tõdeb, et isegi 320 euro suuruse rahatrahvi ühekorraga tasumine võib osutuda pensionärile, kes parasjagu ei tööta, ebaproportsionaalselt karmiks. Eeltoodust tulenevalt peab kohus kaebaja olukorra leevendamiseks põhjendatuks ajatada rahatrahvi tasumine kuuele kuule. Rahatrahvi ajatamine arvestab kohtu hinnangul menetlusaluse isiku väidetavat väikest sissetulekut. KOHTU MEETMED Mihhail Solodovi kaebus tuleb jrahuldada osaliselt karistuse osas. Kohus tühistab Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 06.02.2026 üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr 244026000114 osaliselt, s.o Mihhail Solodovile
lg 1 järgi mõistetud karistuse määra ja rahatrahvi korraga tasumise osas ning teeb selles osas uue otsuse. Kohus mõistab Mihhail Solodovile
lg 1 järgi karistuseks rahatrahvi 40 trahviühikut summas 320 eurot ning määrab, et rahatrahv tuleb tasuda 6 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu Kohtunik 9 / 10 10 / 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.