← Eesti

2-24-108282/9

Obsah (9)§ 637§ 405§ 442§ 436§ 232§ 178§ 638§ 168§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Geidi Sile, Kairi Piirisild ja Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht 17.03.2026, Tallinn Kohtuasja number 2-24-108282 Kohtuasi OÜ Europark E

§ 637lg 2¹ alusel menetlusse võtmata.

Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes

§-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid. 15. Käesolevas asjas oli hagihinnaks 50 eurot, seega on tegemist lihtmenetluse asjaga

§ 405lg 1 mõttes.

3 2-24-108282 16. Lihtmenetluse asjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse

§ 637

lg 21 järgi menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. 17. Maakohus ei andnud luba otsuse edasikaebamiseks (

§ 442lg 10).

18. Maakohus ei ole vaidlustatud osas otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud (

§ 436lg 1, § 442 lg 8).

Maakohus on kõiki väiteid vajalikus ulatuses käsitlenud ning hinnanud tõendeid

§ 232lg 1 järgi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks puudub õiguslik alus.

  1. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. Maakohus on õigesti ja menetlusnorme rikkumata tuvastanud, et poolte vahel oli leping, millest tulenevaid kohustusi kostja rikkus. Kostja sõiduk asus leppetrahvi väljastamise ajal hageja opereeritaval parkimisalal (EP171). Sõiduki asukoha kohta on esitatud nii fotod kui GPS koordinaadid. Parkimisala sissesõitudel on märgid, milledelt nähtub, et tegemist on hageja parkimisalaga ning et parkimine on tasuline. Hageja ei pidanud eraldi tähistama iga üksikut parkimiskohta, kuna püstitatud olid kogu alal kehtivad märgid. Kostjal ei olnud objektiivset alust eeldada, et tasulise parkimisala piires on üksikud tähistamata ja seetõttu tasuta kasutamiseks mõeldud parkimiskohad. Kostja ei maksnud tasu parkimise eest. Lepingu kohaselt võib hageja nõuda lepingurikkumise eest leppetrahvi tasumist. Maakohus asus õigesti seisukohale, et hageja esitatud fotodega sõidukist on tõendatud, et hageja teavitas 04.05.2022 kostjat parkimistingimuste rikkumisest ja leppetrahvi väljastamisest leppetrahvi paigaldamisega kostja sõiduki esiklaasile kojamehe vahele. Riigikohtu praktika järgi on see mõistlik viis leppetrahvi teate edastamiseks (RKTKo 05.06.2019, nr 2-17-117146, p 12). Kostja on püstitanud hüpoteesi, mille kohaselt võisid linnud leppetrahvi kojamehe vahelt ära võtta. Maakohus on sellelegi argumendile asjakohaselt vastanud. Teate hüpoteetilist kaotsimineku riski kannab TsÜS § 70 järgi lepingutingimusi rikkunud pool (RKTKo 01.11.2017, 2-15-17677/33, p 11.2). Kostja ei ole esitanud tõendeid erandlike asjaolude (nt torm, muu loodusõnnetus vms) kohta, mille puhul võiks asuda seisukohale, et teate paigaldamine sõiduki kojamehe vahele ei olnud mõistlik viis teate edastamiseks. Kuna hageja teavitas kostjat lepingu rikkumisest ja leppetrahvi väljastamisest kooskõlas TsÜS §-ga 70, ei oma tähtsust, kas ja millal saatis hageja kostjale meeldetuletuskirjad ning kas kostja on need kirjad kätte saanud. Ka ülejäänud apellatsioonkaebuse väited ei anna alust asuda maakohtust erinevale lõppjäreldusele.
  2. Kostja on apellatsioonkaebuses palunud maakohtu otsuse tühistada tervikuna. Maakohus määras otsuses kindlaks hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruse, mis kostja hinnangul on ka pärast vähendamist liiga suured. Riigikohus on selgitanud, et olukorras, kus apellant vaidlustab lihtmenetluses tehtud maakohtu otsust ka menetluskulude rahalise suuruse kindaksmääramise osas, võib ringkonnakohus

§ 637

lg-s 2 1 sätestatud aluste esinemisel keelduda apellatsioonkaebust menetlemast selle sisulises osas (st osas, mis puudutab haginõude kohta tehtud otsustust ja menetluskulude jaotust). Kui aga kaebuses vaidlustatakse maakohtu otsust ka kulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas, peab ringkonnakohus arvestama

§ 178

lg-s 2 sätestatuga, st peab menetlema kaebust osas, mis puudutab menetluskulude rahalist kindlaksmääramist juhul, kui apellatsioonkaebuses on vaidlustatud kulude väljamõistmist rohkem kui 280 euro suuruses summas (RKTKm 27.11.2024, 2-21-141014, p 9). 4 2-24-108282 21. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja 220,50 eurot, seega ei ole kostjal

§ 178

lg-s 2 kehtestatud piirangu tõttu kaebeõigust menetluskulude rahalise kindlaksmääramise peale. Ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tervikuna. 22. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta

§ 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Kuna apellant esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda talle tagastada. Ringkonnakohus toimetab määruse

§ 638

lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele.

§ 638lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

23. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebuse esitamisega seotud menetluskulud

§ 168lg 1 alusel koosmõjus § 639 lg-ga 1 kaebuse esitaja kanda.

Kuna kohus keeldub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ega edasta seda hagejale seisukoha esitamiseks, ei saanud hagejal apellatsioonimenetluses vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkida. Seega puuduvad asjas kindlaksmääratavad menetluskulud. 24. Apellandil on pärast käesoleva määruse jõustumist õigus esitada

§ 150lg 1 p 2 alusel taotlus kaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks.

Taotluses tuleb märkida, kellele ja millisele arvelduskontole tuleb lõiv tagastada. 25.

§ 638

lg-st 9 tulenevalt võib apellant esitada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale määruskaebuse.

§ 178

lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.