Obsah (9)

§ 696§ 663§ 667§ 662§ 654§ 659§ 172§ 174§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtunik Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Indrek Parrest Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 29. jaanuar 2026 Tsiviilasja number 2-20-144847 Tsiviilasi Narva

) § 177 lg-s 2 sätestatud korras pärast käesoleva määruse jõustumist. Edasikaebamise kord Menetlusosalistel on õigus esitada Riigikohtule määruskaebus 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest (

§ 696lg 3).

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Narva linn, Pähklimäe tn 11 korteriühistu (avaldaja, kosteriühistu) esitas
2. detsembril 2020 Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse OÜ-lt Peremaakler (puudutatud isik) 519 euro saamiseks. Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond andis
3. jaanuaril 2021 puudutatud isiku vastuväite tõttu asja Viru Maakohtule menetluse hagimenetluses jätkamiseks üle.
4. Avaldaja esitas
5. veebruaril 2021 (täpsustatud
6. oktoobril 2021) Viru Maakohtule avalduse, milles palus mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja 1147 eurot 44 senti. Avaldaja esitas
7. veebruaril 2021 viivisenõude, ent loobus sellest
8. oktoobril
9. 2 Avalduse kohaselt oli puudutatud isik Narvas aadressil Pähklimäe 11-115 asuva korteri (korter) omanik ja avaldaja liige kuni
10. oktoobrini 2021, mil korter täitemenetluses võõrandati. Puudutatud isik ei tasunud korteriühistule teenuste ega kommunaalkulude eest alates veebruarist 2020 kuni korteri võõrandamiseni. Korteriühistu arvestas korteri täitemenetluses võõrandamisest ülejäänud 350 eurot puudutatud isiku varasema võla katteks, mis on puudutatud isikult välja mõistetud. Puudutatud isikul on korteriühistu põhikirja p 4.6.d ning korteriühistu
11. mai
12. a ja
13. juuli
14. a üldkoosolekute otsustega kinnitatud majanduskavade järgi kohustus tasuda teeninduse eest 0,77 eurot/m
15. Puudutatud isikul on kohustus tasuda keskkütte eest teenuse osutaja esitatud arve alusel arvestusega ruutmeetrile langeva koormuse järgi ning sooja ja külma vee kasutamise eest vastavalt arvesti näidule. Võlg on kokku 1147 eurot 44 senti.
16. Puudutatud isik palus jätta avalduse rahuldamata ja menetluskulud korteriühistu kanda. Külma ja sooja vee arvestus ei ole õige. Puudutatud isik ei tarbinud juunis, juulis, augustis ja oktoobris vett. Korteris ei olnud sel ajal kedagi. Korteri müügist peaks laekuma 350 eurot. MAAKOHTU MÄÄRUS
17. Maakohus võttis
18. mai
19. a määrusega vastu viivisenõudest loobumise ja lõpetas selles osas menetluse, rahuldas avalduse, mõistis puudutatud isikult korteriühistu kasuks ajavahemiku
20. veebruar 2020 kuni
21. oktoober 2021 eest välja 1147 eurot 44 senti ning jättis menetluskulud puudutatud isiku kanda. Korteriühistu moodustati Pähklimäe tn 11, Narva linn elamu ja maatüki mõtteliste osade ühiseks majandamiseks. Puudutatud isik oli
22. märtsist 2017 kuni
23. oktoobrini 2021 korteri omanik. Korter võõrandati
24. oktoobril 2021 täitemenetluses. Korteri omandaja ei vastuta korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 43 lg 1 ja 2 järgi enne omandi üleminekut tekkinud korteriga seotud kohustuste eest. Korteriomanikud teevad KrtS § 40 lg 1 kohaselt majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Puudutatud isikule ei tulene korteriomanike vahelisest kokkuleppest majandamiskulude tasumiseks erandeid. Avaldaja väitel on puudutatud isikul korteriühistu ees korteriga seotud majandamiskulude võlg ajavahemiku
25. veebruar 2020 kuni
26. oktoober 2021 eest 1147 eurot 44 senti. Võlg koosneb järgmistest kommunaalteenuste ja tasude liikidest: hooldus, küte, mähis (vannitoa kütteelement/siugtoru), külm ja kuum vesi. Avaldaja ei arvesta võla tasumisena korteri täitemenetluse käigus müümisel avaldajale jäetavat osa 350 eurot, kuna arvestab selle enne veebruari 2020 tekkinud võla katteks. Pärnu Maakohtu
27. aprilli
28. a määrusega (maksekäsk) tsiviilasjas nr 2-20-106725 kohustati puudutatud isikut tasuma korteriühistule
29. septembrist 2018 kuni
30. veebruarini 2020 tekkinud kohustuste eest 620 eurot 51 senti ja kõrvalnõuded 7 eurot 92 senti, riigilõiv 45 eurot ning menetluskulu 20 eurot. Puudutatud isik ei väida, et see võlg on tasutud. Teeninduskulu nõude aluseks on korteriühistu
31. novembri
32. a põhikirja p 4.6.d ning
33. mai
34. a üldkoosoleku protokoll, millega võeti vastu
35. a majandustegevuse kava, mille kohaselt on teenusetariif 0,77 eurot üldpinna ruutmeetri kohta. See tariif kehtis kuni uue majanduskava kehtestamiseni
36. juuli
37. a üldkoosoleku otsusega ja samas määras
38. aastal. Avaldaja tõendas kortermajale osutatud teenuste (küte, mähis, soe ja külm vesi) kulude kujunemise ning jaotuse korteriomanike vahel. Puudutatud isiku vastuväited tarbitud külma ja sooja vee kogustele juunis, juulis, augustis ja oktoobris 2020 ei ole põhjendatud. Puudutatud isik ei konkretiseerinud kohtu selgitustele vaatamata oma vastuväited ega esitanud 3 kommunaalkulude osas omapoolseid arvestusi ega tõendeid. Arvete kohaselt arvestati külma ja sooja vett korteriühistule esitatud arvestite näitude alusel. Neid sai esitada vaid korteri valdaja. Kuna puudutatud isik ei esitanud enda arvestusi ja selgitusi tegeliku kulu kohta, saab eeldada, et külma ja sooja vee tarbimine on toimus arvetel märgitud näitude ulatuses. Avaldaja loobus viivisenõudest. See ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Viivisenõudest loobumine tuleb vastu võtta ja selles osas menetlus lõpetada. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
39. Puudutatud isik palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja jätta menetluskulud korteriühistu kanda või alternatiivselt saata asi maakohtule tagasi uueks läbivaatamiseks. Kohus ei arvestanud puudutatud isiku argumentidega. Kohus lähtus korteriühistu esitatud andmetest, mis on valed. Korteriühistu kontole laekus
40. aastal 350 eurot. Võlg vähenes 343 euroni.
41. Korteriühistu palub jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud puudutatud isiku kanda. Määruskaebuse menetlusse võtmine ei ole põhjendatud. Kaebus ei ole nõuetekohane, selles ei ole märgitud selget nõuet ega maakohtu määruse vaidlustamise ulatust. Kaebus on põhjendamata. Puudutatud isikute esitatud uued tõendid tuleb jätta tähelepanuta, kuna need ei ole esitatud tähtaegselt. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud.
42. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 667

lg 2 alusel tühistada osas, milles maakohus rahuldas avaldaja põhinõude suuremas ulatuses kui 1117 eurot 62 senti, samuti menetluskulude jaotuse osas. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Ringkonnakohus võtab

§ 662lg 3 alusel puudutatud isiku 27.

augustil 2024 esitatud tõendid asja materjalide juurde, kuna määruskaebuse põhjendamiseks võib esitada uusi tõendeid. Ringkonnakohus esitab määrus resolutsiooni juures maakohtu määruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse (

§ 654lg 2², § 659).

1. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebusest on piisavalt selgelt aru saada, millises osas soovib puudutatud isik maakohtu määrust vaidlustada. Määruskaebuse menetlemisest keeldumiseks ei ole seega alust.
2. Maakohus jättis ringkonnakohtu hinnangul põhjendamatult arvestamata puudutatud isiku väite, et arvetel kajastatud külma ja sooja vee tarbimise andmed ei ole õiged. Korteriühistu põhikirja p 4.6.e kohaselt oli puudutatud isikul kui korteriühistu liikmel kohustus tasuda regulaarselt üks kord kuus hiljemalt kuu viimaseks päevaks makseid maja ühiste kommunikatsioonide kaudu tarbitava vee ja kanalisatsiooni teenuse eest (dtl 33). Korteriühistu selgituste kohaselt tuli vee eest tasuda lähtuvalt arvesti näidule. Puudutatud isik väitis, et arvetel kajastatud veenäidud ei ole õiged ja et need fikseeriti lõplikult korteri üleandmise aktis (dtl 95). Avaldaja märkis, et oktoobri
3. a seisuga võla suurust korrigeeriti, arvestades korteri uuele omanikule üleandmisaktis fikseeritud näite (dtl 98). Korteriühistu esitatud
4. oktoobri
5. 4 a korteriomandi üleandmis-vastuvõtuakti kohaselt oli külma vee näit 00166 ja sooja vee näit 00148 (dtl 104–105). Korteriühistu poolt septembri ja oktoobri 2021 eest esitatud arvete kohaselt oli korteri külma ja sooja vee lõplikud näidud, mille alusel arvestati puudutatud isiku poolt tasumisele kuuluv külma ja sooja vee kulu, vastavalt 169 ja 153 (dtl 216–217).
6. oktoobri
7. a üleandmis-vastuvõtuaktis kajastatud külma vee näit on seega 3 m 3 võrra ja sooja vee näit 5 m3 võrra väiksem kui arvetel kajastatud külma ja sooja vee näidud. Puudutatud isikule arvestati arvete põhjal külma ja sooja vee eest tasumisele kuuluvaks summaks kokku 29 eurot 82 senti [(3 × 1,817) + (5 × 4,874)] rohkem kui selleks oli alust. Kuna korteriühistu soovib arvetel kajastatud võla tasumist, on korteriühistu nõue 29 euro 82 sendi ulatuses põhjendamatu. Kõnealuses osas tuleb maakohtu määrus tühistada. Ringkonnakohus leiab, et maakohus rahuldas majandamiskulude nõude ülejäänud ulatuses põhjendatult. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid siinkohal (

§ 659, § 654 lg 6).

Puudutatud isiku muud väited ei anna alust maakohtust erinevateks järelduseks.

1. Puudutatud isiku väide, et korteriühistu esitatud nõue on
2. aastal korteriühistule laekunud 350 euro võrra vähenenud ja võla jääk on 343 eurot, ei ole põhjendatud. Puudutatud isiku
3. augustil 2024 esitatud teatisest nähtub, et puudutatud isikul oli
4. septembri
5. a seisuga korteriühistu ees kohtulahendist tulenev võlg 693 eurot 43 senti (685,51 + 7,92), mille katteks laekus
6. oktoobril 2021 kokku 350 eurot (dtl 363–373). Maakohus tuvastas, et puudutatud isikul on Pärnu Maakohtu
7. aprilli
8. a määrusest (maksekäsk) tsiviilasjas nr 2-20-106725 tulenevalt kohustus tasuda korteriühistule
9. septembrist 2018 kuni
10. veebruarini 2020 tekkinud kohustuste eest 620 eurot 51 senti, kõrvalnõuded 7 eurot 92 senti, riigilõiv 45 eurot ja menetluskulu 20 eurot, kokku 693 eurot 43 senti. Puudutatud isik ei vaidlusta kohtulahendist tulenevat varasemat võlga. Korteriühistu on arvestanud
11. aastal korteriühistule laekunud 350 eurot puudutatud isiku varasema võla katteks. Puudutatud isiku väidetest ei nähtu, et ta oleks ise määranud, milliste kohustuste katteks tuleks
12. oktoobril 2021 korteriühistule laekunud 350 eurot arvestada, või vaielnud viivitamata vastu selle varasemate kohustuste katteks arvestamisele. Korteriühistul oli VÕS § 88 lg 4 ja 6 alusel seega õigus lugeda 350 euro arvel tasutuks esimeses järjekorras esimesena sissenõutavaks muutunud kohustused. Teatistel (dtl 363–373) kajastatud võla jääk 343 eurot 43 senti on Pärnu Maakohtu
13. aprilli
14. a maksekäsust tuleneva võla jääk (693,43 – 350), mitte käesolevas asjas ajavahemiku
15. veebruar 2020 kuni
16. oktoober 2021 eest nõutava võla jääk.
17. Avalduse osalise rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus

§ 172lg 1 alusel 97% ulatuses puudutatud isiku ja 3% ulatuses korteriühistu kanda.

Kuna maakohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks, ei tee seda ka ringkonnakohus (

§ 174lg 4).

Maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul käesoleva määruse jõustumisest (

§ 177lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt) 5