KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kairi Piirisild, Ele Liiv ja Mati Maksing Otsuse tegemise aeg ja koht 27. märts 2026, Tallinn Kohtuasja number 2-23-10004 K

) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 2073,12 eurot. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega mõistab kostjalt hageja kasuks välja 570,84 eurot. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

1. Hageja täisealise lapsena nõuab kostjalt elatise väljamõistmist ajavahemiku eest 13.07.2023–14.06.2024, s.o ajavahemik alates hagi esitamisest kuni hageja gümnaasiumi lõpetamiseni. Hageja elatisnõude aluseks on perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 2, mille järgi on täisealisena keskharidust omandav laps õigustatud saama ülalpidamist. Maakohus märkis õigesti, et PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimumelatis täisealisele lapsele ei kehti ja ülalpidamise ulatus tuleb määrata kindlaks PKS § 99 järgi. Viidatud sätte kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Seejuures arvestatakse tema kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi. 4 2-23-10004
2. Maakohus tuvastas, et hageja igakuised kulud toidule, sidele, tervishoiule, hügieenitarvetele, koolikohustuse ning riietele ja jalanõudele on 351,99 eurot. Kuna neid asjaolusid ei ole vaidlustatud, saab neist asja lahendamisel lähtuda ka ringkonnakohus (

§ 652lg 1 p 1).

Kostja heidab aga ette, et maakohus ei kontrollinud, kas jõusaalikulud, klaveritundide ja ülalpidamiskulud on vältimatult vajalikud. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. 8.

1. Esmalt selgitab kolleegium, et ülalpidamist saama õigustatud isiku vajaduste hindamisel ei lähtuta sellest, kas tehtud kulud on eluks vältimatult vajalikud, nagu märgib kostja. Lähtuda tuleb sellest, millised on isiku eluvajadused ja tavaline elulaad. Maakohus selgitas, et jõusaal on osa noore täiskasvanud tavapärasest elulaadist ja 19 eurot kuus ei ole selle eest ebamõistlikult palju. Ringkonnakohus nõustub sellega. Maakohus on põhjendatult arvestanud ka klaveriõppe kuluga, keskmiselt 20,73 eurot kuus. Ka klaveriõpe on osa isiku eluvajadusest, täpsemalt osa tema võimetele vastava hariduse kuludest. Kostja vastupidine seisukoht jääb arusaamatuks. 8.
2. Maakohus arvestas õigesti ka kostja eluasemekuludega, täpsemalt hageja osaga kommunaalkuludest, mis on keskmiselt 89 eurot kuus. Ainuüksi kostja viide sellele, et hageja elab koos oma vanaisaga, ei anna alust järeldada, et hageja elab tasuta ja tal ei ole kohustust oma kulusid kanda. Eluasemekulu on eluvajadus PKS § 99 tähenduses.
3. Maakohus leidis seega õigesti, et hageja igakuised vajadused olid nõude aluseks oleval ajavahemikul 480,72 eurot kuus. Maakohus ei ole selle järelduse tegemisel rikkunud materiaal- ega menetlusõiguse norme, sh ei ole maakohus eksinud tõendite hindamisel. Küll aga nõustub ringkonnakohus kostja etteheitega selle kohta, et maakohus jättis kostja ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel ebaõigesti arvestamata sellega, millises ulatuses on hageja olnud ise võimeline ennast ülal pidama. Maakohus kohaldas hageja vajaduste ulatuse määramisel ebaõigesti PKS §-i
5. Erinevalt alaealisest lapsest, kelle puhul eeldatakse, et ta ei suuda endale ise eluks vajalikke vahendeid hankida, saab täisealiseks saanud isiku puhul eeldada, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. Üksnes juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda ülalpidamist. Seejuures sõltub ülalpidamise ulatus isiku abivajaduse ulatusest. Seega ei pruugi täisealiseks saanud laps vajada elatist kõigi oma eluvajaduste rahuldamiseks (RKTKm 19.10.2015, 3-2-1-119-15, p 10). Seega on iseenesest õige maakohtu seisukoht, et täisealiselt isikult, kes õpib gümnaasiumis, ei saa õppetöö tõttu eeldada sissetuleku hankimist kõigi oma vajaduste rahuldamiseks. Õige ei ole kostja etteheide, nagu oleks maakohus pidanud veel täiendavalt hindama, kas hageja on võimeline vähemalt osaliselt töötama ja hageja pidanud tõendama, miks ta ei saa üldse töötada, sh näiteks pühapäeviti. Kostja seisukohta ei kinnita tema viide Riigikohtu lahendile (RKTKm 18.06.2014, 3-2-1-56-14), mis käsitleb kohustuse täitnud kolmanda isiku regressinõuet, kuna see on elatisnõude kontekstis asjakohatu. Samuti ei tulene hagejale kohustust tõendada, miks ta ei suuda end ise ülal pidada, PKS § 102 lg-st 1, mis käsitleb kohustatud isiku, s.o kostja võimalust vabaneda ülalpidamiskohustusest ulatuses, milles ta ei ole võimeline ülalpidamist andma.
6. Eelnevast ei tulene aga, et täisealise isiku sissetulekut, kui tal see on, ei tule tema ülalpidamisvajaduse hindamisel ja kostja kohustuse ulatuse määramisel arvesse võtta. Ülalpidamist saama õigustatud isiku enda sissetulekuga arvestamata jätmine oleks vastuolus täisealise isiku eneseülalpidamise põhimõttega. Maakohtu järeldus, et hagejal on õigus 5 2-23-10004 säästudele ja taskurahale, ei põhine seadusel. Teistsugust järeldust ei saa teha ka asjaolust, et hageja sissetulekud on olnud suveperioodil ja väikesed, kuigi siinsel juhul ei ole need olnud ka väikesed. Ringkonnakohus muudab seetõttu maakohtu otsust ja mõistab kostjalt hageja kasuks elatise välja ulatuses, milles ta on pärast teenitud sissetulekute arvesse võtmist endiselt abivajav. 11.
7. Maakohus tuvastas hageja kinnituse alusel, et 01.06.2023–14.07.2024 laekus hageja Revoluti kontole töötasuna kokku 3274 eurot. Täiendavalt tõi kostja esile, et hageja Coop Pank AS väljavõte (dtl 153 jj) ajavahemikust 03.07.203–20.09.2023 kajastab Stripe laekumisi kokku 872,24 eurot, mis on hageja tulu (vt 27.02.2025 menetlusdokument). Hageja kostja väiteid ümber ei lükanud, kuigi maakohus selleks võimaluse andis. 11.
8. Ringkonnakohus nõustub siiski maakohtu põhjendustega selle kohta, miks hageja muid laekumisi, sh PayPal laekumisi ja sularaha kandeid ei saa hageja sissetulekuna arvesse võtta, ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 654lg 6).

Kostja ei ole apellatsioonkaebuses neid maakohtu järeldusi ka vaidlustanud. Kostja üldsõnaline viide sellele, et maakohus on jätnud hageja tulud arvestamata, ei anna alust jõuda maakohtust erinevale järeldusele.

1. Eeltoodust tulenevalt olid hageja ülalpidamiskulud ajavahemikus 13.07.2023–14.06.2024 kokku 5287,92 eurot (480,72 × 11), millest hageja hankis endale ise 4146,24 eurot (3274 + 872,24). Hageja tegelik abivajadus oli seega 1141,68 eurot, mille eest kostja hageja üleneja sugulasena vastutab pooles ulatuses, s.o 570,84 eurot.
2. Vastuseks apellatsioonkaebuse muudele väidetele märgib kohus järgmist. 13.
3. Maakohus jagas hageja vanemate vastutuse PKS § 105 lg 3 alusel õigesti võrdselt. Maakohus selgitas, et kostja ei toonud esile asjaolusid, mis annaksid aluse kalduda kõrvale seaduses sätestatud üldreeglist. Samuti selgitas maakohus õigesti, et ainuüksi alaealise lapse olemasolu ei vabasta teda hageja ülalpidamiskohustusest. Ringkonnakohus nõustub nende maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 654lg 6).

Maakohus ei ole nende järelduste tegemisel rikkunud materiaal- ega menetlusõiguse norme. Apellatsioonkaebuse üldsõnalised väited ei anna ringkonnakohtule alust jõuda maakohtust erinevale järeldusele. 13.2. Apellatsioonkaebuse väide, nagu oleks maakohus mõistnud kostjalt elatise välja aja eest, mil kostja ei teadnud isaduse kohta, on arusaamatu. Maakohus tuvastas kostja isaduse sünnitõendi (dtl 8) ja kostja omaksvõtu alusel. Maakohtu menetluses kostja isadust puudutavaid etteheiteid ei esitanud ega saa seda enam teha ka ringkonnakohtus (

§ 652lg 3).

Samuti on asjakohatud kostja väited selle kohta, et maakohus ei analüüsinud hageja vara kasutamise õiguse piiramise asjaolusid ja jättis hindamata hageja käitumise lepingu täitmise vältimisel. Sellistel asjaoludel põhinevat nõuet või vastuväiteid ei ole siinses asjas esitatud.

1. Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse osas, millega määrab kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kuuluva elatise suuruseks 570,84 eurot.
2. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, jäävad poolte maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud

§ 163lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda.

Ringkonnakohus arvestab seejuures käesoleva vaidluse eset, poolte väiteid menetluses ja kostja taotlust menetluskulude jaotamise kohta. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, puudub vajadus need rahaliseks kindlaks määrata. 6 2-23-10004 (allkirjastatud digitaalselt) 7