KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Siret Siilbek, Liis Arrak, Peeter Pällin Otsuse tegemise aeg ja koht 31.03.2026, Tallinn Kohtuasja number 2-22-9654 Kohtuasi GLLAMM ASSETS OÜ hagi NordiumCorp OÜ vastu ostuhinna osalise tagastamiseks ning intressi, leppetrahvi ja viivise väljamõistmiseks (hagi I) NordiumCorp OÜ hagi GLLAMM ASSETS OÜ vastu tasumata ostuhinna ja viivise väljamõistmiseks (hagi II) GLLAMM ASSETS OÜ hagi NordiumCorp OÜ vastu alusetult saadu tagastamiseks ja viivise väljamõistmiseks (hagi III) Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 14.04.2025 otsus Kaebuse esitaja ja liik GLLAMM ASSETS OÜ apellatsioonkaebus Kaebuse hind hagi I 1 887 365 eurot hagi II 429 237,91 eurot hagi III 2 948 547,95 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Apellant GLLAMM ASSETS OÜ (registrikood 12531777), lepinguline esindaja vandeadvokaat Cardo Soosaar Vastustaja NordiumCorp OÜ (registrikood 14191096), lepinguline esindaja vandeadvokaat Viktor Särgava Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
(34p)eest 10 431,54 eurot, GA viivisearvestusele vastuväiteid ei esitanud. 6.4. Kohus jättis hagi III täies ulatuses rahuldamata. GA nõudis NC-lt 2 700 000 euro, s.o kinnisasjade enampakkumisel müümisel saadud tulemi kui alusetult saadu tagastamist või kui õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist. Kuivõrd eelnevalt asus maakohus seisukohale, et NC-l oli alates 02.08.2022 GA vastu müügilepingust tulenevalt sissenõutavaks muutunud nõue kogu tasumata ostuhinna tasumiseks, siis ei täidetud NC nõuet täitemenetluses 19.10.2022 õigusliku aluseta. Seetõttu ei saa GA nõue seoses 2 700 000 euroga rahuldamisele kuuluda ning seoses põhinõude rahuldamata jätmisega jäid rahuldamata ka viivisenõuded. Apellatsioonkaebus 7. GA esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi I ja hagi III rahuldada ning jätta hagi II rahuldamata. Menetluskulud palub GA jätta NC kanda. 7.1. GA ei nõustu maakohtu seisukohaga, et hageja samastab ebaõigesti kohase täitmise väärtust kokkulepitud müügihinnaga. Maakohus tuvastas ekspertarvamuse alusel, et nii 7 2-22-9654 kohase kui mittekohase täitmise väärtus oli 2 600 000–3 100 000 eurot. Maakohus leidis ebaõigesti, et hagejal oli võimalik hinda alandada 0 euro võrra. Eksperdiarvamus ei ole õige ja on vastuolus vaidlustatavas maakohtu otsuses tuvastatud asjaoludega. Maakohus asus ebaõigele seisukohale, et hageja hinna alandamise avaldus oli toimeta. 7.2. Kostja rikkus kinnisasjade valduse üleandmise kohustust. GA ei nõustu maakohtu järeldusega, et hagis esitatud asjaoludel ei saa väita, et XXX tn 7b ja 7c kinnisasjade valdust hagejale üle ei antud. Hageja ei ole väitnud, et kostja oleks takistanud tal mingil viisil valduse teostamist või keeldunud juurdepääsu võimaldamisest mõnele kinnisasja osale. Kostja ei ole tõendanud, et ta andis kinnisasjade otsese valduse hagejale üle müügilepingus kokkulepitud kuupäeval, s.o 09.11.2020. Kuna kostjal oli võimalik otsustada selle üle, kellel ta võimaldab kinnisasjale pääseda, olid XXX tn 7b ja 7c kinnisasjad kuni 22.04.2022 kostja tegeliku võimu all ehk valduses. 7.3. Hagejal on kostja vastu leppetrahvinõue. 7.3.1. Maakohus leidis ebaõigesti, et hageja ei ole teatanud leppetrahvi nõudmise kavatsusest seoses kinnisasjade valduse üleandmisega mõistliku aja jooksul ja mõistliku aja järgimata jätmine on ilmne, kuivõrd mõistlikku aega leppetrahvi nõudmisest teatamiseks on ületatud suurusjärgu võrra. 7.3.2. GA ei nõustu maakohtuga selles, et kuna hageja sai 26.11.2020 teada, et programme ei saa kasutada uusi litsentse soetamata, ei ole 22.04.2022 leppetrahvinõue esitatud ilmselt mõistliku aja jooksul. 7.3.3. GA ei nõustu maakohtuga selles, et hageja pidi teada saama puudusest seoses puurkaevu sügavuse ning seonduvalt tootmisvõimekusega alates sellest, kui ta asus ise kinnisasju kasutama, s.o novembris 2020. Kohus asus ebaõigesti seisukohale, et hageja ei ole nõudnud leppetrahvi ega teatanud leppetrahvi nõudmise kavatsusest ka seoses ettevõtte tootmisnäitajate ning nende kohta teabe esitamisega ilmselt mõistliku aja jooksul. 7.4. Maakohus tuvastas ebaõigesti, et müügilepingu järgsest ostuhinnast on jätkuvalt tasumata 306 817,85 eurot, millele lisandub müügilepingu p. 3.4 kohaselt viivis 0,1% päevas kuni põhikohustuse täitmiseni. Kostjal ei ole hageja vastu ostuhinna tasumise nõuet, kuna see nõue on hinna alandamisega lõppenud. 7.5. Maakohus leidis ebaõigesti, et kuna kostjal oli alates 02.08.2022 hageja vastu müügilepingust tulenevalt sissenõutavaks muutunud nõue kogu tasumata ostuhinna tasumiseks, siis ei täidetud kostja nõuet täitemenetluses 19.10.2022 õigusliku aluseta. Kuna müügilepingu p-dest 3.2 ja 3.3 tulenev ostuhinna tasumise kohustus lõppes kostjale hinna alandamise avalduse esitamisega, ei olnud kostjal alust nõuda hagejalt selle kohustuse täitmist ega selle kohustuse täitmise tagamiseks seatud hüpoteeke realiseerida. Vastustaja seisukoht 8. NC vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud GA kanda. 8 2-22-9654 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 9. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu otsuse seaduslikkuses ja põhjendatuses. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 kohaselt maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 10. Maakohus tuvastas asjaolud, mida apellatsioonkaebuses ei vaidlustata ja mille ringkonnakohus võtab otsuse tegemisel aluseks: 1) veebilehel http://alcorspirits.com/Alcor_Spirits.pdf oli avaldatud müügipakkumine müügis olevast alkoholi tootmise ettevõttest), mida kirjeldasid muuhulgas järgmised näitajad (dtl 14):
- a)oma puurkaev sügavusega 140 m;
- b)alkoholi tootmisvõimekus 25 000 000 liitrit aastas;
- c)alkoholi villimisvõimekus 70 000 pudelit päevas;
- d)pöördosmoos süsteemi tootmisvõimekus 1500 l/h;
- e)viina Silver ja Platinum filtratsioonisüsteemi tootmisvõimekus 8000 l/h. 2) NC juhatuse liige P.P oli kuulutusest ja selle sisust teadlik. 3) GA ja NC sõlmisid 23.10.2020 ettevõtte võlaõigusliku müügilepingu (dtl 23–77), esemeks oli XXX tn asuv majandusüksus, mis tegeleb alkoholi destilleerimisega, rektifitseerimisega ja segamisega. Lepingus kokkulepitud hind oli 8 000 000 eurot. 4) GA tasus müügihinnast 5 000 000 eurot lepingu sõlmimisel. Ülejäänud 3 000 000 eurot kohustus GA tasuma maksegraafiku alusel hiljemalt 01.12.2027. Kokku maksis GA NC-le 5 211 500 eurot. 5) GA ja NC sõlmisid 09.11.2020 müügilepingu muutmise ja kinnisasjade omandi üleandmise asjaõiguslepingu. 6) Ettevõttel olid järgmised puudused:
- a)Puurkaevu tegelik sügavus oli 72 m;
- b)Puurkaevust oli lubatud võtta aastas 3 652 000 liitrit vett, kuid lubatud tootmismahu (25 000 000 liitrit alkoholi) saavutamiseks oleks vaja olnud 15 394 935 liitrit vett aastas. 7) GA esitas 22.06.2022 hinna alandamise ja leppetrahvinõude, millega:
- a)alandas müügilepingu järgset hinda 4 092 435 euro võrra, sest ettevõte ei vastanud lepingu tingimustele;
- b)nõudis 1 303 935 euro tagastamist ja intressi 203 270,96 eurot;
- c)nõudis lepingu p 3.11 alusel leppetrahvi kokku 240 000 eurot, sest NC oli rikkunud lepingu p-des 2.1.10, 2.1.11, 3.8.1 antud kinnitusi ja võetud kohustusi, samuti valduse üleandmise kohustust. 8) GA lõpetas alates 01.06.2022 müügihinna graafikujärgsete maksete tegemise. 9) GA kohustused olid tagatud kinnisasjadele (registriosad nr 31XXXX ja nr 32XXXX) seatud hüpoteegiga. Kinnisasjad müüdi täitemenetluses hinnaga 2 700 000 eurot. NC arvestas saadud rahast 218 587,85 eurot viivise ja 2 481 412,15 eurot katteks. 11. NC leiab apellatsioonkaebuses, et kohtuliku ekspertiisi järeldus ei ole õige ja on vastuolus maakohtu järeldustega. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Isegi olukorras, kus on tuvastatud ettevõtte puudused seoses tootmisvõimekuse ja puurkaevu sügavusega, on maakohus tuginedes eksperdiarvamusele õigesti leidnud, et hinna alandamise kontekstis ei oma need tähtsust, kuna need ei mõjuta ettevõtte (nii puudusteta kui puudustega) harilikku väärtust. 9 2-22-9654 11.1. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohtu järeldus ja ekspertarvamus vastuolus. Maakohus tuvastas, et müügikuulutuses on avaldatud puurkaevu sügavuseks 140 m ja tegelikult selle sügavus nimetatule ei vastanud, s.o lepingu esemel oli puudus. See aga ei too automaatselt kaasa ettevõtte väärtuse vähenemist. Eksperthinnangu eesmärgiks oli kontrollida, kas GA esile toodud puudused mõjutasid ettevõtte väärtust. Ekspert vastas sellele eitavalt. 11.2. GA hinnangul ei vasta alkoholi tootmisvõimekus müügikuulutuses avaldatule, sest asjaoludest nähtuvalt piiras tegelikku tootmisvõimekust põhjavee kasutamiseks antud veeerikasutusluba, mille kohaselt oli puurkaevust lubatud võtta 3652 m 3 põhjavett aastas. Ekspertarvamuse kohaselt saab alkohoolseid jooke toota nii põhjavee kui ühisveevärgist võetava vee baasil ja filtreerida tuleb mõlemaid. Ekspert leidis, et põhjavee kasutuspiirang ei mõjuta ei ettevõtte koosseisus olnud kinnisasjade, liinide ega kaubamärkide väärtust. Ettevõtte kaubamärkide väärtust mõjutab turupositsioon. Väidetud tootmisvõimekus ei ole saavutatav sõltumata kasutada oleva põhjavee kogusest või tootmisliinide võimekusest. Eksperdi järelduse kohaselt ei ole GA prognoositud tootmis- ja müügimaht realiseeritav – s.o alates 2020 (tootmis- ja müügimaht null) kuni 2027 tootmis- ja müügimahuni 8 800 000 liitrit. See ületab kogu Eesti 2020. aasta viinatootmise mahu (8 000 000 liitrit). Ka GA prognoos sellest, et 2026. aastaks on saavutatud ekspordimaht 5 000 000 liitrit aastas, ei ole realistlik, sest ületab kõigi turul tegutsevate konkurentide (sh Liviko AS) summeeritud ekspordimahtu ligi 55%. Seejuures 2031. aastaks ületab uue tootmisettevõtte ekspordimaht prognoosi kohaselt kõikide konkurentide poolt Eestis toodetud viinade summaarset ekspordimahtu juba enam kui viiekordselt. Eksperdi hinnangul ei ole sellise rekordilise ekspordimahu saavutamine realistlik. Eksperdi hinnangul seab viinatootmise mahule piiri mitte puurkaevu sügavus, põhjavee kasutamise piiratus (3650 m3 aastas) või villimisliinide võimsus, vaid turg. Teisisõnu, tootmismahtu piirab tootja võime oma toodangut tarbijatele reaalses konkurentsiolukorras kasumlikult maha müüa. Seetõttu leidis ekspert, et GA esile toodud puudustega ja puudusteta ettevõtte harilik väärtus on sama. 11.3. GA heidab ekspertarvamusele ette ka seda, et eksperdi hinnangul müüdi ettevõte as-is põhimõttel. Järelduses, et ettevõte müüdi as-is tingimusel, on ekspert asunud tegema õiguslikke järeldusi selle kohta, millistel tingimustel müügileping sõlmiti. Samas maakohus ei ole eksperdi nimetatud järeldusele otsuse tegemisel tuginenud. Ka ei nähtu ekspertarvamusest, et as-is väitele tuginedes oleks ekspert teinud mistahes järeldusi. Eksperdi järeldused sellest, et puurkaevu sügavus ja tehase tootmisvõimekus ei mõjuta selle turuväärtust, ei põhine eksperdi väitele as-is müügilepingu sõlmimisest, vaid ettevõtte vara ja alkoholi tootmise ja müügituru sisulisele analüüsile. Seega, kuigi ekspert on viidanud arvamuses as-is tingimusele, ei ole see mõjutanud ekspertarvamust ega ka maakohtu otsust. 11.4. Apellatsioonkaebuses leiab NC, et väärtuste hindamisel tulnuks võtta aluseks Kristjan Grossi 16.11.2021 hinnang (dtl 112–194). Selle kohaselt moodustas ostuhinnast kinnisasjade väärtus 2 530 000 eurot. GA järeldab, tootmisseadmete ja kaubamärkide müügilepingu järgne väärtus oli seega 5 470 000 eurot (8 000 000 – 2 530 000). Kuna aga tootmisseadmete tegelik tootmisvõimekus oli 6 2960 000 liitrit aastas, leiab GA, et tootmisseadmete ja kaubamärkide tegelik väärtus oli 1 377 565 eurot (6 296 000 ÷ 25 000 000 × 5 470 000). Ringkonnakohtu hinnangul ei vasta selline arvutusmetoodika hinna alandamise valemile, mistõttu ei saa seda võtta vaidluse lahendamisel aluseks. Maakohus on õigesti välja selgitanud puudustega ja puudusteta ettevõtte hariliku väärtuse. TsÜS § 65 järgne harilik väärtus ei ole samastatav müügihinnaga, mille aga on hageja oma arvestuste aluseks võtnud. 10 2-22-9654 12. Maakohus leidis, et NC hinna alandamise avaldus on toimetu, sest kohtuliku ekspertiisi alusel oli nii puudustega kui ka puudusteta ettevõtte väärtus 2 600 000 – 3 100 000 eurot. Ringkonnakohus nõustub selle järeldusega. 12.1. Hinna alandamine toimub järgmise valemi alusel: Seda arvestades (lähtudes ekspertiisis tuvastatud madalaimast võimalikust väärtusest), on alandatud hind seega jätkuvalt hind, mis lepiti kokku müügilepingus ja tagastamisele kuuluvat enammakstud müügihinna osa ei ole: 13. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et NC samastab põhjendamatult kohase täitmise väärtust müügihinnaga. TsÜS § 65 järgi lähtutakse väärtuste määramisel eseme harilikust väärtusest, st selle kohalikust keskmisest müügihinnast (turuhinnast). Kohalikku keskmist turuhinda ei saa samastada eseme soetamiseks tehtud kulutustega (TsÜS komm
(2023), § 65, p 3.2). Hinda alandatakse vastavalt ülal toodud valemile võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Siinses asjas ei ole hinna alandamine seetõttu NC õiguste kaitsmiseks sobiv õiguskaitsevahend, sest nii kohase kui mittekohase täitmise väärtus on sama ja hinna alandamise valem ei võimalda saavutada NC soovitud tulemust. Seetõttu ei teki hinna alandamise tulemusena müügihinna sellist osa, mida saaks pärast hinna alandamise õiguskaitsevahendi rakendamist pidada enammakstuks ning mis kuuluks NC-le tagastamisele.
- Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele seoses GA leppetrahvinõuetega märgib ringkonnakohus järgmist. 14.
- Ringkonnakohus ei nõustu väitega, et GA ei ole asjaõiguslepingus kinnitanud kinnisasjade valduse saamist. Asjaõiguslepingu p-s 1.15 (dtl 83) kinnitab GA, et on pärast võlaõigusliku lepingu sõlmimist asunud faktiliselt kinnisasju kasutama. GA väidab, et tal ei olnud XXX tn 7b ja 7c kinnisasjade valdust seetõttu, et kuni 22.04.2022 olid kinnisasjad NC tegeliku võimu all. Kuni 22.04.2022 kuulus kinnisasjade väravasüsteemi administreerimisõigus NC-le. GA väidab, et tal oli küll võimalus kinnisasju faktiliselt kasutada, kuid kasutamine sõltus NC tahtest. AÕS § 36 lg 1 sätestab, et valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle või abinõude üle, mis võimaldavad tegelikku võimu asja üle. AÕS § 36 lg 2 järgi piisab valduse omandamiseks senise valdaja ja omandaja kokkuleppest, kui omandaja suudab teostada tegelikku võimu asja üle. Siinses menetluses ei vaielda selle üle, et GA asus kinnisasja faktiliselt kasutama. Ka ei väida GA, et NC oleks takistanud tal valduse teostamist, vaid tugineb üksnes asjaolule, et värava administreerimise õigus kuulus NC-le. Valdus võib olla otsene või kaudne. GA on selgitanud, et NC ladustas XXX tn 7b ja 7c kinnisasjadel asuvas laos endale kuuluvaid kaupu ja kasutas büroohoones kontoripinda. NC on väitnud, et kinnisasjade kasutamise õiguslikuks aluseks oli NC ja GA vahel sõlmitud suuline tasuta kasutamise leping. Ringkonnakohtu hinnangul on NC siinses asjas tõendanud, et olenemata laopinna ja kontoriruumide osaliselt NC otsesesse valdusesse jäämisest oli NC täitnud kohustuse anda üle ka nende pindade kaudne valdus. NC on esile toonud, et GA ja tema tütarettevõtte (kes oli selleks ajaks omandanud kinnisasjad) vahel sõlmiti 01.07.2021 äriruumide üürileping, mis hõlmas ka vaidlusaluseid XXX tn tee 7b ja 7c kinnisasju ja need olid lepingu p 2.1 järgi sõlmimise hetkeks juba GA kasutusse antud (dtl 581). Samuti on 11 2-22-9654 06.11.2020 seisuga lõpetatud samade kinnisasjade elektri varustamisega leping ning varustaja on teatanud NC-le teatanud lõppnäidud (dtl 584), 26.11.2020 fikseeriti veenäidud (dtl 591), 25.11.2020 on Alcor Nordic Spirit OÜ sõlminud XXX tn 7c vahetusvaipade üürilepingu (dtl 586). Kahe autovärava lahtihelistamiseks vajalikud telefoninumbrid on Alcor Nordic Spirit OÜ-le üle antud 07.12.2020 (dtl 592). Kõik nimetatud toimingud viitavad üheselt, et GA sai teostada faktilist võimu kinnisasjade üle juba asjaõiguslepingu sõlmimisest ega saanud nende valdust alles 22.04.2022 olenemata sellest, et nimetatud kuupäevani kuulus värava administreerimisõigus NC-le. Ka GA ise väidab, et sai teostada tegelikku võimu. Ringkonnakohtu hinnangul ei too asjaolu, et läbipääsuõiguste administreerimiseks vajalik PIN kood oli NC-l, kaasa seda, et GA ei oleks omandanud kinnisasjade valdust. Eeltoodust tulenevalt andis NC kinnisasjade valduse üle asjaõiguslepingu sõlmimise päeval, mistõttu ei ole NC rikkunud kohustust valduse üleandmiseks ning leppetrahvinõue ei ole nimetatud osas õigustatud. 14.
- Maakohus leidis, et hageja on kaotanud õiguse leppetrahvi nõuda, sest pole mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist selle nõudmisest teisele lepingupoolele teatanud. Ringkonnakohus nõustub selle järeldusega. GA on esitanud leppetrahvinõude 22.04.2022 ega ole väitnud, et selle nõudmise kavatsusest oleks NC-le teatatud varem. GA on esitanud leppetrahvinõuded ka tuginedes lepingu p-le 2.1.10 (tootmisnäitajate puuduste esinemine), 2.1.11 (tootmisnäitajate kohta avaldatud teave ei olnud tõene) ja 3.8.1 (MS Dynamics NAV programmide kasutusõiguste üleandmata jätmine). Apellatsioonkaebuses väidab GA, et maakohtu järeldus, nagu oleks GA pidanud puurkaevu sügavuse ja tootmisnäitajate puudusest teada saama ajast, mil asus kinnisasju kasutama (2020 november), ei ole põhjendatud, kuna NC andis kinnisasjade valduse üle hagejale alles 22.04.
- Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Esiteks ei ole ringkonnakohus ülal nõustunud sellega, et GA oleks valduse saanud alles 22.04.
- Teiseks ei saaks GA esile toodud asjaolusid arvestada ka juhul, kui need oleksid õiged – värava läbipääsu administreerimise PIN koodi saamata jäämine ning osaliselt büroopinna ja laopinna valduse saamata jäämine ei saanuks takistada kuidagi puurkaevu ja tootmisnäitajate puuduste avastamist. GA ei ole menetluses väitnud, et ta poleks saanud valdust puurkaevule, tootmisliinidele või ettevõttega seotud dokumentatsioonile. Ka MS Dynamics NAV programmi kasutusõiguste mittesaamine ei ole seotud väitega, et GA sai kinnisasja valduse alles 22.04.
- GA tugineb seejuures BCS Itera AS 26.11.2020 teatele, mille kohaselt ei saanud NC programmide kasutusõigusi üle anda, sest tal puudus litsents (dtl 195). Sellest tulenevalt teadis GA juba 26.11.2020 NC rikkumisest, kuid esitas leppetrahvinõude esmakordselt alles 22.04.
- Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et leppetrahvinõude esitamise kavatsusest ei ole teatatud mõistliku aja jooksul VÕS § 156 lg 2 mõistes ning GA on leppetrahvinõuded kaotanud.
- Kuna GA esitatud hinna alandamise avaldus on toimetu, ei ole lõppenud NC ostuhinna tasumise nõue, mistõttu rahuldas maakohus NC hagi põhjendatult. Samuti jättis maakohus õigesti rahuldamata GA hagi täitemenetluses saadu alusetu rikastumise sätete alusel tagastamiseks. Apellatsioonkaebuses vaidlustab GA hagi II rahuldamist ja hagi III rahuldamata jätmist tuginedes üksnes väitele, et oli hinda kehtivalt alandanud. Nimetatud väitele on ringkonnakohus vastanud ülal. 12 2-22-9654 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
- Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
- Kuna maakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud, ei määra seda ka ringkonnakohus. Menetluskulud määrab kindlaks maakohus pärast põhivaidluses tehtud otsuse jõustumist.
- Vastavalt TsMS § 178 lg-le 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) 13