← Eesti

1-26-1633/7

Obsah (6)§ 424§ 418§ 68§ 65§ 69§ 75

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Tartu Maakohus 21. aprill 2026, Viljandi kohtumaja 1-26-1633 (26261000008) Kohtunik Kohtuistungi sekretär Aivar

§ 424

lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Süüdistatav abiprokurör Valdo Gerassimov Raigo Viisileht (isikukood: 38903120255; elukoht XXX; töökoht: XXX ; karistatus: varem kriminaalkorras karistatud: 02.04.2025.a. Tartu Maakohtu poolt

§ 418

lg 1 järgi 3 kuu vangistusega tingimisi 1–aastase katseajaga; tõkend: ei ole kohaldatud) RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas: 1. Tunnistada Raigo Viisileht süüdi karistusseadustiku (

) § 424 lg 2 järgi ja mõista karistuseks 9 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 06.11.2025 – 07.11.2025, s.o 2 päeva mõistetud karistusaja hulka ja lugeda Raigo Viisilehe lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks 8 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada käesoleva otsusega mõistetud karistust Tartu Maakohtu 02.04.2025 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-25-1063 Raigo Viisilehele mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 kuud vangistust, võrra. Mõista kohtuotsuste kogumis Raigo Viisilehele lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks 11 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 69

lg 1, 3 alusel asendada Raigo Viisilehele mõistetud 11 kuud 28 päeva vangistust üldkasuliku tööga 358 tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 aasta 6 kuud kohtuotsuse jõustumisest arvates.

§ 69

lg 4 alusel on Raigo Viisileht kohustatud üldkasuliku töö tegemise perioodil järgima

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid: 1 1) elab kohtu määratud alalises elukohas – XXX; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel kohustada Raigo Viisilehte käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada Raigo Viisilehte käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratavas sotsiaalprogrammis.

  1. Menetluskulude hüvitamine: KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Raigo Viisilehelt kriminaalmenetluse kuluna sundraha 709,50 eurot ja riigi õigusabi tasu 81,84 eurot riigi kasuks. Määrata kriminaalmenetluse kulud 791,34 eurot tasumisele ositi 12 kuu jooksul järgmiselt: 1) alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuise menetluskulu osa 65,95 eurot tasumine (viimasel kuul 65,89 eurot), kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg on kuu
  2. kuupäev. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE522200221013264447 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS) või EE957700771001523585 (AS LHV Pank) või EE774204278607566704 (Coop Pank AS), märkides ära viitenumbri 99926700013149 ning selgituse “Raigo Viisileht, otsus nr 1-26-1633, menetluskulu“. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta Raigo Viisilehelt välja mõistetud sundrahast 709,50 eurot ja riigi õigusabi tasust 81,84 eurot riigi kanda. Menetluskulud on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud tähtaja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS
  3. peatüki
  4. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti 2 kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED Süüdistus Raigo Viisilehte süüdistatakse selles, et tema 06.11.2025 kell 22.27 juhtis Valga linnas Tartu 87 juures mootorsõidukit Mazda 6 registreerimismärgiga XXX XXX, olles alkoholijoobes, kui tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,97 mg/l (1,07 mg/l +/0,10 mg/l) kohta. Antud teoga rikkus Raigo Viisileht Liiklusseaduse § 33 lg 11 p 2 ja § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi juht olla alkoholijoobes. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Lisaks süüdistatakse Raigo Viisilehte selles, et tema, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ja olles isik, kes on varem toime pannud mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, juhtis uuesti 01.01.2026 kell 23:10 Valga linnas, Rohelisel tänaval sõiduautot nr märgiga XXX XXX, seisundis, kui tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,75 mg/l (0,85 mg/l +/-0,07 mg/l). Antud teoga rikkus Raigo Viisileht Liiklusseaduse § 33 lg 11 p 2 ja § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi juht olla alkoholijoobes. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, korduvalt, pani Raigo Viisileht toime

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdi tunnistamiseks

§ 424

lg 2 järgi ning mõista karistuseks 9 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvata kahtlustatavana kinnipidamise aeg 06.11.2025.a.

kuni 07.11.2025.a. s.o. 2 päeva karistusaja hulka ja lugeda kandmisele kuuluvaks karistuseks kaheksa

(8)kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 02.04.2025 kohtuotsusega 1-25-1063 Raigo Viisilehele mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra s.o. kolm

(3)kuud vangistust. Seega mõista Raigo Viisilehele ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis üksteist
(11)kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 69lg-te 1, 3 alusel asendada Raigo Viisilehele mõistetav vangistus üksteist

(11)kuud ja 28 päeva üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele vangistuse päevale vastab 1 tund üldkasulikku tööd (11 kuud ja 28 päeva = 358 päeva), s. o. üldkasuliku tööga 358 tundi. Üldkasulik töö tuleb teha kaheksateistkümne
(18)kuu jooksul.

§ 69

lg 3 4 alusel kohustada Raigo Viisilehte üldkasuliku töö tegemise ajal alluma käitumiskontrollile ning täitma

§ 75

lg 1 p-des 1-6 ettenähtud kontrollnõudeid ja

§ 75lg 2 p-s 2 sätestatud kohustust.

Raigo Viisileht peab:

  1. elama kohtu poolt määratud alalises elukohas;
  2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
  3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
  4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
  5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
  6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrata, et Raigo Viisileht on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada Raigo Viisilehte käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratavas sotsiaalprogrammis. Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel

§ 424lg 2 näeb ette süüdlase karistamise kuni neljaaastase vangistusega.

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 23. märtsi 2026 määrusest nr 36 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 946 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1419 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Raigo Viisilehe kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 163,68 eurot. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule 4 üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestades süüdistatava resotsialiseerumise väljavaateid ja varalist seisundit on põhjendatud määrata menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul, kuivõrd on ilmne, et süüdistataval puudub reaalne võimalus menetluskulude koheseks täiemahuliseks tasumiseks ja see halvendaks oluliselt tema hakkamasaamist ühiskonnas. Arvestades süüdistatava resotsialiseerumise väljavaateid ja varalist seisundit, on põhjendatud KrMS § 180 lg 3 alusel jätta sundrahast 709,50 eurot ja riigi õigusabi tasust 81,84 eurot riigi kanda. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale Raigo Viisilehele arvestuslikult menetluskuludeks kokku 791,34 eurot, s.h sundraha 709,50 eurot ja riigi õigusabi tasu 81,84 eurot. Menetluskulude tasumine määrata ositi 12 kuu jooksul, igakuiste maksetena, võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Raigo Viisileht on kahtlustatavana kinni peetud 06.11.2025-07.11.2025, seega on Raigo Viisileht viibinud eelvangistuses 2 päeva.

§ 68lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. Kr

MS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.