2-24-108282/9

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Geidi Sile, Kairi Piirisild ja Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht 17.03.2026, Tallinn Kohtuasja number 2-24-108282 Kohtuasi OÜ Europark Estonia hagi B.N vastu võla väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 28.01.2026 otsus Kaebuse esitaja ja liik B.N apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Apellant (kostja): B.N (isikukood XXX) Menetluse liik RESOLUTSIOON Vastustaja (hageja): OÜ Europark Estonia (registrikood 10811490), lepinguline esindaja Y.L kirjalik menetlus 1. Keelduda B.N apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.

2.Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud B.N kanda.

3.Jätta apellatsiooniastme menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 2-24-108282 Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud 1.

OÜ Europark Estonia esitas hagiavalduse, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista leppetrahvi ja sissenõudmiskulude hüvitise. Hagiavalduse kohaselt pargiti 04.05.2022 sõiduk numbrimärgiga XXXXXX hageja opereeritavale parkimisalale parkimistingimusi rikkudes. Parkimistingimuste rikkumise eest väljastas hageja leppetrahvi, mis on tasumata.

Kostja oli leppetrahvi väljastamise kuupäeval sõiduki numbrimärgiga XXXXXX omanik või vastutav kasutaja.

Leppetrahv (30 eurot) väljastati Tondi Ärikeskuse parklas (parkimisala tähis EP171).

Tondi Ärikeskus on parkla nimetus, mis ei ole seotud parkimisalaks olevate kinnisasjade piiridega. Sõiduki ligikaudse asukoha kohta on GPS andmed, mis paigutavad ta just sellesse parkimisalasse. Leppetrahvi väljastamise põhjuseks oli parkimistasu maksmata jätmine.

Parkimistingimused on paigutatud parkla sissesõidu juures olevale infotahvlile. Lisaks on parkla sissesõidu juurde, sh parkimisalale, paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke, mis annavad parkimisalale sõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja hageja kui eraparkla operaator on seal parkimiseks kehtestanud tingimused. Kostjale pidid olema liiklus- ja teavitusmärgid nähtavad ja kostjal oli võimalik parkimistingimustega tutvuda enne, kui ta võttis vastu otsuse parkimislepingu sõlmimiseks. Parkimistingimuste avaldamisega on hageja esitanud omapoolse pakkumuse lepingu sõlmimiseks, mida ta on selgelt parkimistingimustes väljendanud. Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu tekkis sõiduki parkimisega lepinguline suhe. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi. Hageja esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumiste avastamist kostjale leppetrahvinõude, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele, kuid kostja jättis leppetrahvi tähtaegselt tasumata.

Kostja vastuväited 4.

Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Vaidlusalusele parkimisalale on mitu sissepääsu ning parkimisalad on tähistatud arusaamatult. Parkimine parkimisalas EP171 on tõendamata. Sõiduk pargiti Pärnu mnt 144 lasketiiru, mitte Tondi Ärikeskuse (Pärnu mnt 142) juurde.

Kostja eitab hagejaga lepingu sõlmimist või selle sõlmituks lugemist. Kostja ei saanud trahvinõuet kätte. Kostja sai leppetrahvist teadlikuks alles maksekäsu kiirmenetluses, mis on enam kui kaks aastat pärast väidetava nõude tekkimist. Nõudest ei teatatud mõistliku aja jooksul. Leppetrahv on liiga suur ja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue arusaamatu.

Maakohtu otsus ja põhjendused 6.

Harju Maakohus rahuldas 28.01.2026 otsusega hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja leppetrahvi 30 eurot. Sissenõudmiskulude hüvitamise nõude jättis maakohus rahuldamata.

Maakohus tuvastas, et sõidukit numbrimärgiga XXXXXX pargiti 04.05.2022 hageja opereeritaval parkimisalal. Sõiduki omanik või vastutav kasutaja sellel kuupäeval oli kostja.

Pooled sõlmisid 04.05.2022 parkimislepingu liiklus- ja teavitusmärkidel toodud tingimustel (VÕS § 9 lg 1, § 16 lg 1, § 20 lg 1, RKTKo 20.10.2010, 3- 2-1-75-10, p 14), st hageja avaldas lepingu sõlmimise tahet tasulist parkimist väljendavate infotahvlitega, kostja parkis hageja parkimisalal ning kostjale pidi olema aru saada, et tegemist on hageja poolt opereeritava tasulise parkimisalaga. Parkimislepingu tingimuste kohaselt tuleb parkimistingimuste rikkumisel tasuda leppetrahvi.

2 2-24-108282 8.

Kohus ei nõustunud kostja väitega, et ta ei ole hagejaga lepingut sõlminud. Kõikidel vaidlusaluse parkimisala sissesõitudel on parkimismärkidelt selgelt näha, et tegemist on hageja parkimisalaga ning et parkimine on tasuline. Hageja on tõendanud, millised parkimistingimused vaidlusalusel ajal kehtisid ning kus parkimistingimused ning liiklus- ja teavitusmärgid asetsesid. Olukorras, kus kostja otsustas oma sõiduki parklasse parkida, nõustus ta järelikult pakutud tingimustega. Mittenõustumise korral oleks kostja saanud parkida oma sõiduki mõnele muule kinnistule või tänavale, kus kehtivad teistsugused tingimused. Parkimistingimused on saanud lepingu osaks.

Poolte vahel oli sõlmitud parkimisleping ning seega oli kehtiv ka poolte vahel sõlmitud leppetrahvikokkulepe. Leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasile kojamehe vahele on parkimisteenuse osutamisel mõistlik viis tahteavalduse edastamiseks. Leppetrahvi hüpoteetilist kaotsimineku riski kannab lepingutingimusi rikkunud pool. Kostja on parkimislepingut rikkunud ja jätnud leppetrahvinõude tasumata (VÕS § 100) ning hagejal on õigus nõuda kostjalt leppetrahvi tasumist. Parkimistingimused ei ole ebamõistlikult kahjustavad VÕS § 42 lg 1 tähenduses ning leppetrahvi vähendamist õigustavaid asjaolusid ei esine.

10.

Menetluskulud jäid 60% ulatuses kostja ja 40% hageja kanda. Maakohus määras menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ning mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja 220,50 eurot ja sellelt arvestatava viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates kohtuotsuse jõustumisest.

Apellatsioonkaebus 11.

Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega hagi rahuldati ja teha selles osas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

12.

Maakohus rikkus menetlusõiguse norme, jättes osad tõendid hindamata. Sõiduki parkimine parkimisalas EP171 on ebaselge tähistuse tõttu tõendamata. Leppetrahvinõude panemine kojamehe alla ei ole tahteavalduse edastamise mõistlik viis. Kostja ei saanud leppetrahvi kohta ühtegi teavitust enne maksekäsu kiirmenetlust, mistõttu ei ole leppetrahvinõue esitatud mõistliku aja jooksul.

13.

Hagejale hüvitamisele kuuluvad õigusabikulud on ka pärast vähendamist liiga suured.

Hagiavalduse koostamine on 10 minuti töö ning standardteksti korduvkasutamine ei eelda õigusalaseid eriteadmisi.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 14. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 2¹ alusel menetlusse võtmata.

Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.

15.Käesolevas asjas oli hagihinnaks 50 eurot, seega on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.

3 2-24-108282 16. Lihtmenetluse asjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

17.Maakohus ei andnud luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10).

18.Maakohus ei ole vaidlustatud osas otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud (TsMS § 436 lg 1, § 442 lg

8). Maakohus on kõiki väiteid vajalikus ulatuses käsitlenud ning hinnanud tõendeid TsMS § 232 lg 1 järgi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks puudub õiguslik alus.

19.Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. Maakohus on õigesti ja menetlusnorme rikkumata tuvastanud, et poolte vahel oli leping, millest tulenevaid kohustusi kostja rikkus. Kostja sõiduk asus leppetrahvi väljastamise ajal hageja opereeritaval parkimisalal (EP171). Sõiduki asukoha kohta on esitatud nii fotod kui GPS koordinaadid. Parkimisala sissesõitudel on märgid, milledelt nähtub, et tegemist on hageja parkimisalaga ning et parkimine on tasuline. Hageja ei pidanud eraldi tähistama iga üksikut parkimiskohta, kuna püstitatud olid kogu alal kehtivad märgid. Kostjal ei olnud objektiivset alust eeldada, et tasulise parkimisala piires on üksikud tähistamata ja seetõttu tasuta kasutamiseks mõeldud parkimiskohad. Kostja ei maksnud tasu parkimise eest.

Lepingu kohaselt võib hageja nõuda lepingurikkumise eest leppetrahvi tasumist.

Maakohus asus õigesti seisukohale, et hageja esitatud fotodega sõidukist on tõendatud, et hageja teavitas 04.05.2022 kostjat parkimistingimuste rikkumisest ja leppetrahvi väljastamisest leppetrahvi paigaldamisega kostja sõiduki esiklaasile kojamehe vahele.

Riigikohtu praktika järgi on see mõistlik viis leppetrahvi teate edastamiseks (RKTKo 05.06.2019, nr 2-17-117146, p 12). Kostja on püstitanud hüpoteesi, mille kohaselt võisid linnud leppetrahvi kojamehe vahelt ära võtta. Maakohus on sellelegi argumendile asjakohaselt vastanud. Teate hüpoteetilist kaotsimineku riski kannab TsÜS § 70 järgi lepingutingimusi rikkunud pool (RKTKo 01.11.2017, 2-15-17677/33, p 11.2). Kostja ei ole esitanud tõendeid erandlike asjaolude (nt torm, muu loodusõnnetus vms) kohta, mille puhul võiks asuda seisukohale, et teate paigaldamine sõiduki kojamehe vahele ei olnud mõistlik viis teate edastamiseks. Kuna hageja teavitas kostjat lepingu rikkumisest ja leppetrahvi väljastamisest kooskõlas TsÜS §-ga 70, ei oma tähtsust, kas ja millal saatis hageja kostjale meeldetuletuskirjad ning kas kostja on need kirjad kätte saanud. Ka ülejäänud apellatsioonkaebuse väited ei anna alust asuda maakohtust erinevale lõppjäreldusele.

20.Kostja on apellatsioonkaebuses palunud maakohtu otsuse tühistada tervikuna. Maakohus määras otsuses kindlaks hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruse, mis kostja hinnangul on ka pärast vähendamist liiga suured. Riigikohus on selgitanud, et olukorras, kus apellant vaidlustab lihtmenetluses tehtud maakohtu otsust ka menetluskulude rahalise suuruse kindaksmääramise osas, võib ringkonnakohus TsMS § 637 lg-s 2 1 sätestatud aluste esinemisel keelduda apellatsioonkaebust menetlemast selle sisulises osas (st osas, mis puudutab haginõude kohta tehtud otsustust ja menetluskulude jaotust). Kui aga kaebuses vaidlustatakse maakohtu otsust ka kulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas, peab ringkonnakohus arvestama TsMS § 178 lg-s 2 sätestatuga, st peab menetlema kaebust osas, mis puudutab menetluskulude rahalist kindlaksmääramist juhul, kui apellatsioonkaebuses on vaidlustatud kulude väljamõistmist rohkem kui 280 euro suuruses summas (RKTKm 27.11.2024, 2-21-141014, p 9).

4 2-24-108282 21. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja 220,50 eurot, seega ei ole kostjal TsMS § 178 lg-s 2 kehtestatud piirangu tõttu kaebeõigust menetluskulude rahalise kindlaksmääramise peale. Ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tervikuna.

22.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Kuna apellant esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda talle tagastada. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

23.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebuse esitamisega seotud menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel koosmõjus § 639 lg-ga 1 kaebuse esitaja kanda. Kuna kohus keeldub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ega edasta seda hagejale seisukoha esitamiseks, ei saanud hagejal apellatsioonimenetluses vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkida. Seega puuduvad asjas kindlaksmääratavad menetluskulud.

24.Apellandil on pärast käesoleva määruse jõustumist õigus esitada TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel taotlus kaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks. Taotluses tuleb märkida, kellele ja millisele arvelduskontole tuleb lõiv tagastada.

25.TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt võib apellant esitada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale määruskaebuse. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) 5

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.