KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv, Krista Kirspuu ja Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht 16.04.2026, Tallinn Kohtuasja number 2-24-5681 P.N-i hagi B.A vastu võla

) § § 644 kohaselt 16.01.2026 esitatud apellatsioonkaebusest loobuda. Hagejale on antud riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud ning seetõttu palub hageja kohtul end

§ 190lg 7 alusel vabastada menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.

Kuna apellatsioonkaebusest loobumise tõttu on ära langenud riigi õigusabi andmise alused, siis palub hageja kohtul riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 17 lg 4 ja lg 6 alusel lõpetada talle riigi õigusabi andmine ja vabastada esindaja oma kohustustest. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 2 6. Ringkonnakohus leiab, et hageja taotlus apellatsioonkaebusest loobumiseks tuleb vastu võtta ning lõpetada tsiviilasja nr 2-24-5681 menetlus. 7.

§ 644

lg 1 kohaselt võib apellant apellatsioonkaebusest loobuda kuni asja arutamise lõpetamiseni, kirjaliku menetluse puhul aga kuni avalduste esitamiseks antud tähtaja möödumiseni.

§ 644

lg 3 kohaselt apellatsioonkaebusest loobumise korral loetakse, et apellatsioonkaebuse esitaja ei ole apellatsiooniastmes menetlustoiminguid teinud. Apellatsioonkaebusest loobumise korral ei saa apellatsioonkaebuse esitaja esitada enam uut apellatsioonkaebust sama vaidluse eseme kohta.

§ 644

lg 4 kohaselt, kui teine pool ei ole esimese astme kohtu otsuse peale edasi kaevanud või kui vastuapellatsioonkaebus on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist, teeb ringkonnakohus apellatsioonkaebusest loobumise kohta määruse, millega lõpetab apellatsioonimenetluse. Käesoleval juhul ei esine takistusi hageja apellatsioonkaebusest loobumise vastuvõtmiseks. Ringkonnakohus lõpetab

§ 644lg 4 alusel apellatsioonimenetluse.

8.

§ 644

lg 3 kohaselt kannab apellatsioonkaebusest loobumise korral menetluskulud apellatsioonkaebuse esitaja, mistõttu jäävad apellatsioonkaebuse menetlemisega seonduvad menetluskulud hageja kanda. Kuna kohus ei ole kaebust menetlusse võtnud ega kostjalt selle osas vastust küsinud, ei ole kostjal ka hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud. Seega hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. 9. Hageja esitas ringkonnakohtule taotluse vabastada ta

§ 190

lg 7 alusel menetluskulude (riigi õigusabi tasu) riigituludesse tasumise kohustusest. Hagejale on Tartu Maakohtu XX.XX.2023 määrusega tsiviilasjas nr 2-23-XXXXX antud riigi õigusabi kostjaga sõlmitud suulise laenulepingu alusel laenu tagasi nõudmiseks. Riigi õigusabi on antud kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Riigikohus on selgitanud, et kui menetlusosaline on RÕS § 8 p 1 alusel saanud riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud, tähendab see, et hüvitamiskohutust ei tulene ka juhul, kui menetluses tehakse lahend selle menetlusosalise kahjuks. Kui kohus soovib jätta võimaluse, et kaotuse korral mõistetakse riigi õigusabi saajalt kulud riigi kasuks välja, tuleb riigi õigusabi anda hüvitamiskohustusega ja täpsustada, et hüvitamiskohustus on üksnes juhul, kui lahend kohtumenetluses tehakse riigi õigusabi saaja kahjuks (RKTKm 13.02.2013, 3-2-1152-12, p 23). Eeltoodust tulenevalt puudub praegusel juhul vajadus hagejat

§ 190

lg 7 alusel riigi õigusabi tasu riigituludesse tasumise kohustusest vabastada, kuna hagejale ei ole sellist kohustust tekkinudki.

1. Ringkonnakohus on 31.03.2026 määrusega andnud hagejale menetlusabi ja kohustanud teda tasuma apellatsioonkaebuse esitamiselt riigilõivu 1050 eurot kuue kuu jooksul 175 euro suuruste osamaksetena. Kuna hageja esitas apellatsioonkaebusest loobumise taotluse enne esimese osamakse tasumist ning ringkonnakohus ei ole apellatsioonkaebust veel menetlusse võtnud, tuleb menetluse lõpetamise tõttu menetlusabi andmine (sh osamaksete tasumise kohustus) tühistada. 3
2. Hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja palub RÕS § 17 lg-te 4 ja 6 alusel lõpetada hagejale riigi õigusabi andmine ja vabastada esindaja oma kohustustest. Ringkonnakohus selgitab, et kuna kohus lõpetab hageja taotlusel tsiviilasja menetluse, lõppeb ka riigi õigusabi esindaja esindusõigus menetluse lõppemisega ning esindajat ei ole vaja eraldi vabastada. (allkirjastatud digitaalselt) 4