lg 1 alusel elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu ja saadeti kaebajaga seotud elektronposti aadressile isikukood@eesti.ee. Ettekirjutuses hoiatati, et ilmumata jätmisel rakendatakse sunniraha 200 eurot, millele lisandub kohtutäituri tasu, ning sunniraha võib määrata korduvalt, st seni kuni ettekirjutus on täidetud. 2. KRA teavitas 17.10.2023 teatisega nr 11-18/2023/1798
Teatises selgitati, et sunniraha vabatahtliku täitmise tähtaeg on 10 päeva teate kättesaamisest arvates ning sunniraha määratud tähtaja jooksul tasumata jätmisel edastab KRA täitekorralduse kohtutäiturile täitemenetluse algatamiseks, millega kaasnevad täitemenetluse kulud ja tasu.
§-s 15 sätestatud kättetoimetamise fiktsioonist tulenevalt ei pea KRA tõendama, et 2
Vastustaja pöördus 28.11.2023 sunniraha rakendamiseks kohtutäituri poole. Täitemenetlus lõpetati 08.01.
lg-s 1 on sätestatud, et kaitseväekohustuslase kohta tehtud otsused ja muud dokumendid toimetatakse kaitseväekohustuslasele üldjuhul kätte elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu ja saadetakse elektronposti aadressil isikukood@eesti.ee. Sama paragrahvi lg-s 3 on sätestatud, et sel viisil saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel dokumendi kättesaadavaks tegemisest arvates, kui pole tõendatud dokumendi varasem kättetoimetamine. Vastustaja esitatud seletuse ja dokumendihaldussüsteemi väljatrükkide kohaselt on ettekirjutus ja sunniraha rakendamise teatis kaebajale kätte toimetatud
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 7. Kaebaja palub 30.06.2024 apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 31.05.2024 otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus. Kuigi
lg 2 annab KRA-le õiguse valida dokumendi kättetoimetamise viis, on KRA siiski seotud HMS regulatsiooniga. Teate avaldamine infosüsteemis on formaalne ega taga efektiivselt, et isik saab teada talle pandud kohustusest. Haldusorganil on kõrgendatud kohustus veenduda, et teised kättetoimetamise võimalused on ammendunud. KRA ei teinud katset kaebajale dokumente posti teel kätte toimetada ega kasutanud võimalust võtta kaebajaga ühendust telefoni teel tema tegeliku elukoha selgitamiseks. Vastustaja on oluliselt rikkunud sunniraha rakendamise korda, pöördudes sunniraha sissenõudmiseks kohtutäituri poole kaebajat sunniraha rakendamisest teavitamata. Ettekirjutuses sisalduv sunniraha hoiatus ei asenda sunniraha rakendamisest teatamist. Sunniraha rakendamisest teatamine peab toimuma pärast ettekirjutuse täitmise tähtaja möödumist ja enne sunniraha rakendamisele asumist. Kättetoimetamisviga tingib haldusakti õigusvastasuse. Kuna arstliku komisjoni kuupäev oli ettekirjutuse kaebajale teatavakssaamisel juba möödunud, ei saanud kaebaja enam ettekirjutusega ette nähtud kohustust täita. 8. KRA palub 06.09.2024 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. KRA 16.06.2023 ettekirjutus ja 17.10.2023 sunniraha rakendamise teatis toimetati kaebajale nõuetekohaselt kätte.
ei sätesta nõuet kasutada dokumentide kättetoimetamisel kõiki 3
Vastustaja on esitanud väljatrükid oma dokumendihaldussüsteemist, mis seda kinnitavad (dtl 38 ja 41). Seega on põhjendamatu kaebaja väide, et KRA pöördus sunniraha sissenõudmiseks kohtutäituri poole, ilma et oleks eelnevalt kaebajat teavitanud sunniraha rakendamisest ja andnud talle võimalust sunniraha vabatahtlikult tasuda. KRA on teavitanud kaebajat sunniraha rakendamise menetluse alustamisest 17.10.2023 sunniraha rakendamise teatisega, kus kaebajale anti 10-päevane tähtaeg sunniraha vabatahtlikuks tasumiseks (dtl 39). 11. KRA ei rikkunud ettekirjutuse kaebajale kättetoimetamisel
§-i 15 ega HMS-i asjaomaseid sätteid.
kehtestab erinormistiku kaitseväekohustuslasele KRA dokumentide kättetoimetamise kohta.
lg 1 kohaselt toimetab KRA
alusel kaitseväekohustuslase kohta tehtud otsused ja muud dokumendid talle üldjuhul kätte elektrooniliselt Eesti teabevärava teenuse kaudu ning need saadetakse elektronposti aadressil isikukood@eesti.ee.
lg 3 näeb ette, et sellisel viisil saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel dokumendi kättesaadavaks tegemisest arvates, kui pole tõendatud dokumendi varasem kättetoimetamine. Juhul kui kutsealune leiab, et elektroonilise kättetoimetamise korral ei pruugi ta mingil põhjusel dokumenti tegelikult kätte saada, on tal
lg 4 kohaselt võimalik taotleda dokumentide kättetoimetamist muul elektronposti aadressil või sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud viisil, esitades selleks vajalikud kontaktandmed. Kaebaja ei olnud pöördunud KRA poole taotlusega toimetada talle dokumendid kätte muul kui
12. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja tõlgendusega, et vaatamata
lg-tes 1, 3 ja 4 sätestatule peab KRA
Ringkonnakohus jääb selles osas oma 23.04.2025 otsuses nr 3-232839 (p 11) väljendatud seisukoha juurde. Nimetatud otsuses leidis ringkonnakohus, et kaebaja tõlgenduse korral muutuks
Ringkonnakohus leidis järgmist: „
lg 2 sätestab, et lisaks sama paragrahvi lõikes 1 sätestatule võib dokumendi kätte toimetada lihtkirjaga, väljastusteatega tähtkirjaga või muul HMS-s ettenähtud viisil. Esiteks on KRA-l kaalutlusõigus, kas lisaks lõikes 1 sätestatud viisile kasutada kombineeritult ka lõikes 2 sätestatud viise. Lõiget 2 kui erinormi tuleb tõlgendada kitsalt ning tõlgendus ei saa viia selleni, et lõikes 1 sätestatud üldnorm kaotab reaalse kohaldatavuse. Seetõttu on KRA õigustatud saatma kutseid arstlikku komisjoni ainult elektrooniliselt ka juhul, kui ta pole eelnevalt veendunud, et isik saab need tegelikult kätte. Teiseks on KRA-l võimalik kohaldada
lg-s 2 ette nähtud kättetoimetamise viise juhul, kui KRA-le on varasemast teada, et isik ei saa neid elektroonilisel viisil kätte. Näiteks kui KRA-le on teada, et isik viibib kinnises asutuses, ei saa kasutada veebi ega e-posti või kui isik on ise taotlenud muude kättetoimetamisviiside kasutamist (
lg 4).
Ringkonnakohus märkis, et säte küll riivab isiku õigust eraelu kaitsele ja võrdsele kohtlemisele, kuid riiveks on kaalukad põhjused. Eespoolviidatud eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et
alusel tehtud otsuste ja dokumentide kättetoimetamine on praktikas olnud raskendatud ja riigile kulukas. Samas on säte seotud Eesti Vabariigi põhiseaduse §-st 124 tuleneva kaitseväekohustusega, mis on Eesti Vabariigi kodaniku põhikohustus.
lg 1 kohaselt on kaitseväekohustus Eesti kodaniku kohustus osaleda riigikaitses ning
-s sätestatud toimingute tegemises. Isik, kellel on kaitseväekohustus, on kaitseväekohustuslane. Kaitseväekohustuslaseks on
lg 2 p 1 ja lg 3 järgi 17–27aastane meessoost isik kuni aja- või asendusteenistusse asumiseni või aja- või asendusteenistusse asumisest vabastamiseni (kutsealune). Kaebaja teadis või pidi teadma, et tal on kaitseväekohustus ning tal tuleb varem või hiljem asuda kaitseväeteenistuskohustuse täitmisele ajateenistuses või asendusteenistuses (
§-d 4 ja 5). See õigussuhe riigi ja kodaniku vahel tekib automaatselt isiku 17-aastaseks saamisega. Muu hulgas peab selline isik arvestama, kuidas KRA toimetab
kohaselt talle kätte kaitseväekohustust puudutavad dokumendid. Riik on seaduses teavitanud asjaomaseid isikuid, millise portaali ning e-posti keskkonna kaudu toimub suhtlus.
lg-s 1 mainitud ning avaliku teabe seaduse §-s 32¹ reguleeritud Eesti teabevärava (riigiportaali) eesti.ee kaudu saadetavate dokumentidega tutvumine on lihtne. Portaalis ei pea pidevalt käima otsimas ennast puudutavaid dokumente, vaid need võib suunata oma isiklikule e-posti aadressile või telefonile. Eeldatavasti kasutab selle sätte sihtgrupp vähemalt mobiiltelefoni ja ilmselt ka e-posti, mis on tänapäeval paljude avaliku kui ka erasektori teenuste saamiseks möödapääsmatu või vähemalt tavapärane. Siinses asjas ei ole kaebaja väitnud, et ta seda mingil põhjusel ei tee või ei saa teha. Praktikas saadetakse esimene pöördumine kutsealuse poole (arvele võtmine) lisaks ka posti teel, mis eeldatavasti suurendab tõenäosust, et isik tunneb huvi selle vastu, kuidas hakkab toimuma suhtlus KRA-ga. Kuna tegemist on põhikohustuse täitmise menetlusega ja teadete kättesaamise võimaluse tagamine on kujundatud üsna lihtsaks, ei ole alust pidada kaebaja põhiõiguste riivet ebaproportsionaalseks. Need seisukohad on jätkuvalt asjakohased ja ringkonnakohus jääb samale seisukohale ka praeguses kohtuasjas. Ka siinses asjas ei ole kaebaja väitnud, et ta ei saa kasutada mobiiltelefoni ja e-posti. 14. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebaja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning vastustaja pole ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud (HKMS § 109 lg 1), jäävad poolte võimalikud menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.