) § 155 lg 5, 204 lg 1). ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega haldusasja menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Kui viidatud sättes sätestatud asjaolud ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata (
Vastustaja on vaidlustatud haldusakti algusest peale kehtetuks tunnistanud. Seega on kaebuse eesmärk ja
lg 1 p-i 4 kohaldamise eeldused täidetud.
lg 1 p 4 alusel menetluse lõpetamine ei eelda, et kaebuse nõue oleks formaalselt täpselt täidetud, mistõttu ei ole antud juhul oluline, et ETK vaideotsust eraldi kehtetuks ei tunnistatud. Kaebaja on menetluse lõpetamisega nõustunud ning kaebuse asjaolusid arvestades on ilmne, et nn jätkutuvastuskaebus kaebaja õiguste kaitseks vajalik ei ole. Seega lõpetab kohus haldusasja menetluse kaebust menetlusse võtmata. 6. Vastavalt
lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas sama nõudega kaebuse esitamine halduskohtule lubatud. 7. Kaebaja oli riigilõivu tasumise kohustusest vabastatud (vt riigilõivuseaduse § 22 lg 2 p 2), mistõttu jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse läbi vaatamata. 8.
lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse
lg 1 punkti 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Kuivõrd kohtule esitatud dokumentidest menetluskulusid ei nähtu, jäävad menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Janno Voog 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.