Obsah (17)

§ 363§ 340§ 376§ 206§ 375§ 5§ 238§ 663§ 67§ 64§ 3401§ 423§ 4§ 371§ 163§ 171§ 174

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Hele Kaldma, Anneli Alekand Määruse tegemise aeg ja koht 15. oktoober 2025, Tartu Tsiviilasja number 2-23-2073 Tsiviilasi Fhec

) § 427, § 696 lg 1). Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. ASJAOLUD

1. Tartu Maakohtu menetluses oli Fhecs Solutions OÜ (hageja)
2. veebruaril 2023 esitatud ja
3. veebruaril 2023 täpsustatud nõudega hagi Jarno Peipsi (kostja I), Rasmus Metssalu (kostja II) ja Mikk Kreevani (kostja III) vastu solidaarselt kahjuhüvitise 20 000 euro väljamõistmiseks. Kostja I oli äriregistri andmetel hageja asutaja, ainuosanik ja
4. maist 2019 kuni
5. jaanuarini 2020 juhatuse liige, alates
6. detsembrist 2019 on juhatuse liige kostja II. Tegelikkuses korraldas ja koordineeris hageja majandustegevust kostja III, kes kasutas ära oma olulist mõju juhatuse liikmete ja osanike üle; kostjad I ja II olid variisikud. Kostja I võõrandas hageja osa
7. jaanuaril 2020 kostjale II. Hagi hilisemate täienduste kohaselt on äriregistri andmed juhatuse liikmete kohta ebaõiged, hageja juhatuse liige on jätkuvalt kostja I, kostja II ei ole juhatuse liikmeks kunagi saanud. Hageja osanike otsused ja nende registrisse kandmise korraldas kostja III koos Marko Järvaga ning hageja majandustegevust mõjutas ka Reilika Orumaa, kes on Marko Järva elukaaslane. Kostja I oli hageja Swedbank AS-is avatud arvelduskonto nr EE522200221071729063 allkirjaõiguslik isik ja kuni
8. maini 2020 kasutaja ning pangakaardi nr XXXXXXXXXXXXXXXXX (pangakaart I) kasutaja. Kostja II oli hageja pangakaardi nr XXXXXXXXXXXXXXXXX (pangakaart II) kasutaja. Kostja III oli kuni
9. detsembrini 2019 hageja internetipanga kasutaja (dtl 2–3). Kostjad võtsid pangakaardiga I alusetult välja sularaha
10. detsembrist 2019 kuni
11. aprillini 2020 kokku 101 200 eurot ning pangakaardiga II alates
12. jaanuarist kuni
13. augustini 2020 kokku 116 810 eurot. Hageja raamatupidamises puuduvad selle kohta alg-, alus- ja/või kuludokumendid ja raha ei ole ka kassas. Kostjad ei ole esitanud tõendeid, kuidas raha kasutati. Vähimatki tähtsust ei oma, kes raha kontolt välja võttis. Samuti tegid kostjad hageja pangakontodelt vähemalt 35 050 euro ulatuses põhjendamatuid ülekandeid. Kostjad kandsid Reilika Orumaa kontole
14. jaanuaril,
15. veebruaril 2020 jne kontolt EE522200221071729063 vähemalt 5200 eurot ning 11.–
16. märtsil,
17. aprillil,
18. mail 2020 jne kontolt LT773500010007652141 vähemalt 22 650 eurot.
19. märtsil 2020 kandsid kostjad kontolt EE522200221071729063 kostjaga III ja Reilika Orumaaga seotud Nav Capital OÜ kontole 7200 eurot. Hageja raamatupidamises puuduvad selle kohta alg- ja alusdokumendid. Kostjad ei ole esitanud tõendeid, millise vastusoorituse eest või kohustuse täitmisena väljamaksed tehti. Alusetute toimingutega põhjustati hagejale kahju vähemalt 253 060 eurot, kuid hageja nõuab üksnes 20 000 euro väljamõistmist. Kostjad on koostöös ja läbi erinevate skeemide omastanud hageja vara või pööranud selle kolmandate isikute omandisse või valdusesse. Kostjad rikkusid hageja juhatuse liikmetena raamatupidamise korraldamise ja vara hoidmise kohustust. Kostjad I ja II vastutavad äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 2 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 35 alusel ning kostja III nendega solidaarselt ÄS § 1671 alusel, kahjuahel tekkis kostja III tegevuse tulemusel. Hiljem leidis hageja, et kuna kostja II ei ole juhatuse liige 2 olnud, vastutab ka tema ÄS § 1671 ja võlaõigusseaduse § 1045 lg 1 p 6 alusel. Hagi kostja II vastu tuleks jätta läbi vaatamata, kuid tagasi hageja hagi selles osas ei võta. Hageja täpsustab oma nõude kujunemist pärast seda, kui kostjad on esitanud hageja raamatupidamise kuludokumendid ning kohus lahendanud hageja tõendite kogumise taotluse. Hageja märkis
20. oktoobri 2024 avalduses ka seda, et raamatupidamisdokumentidest ja käibedeklaratsioonidest nähtuvalt esitas hageja
21. detsembrist 2019 kuni
22. juulini 2020 arveid kokku 363 092,64 euro ulatuses (302 577,20 eurot, käibemaks 60 515,44 eurot). Kostjate esitatud Marko Järva kinnituskirja järgi võttis ta kostjatelt vastu hageja pangakaardid ja hageja kontodelt välja sularaha ning tagastas käibemaksuta summad arvete saajatele. Kui hageja tegevus seisnes arvete väljastamises ja sularaha tagastamises, tekkis hagejal selle tulemusena tulu vähemat 60 515,44 eurot. Seega tekitasid kostjad hageja vara vähenemise vähemalt 60 515,44 euro ulatuses, millest tuleb kostjatelt solidaarselt mõista välja 20 000 eurot.
23. Kostjad I ja III vaidlesid hagile vastu, leides mh, et hageja ei ole välja toonud, millise ajavahemiku ning milliste tehingute või toimingutega seoses ta 20 000 euro hüvitamist nõuab. Arusaamatuks jääb ka see, kas väidetav kahju tekkis seoses sularaha väljavõtmise või ülekannete tegemisega. Hageja peab selgelt välja tooma, milliste konkreetsete toimingute või tehingute alusel ta kahju hüvitamist nõuab ja kuidas on need seotud konkreetse kostjaga. Kostjad ja kohus ei saa ise määrata hagi alust, see tuleb tuua välja hagejal. Hageja ei täpsustanud asjaolusid ka
24. oktoobri 2024 menetlusdokumendis. Täiesti uue asjaoluna tõi ta välja selle, et väidetavalt tekkis kahju seoses käibemaksuga; see on hagi aluseks oleva põhilise asjaolu muutmine. Isegi kui hagejal oleks õigus nõuda arvetel märgitud käibemaksu osa, jättis ta ikkagi täpsustamata, millise arve alusel ja kellelt ta seda nõuab.
25. Kostja II hagi ei tunnistanud.
26. juuni 2023 eelistungil avaldatu järgi ostis ta hageja osa, et kiiresti raha teenida, kuid sai vaid paarsada eurot. Ta ei teadnud, mis ostuga kaasneb. Juhatuse liikmeid vahetas Marko Järva, kellele ta andis ka pangakaardi ja PIN-koodid. Kostja II hilisema seisukoha järgi kasutasid kostjad I ja III ebaseaduslikult ära tema identiteeti ning esitasid tema nimel avaldusi, hageja pangakaarti ei ole kunagi temale üle antud, Marko Järvaga tegid koostööd kostjad I ja III, kes määrasid kostja II pettusega hageja juhatusse. MAAKOHTU MÄÄRUS
27. Tartu Maakohus jättis
28. novembri 2024 määrusega hagi läbi vaatamata, tühistas määruse jõustumisel hagi tagamise abinõud ning jättis menetluskulud hageja kanda, märkides, et määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast asjas lõpplahendi jõustumist. Tsiviilasja ei saa menetleda, kui ei ole teada, mida hageja kohtusse pöördumisega saavutada soovib. Hagiavalduse sisu kõige olulisema osa moodustavad andmed, mis näitavad ära pooltevahelise vaidluse eseme. Vaidluse eseme moodustavad võrdsete elementidena hageja nõue (hagi ese) ja selle aluseks olevad faktilised asjaolud elusündmuse kohta (hagi alus). Iga nõude eelduseks on eluliste asjaolude esinemine, mis vastavad nõude aluseks oleva normi koosseisule, ning seetõttu on hagi aluse väljatoomine hagiavalduses kõigi hagiliikide puhul sama oluline kui hagi eseme selge määratlemine. Hagi alusena ei saa käsitada mitte igasugust nõudega seotud faktilist asjaolu, vaid asjaolu, mis võimaldab nõude piisavat individualiseerimist nõudega seotud üksikute asjaolude taustal. Selleks, et kohus saaks hagi rahuldada, peab hagi alus olema konkreetne ja võimaldama hageja nõuet üheselt identifitseerida ehk teistest samalaadsetest nõuetest eristada. Kõik asja lahendamiseks olulised asjaolud peavad

§ 363lg 1 p 2 ja § 394 lg 2 p 3 järgi esile tooma pooled.

Kohus selgitas hagejale korduvalt, et hageja peab esile tooma konkreetsed 3 summad ja tehingud, millel tema nõue tugineb, enne ei ole kostjatel võimalik esitada vastuväiteid ega tõendeid selle kohta, et vaidlusalused tehingud olid hageja huvides. Hageja ei täpsustanud ka 9. oktoobri 2024 menetlusdokumendis oma nõuet. Hageja väitel on talle tekkinud kahju vähemalt 253 060 eurot, kuid nõuab ta sellest vaid 20 000 eurot, toomata välja, millistest kannetest, sularaha väljavõtmistest, tehingutest vms see koosneb. Hagi aluseks olevate asjaolude välja toomata jätmine on hagi menetlemist takistav puudus, mistõttu ei saa hagi pidada õiguslikult perspektiivikaks. Kuna hageja ei täpsustanud hagi määral, mis muudaks selle õiguslikult veenvaks, jättis kohus hagi

§ 3401 lg 2 ja § 423 lg 2 p 2 järgi läbi vaatamata (vt RKTKm 24.

november 2021 nr 2-20-15376, p 15). Hageja saab ka enne tõendite kogumise taotluse rahuldamist täpsustada, millistele konkreetsetele tehingutele, sularaha väljavõtmistele vms nõue tugineb. Hageja soovib, et kohus koguks tõendeid selle kohta, milliselt IP-aadressilt on allkirjastatud hageja osanike otsused, millisele aadressile oli registreeritud internetiühendus, mille IP-aadressi kasutades allkirjastati hageja osanike otsused ja esitati kandeavaldused, samuti koguks Swedbank AS-ilt ja Paysera LT UAB-lt NAV Capital OÜ pangakontode väljavõtted.

1. oktoobri 2024 täpsustuses selgitas hageja, et saab nõuet konkretiseerida pärast seda, kui kostjad on esitanud raamatupidamise kuludokumendid; taotletud tõendid ei ole raamatupidamise kuludokumendid. Need võivad puudutada hageja nõude ja kostjate vastutuse tõendamist, kuid nõuet peab sisustama hageja ise. Olukorras, kus hageja ei too välja konkreetseid tehinguid, millega väidetavalt on talle kahju tekitatud, on tõendite kogumise taotluse lahendamine ennatlik. Kohus nõustus kostjatega I ja III, et hageja
2. oktoobri 2024 menetlusdokumendis toodud selgitus seoses käibemaksuga tekitatud kahjuga on hagi aluse muutmine, mis ei ole praeguses menetlusstaadiumis lubatud (

§ 376lg-d 1, 4).

Hageja muutis menetluse kestel korduvalt oma nõudeid seoses viivisega. Kohus võttis menetlusse üksnes hageja põhinõude 20 000 eurot.

1. märtsi ja
2. oktoobri 2024 menetlusdokumentides palus hageja taas mõista välja ka viivise. Tegemist on nõude suurendamisega

§ 206lg 1 ja § 376 lg 4 p 2 mõistes ning sellelt tulnuks tasuda täiendav riigilõiv.

Kuivõrd kohus jätab hagi läbi vaatamata, ei ole põhjendatud anda hagejale tähtaega täiendava riigilõivu tasumiseks. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Hageja esitas
2. detsembril 2024 määruskaebuse ja
3. detsembril 2024 selle täienduse, milles palub maakohtu määruse tühistada, saata asja tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks ning tagastada määruskaebuselt tasutud riigilõivu. Hagiavalduses ja hageja järgnevates avaldustes ei ole selliseid puudusi, mis takistaksid hageja nõuete (kasvõi osaliselt) menetlemist. Hageja osanõude 20 000 euro kujunemine ei puutu mitte kuidagi asja lahendamisse. Hageja tõi selgelt ja ühemõtteliselt välja tehingud ja/või sooritused, millega kostjad hageja arvelduskontodelt sularaha välja võtsid või põhjendamatult välja kandsid. Seda, et sularaha ja ülekanded on hageja huvides, peavad tõendama kostjad. Hageja raamatupidamise (alg)dokumendid on kostjate valduses. Hageja ei saa koostada detailset kahjude kujunemise ülevaadet enne, kui kostjad on esitanud hageja raamatupidamise algdokumendid hageja arvelt võetud sularaha kasutamise ja tehtud ülekannete/soorituste kohta. Hagejal on õigus esitada kahjunõue ka ainult osaliselt. Hageja ei loobu ülejäänud osas nõudest. Menetlusse võetud nõuete läbivaatamata jätmisel ei puutu asjasse see, et kostjad omastasid hageja arvelt ainult laekumiste käibemaksu osa, ega see, kas kohtu arvates esitas hageja uue nõude. Kui kohus leidis, et tegemist on uue nõudega, mida hageja ei mööna, tulnuks see 4

§ 375lg 1 alusel eraldada.

Kostjad I ja III esitasid

1. märtsi 2024 menetlusdokumendis väite ja tõendi, et hageja pangakaarte kasutas kostjate asemel Marko Järva, kes omastas hagejale laekunud rahast 20%, st käibemaksu osa. Viivisnõudega seonduv ei puutu menetlusse võetud nõuete läbi vaatamata jätmisel asjasse. Kohus ei ole hageja viivisenõuet menetlusse võtnud või sellelt riigilõivu tasumist nõudnud. Maakohtu määruses puudub analüüs nõuete perspektiivituse kohta. Määrusest ei selgu, miks ei ole hageja nõudeid ühelgi materiaalõiguslikul alusel võimalik rahuldada.
2. Kostjad I ja III paluvad jätta määruskaebuse läbi vaatamata, sest hageja ei kõrvaldanud maakohtu antud tähtpäevaks puudusi ega esitanud ka mõjuvat põhjendust tähtaja ennistamiseks. Alternatiivselt paluvad kostjad I ja III jätta määruskaebuse rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Asjaolude ja nõuete esitamise kohustus on

§ 5lg 1 kohaselt hagejal.

Ebamäärane hagi alus ja ese tekitasid olukorra, kus kostjad ei teadnud, kas tõend on asja lahendamise seisukohalt oluline, ning sama probleem oli ka kohtul (

§ 238

). Hagejal tuleb esmalt välja tuua konkreetsed faktilised asjaolud ja nõue, selle alusel saab kohus otsustada, kas tõendite kogumine on üldse vajalik. Sisuliselt esitas hageja hagi selliselt, et kohus ise otsiks asjaolude ja tõendite hulgast 20 000 euro väärtuses neid toiminguid, mille alusel oleks võimalik hagi rahuldada. Hageja soovis oma õigusi kuritarvitada, sest tasudes riigilõivu väiksemalt hagihinnalt, nõudis ta, et kohus vaataks asja läbi ning kostjad esitaksid nn igaks juhuks tõendeid ja vastuväiteid 253 060 euro ulatuses. Hagi aluse ja eseme esitamisel ei ole tähtsust, kelle käes on hageja raamatupidamise dokumendid ja kuidas kostjad hageja arvelduskontodelt võetud sularaha kasutasid. Miski ei takistanud hagejal loetlemast neid kostjate toiminguid, mille alusel ta nõuab neilt solidaarselt 20 000 eurot. 7. Maakohus andis ka kostjale II tähtaja määruskaebuse kohta seisukoha esitamiseks, kostja II seisukohta ei esitanud. 8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle 28. veebruaril 2025

§ 663

lg 5 esimese lause alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. Puudub alus jätta määruskaebus läbi vaatamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 9. Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse resolutsiooni muutmata, kuid täiendab määruse põhjendusi (

657 lg 1 p 21, § 659). Hageja määruskaebus jääb rahuldamata.

1. Kostjate I ja III taotlus jätta hageja määruskaebus läbi vaatamata tuleb jätta rahuldamata. Hageja esitas seaduses sätestatud tähtaja jooksul määruskaebuse, mis oli puudustega. Hagejal tuli maakohtu
2. detsembri 2024 määruse alusel kõrvaldada puudused – põhjendada kaebust ja tasuda riigilõiv – hiljemalt
3. detsembriks
4. Ringkonnakohus märgib, et hageja maksis
5. detsembril 2024 riigilõivu ja palus pikendada puuduste kõrvaldamise tähtaega (dtl 446) ning esitas
6. detsembril 2024 määruskaebuse täienduse (dtl 457–464). Sellises olukorras ei ole tegemist tähtaja ennistamise küsimusega, nagu viitasid hageja täienduse kaaskirjas ning kostjad I ja III vastuses määruskaebusele (dtl 458, 488). Ennistada saab seaduses sätestatud tähtaega (

§ 67

). Enda määratud menetlustähtaega võib kohus

§ 64

lg 1 esimese lause kohaselt põhistatud avalduse alusel või omal algatusel mõjuval põhjusel pikendada. Maakohtu tegevusest ning

1. veebruari 2025 kirjast saab järeldada, et maakohus pikendaski puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaega või luges tähtaja pikendatuks vähemalt
2. detsembrini
3. Seega kõrvaldas hageja puudused määruskaebuses tähtaegselt. 5
4. Maakohus jättis hagi

§ 3401

lg 2 ja § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, leides, et seda ei saa pidada õiguslikult perspektiivikaks – hageja ei ole korduvalt selleks antud tähtaegadele vaatamata täpsustanud hagi määral, mis muudaks selle õiguslikult veenvaks. Kohus võib

§ 423

lg 2 p 2 järgi jätta hagi läbi vaatamata juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus hagi õigesti

§ 423

lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust teistsuguseks järelduseks. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist, täiendades ühtlasi osaliselt maakohtu määruse põhjendusi. 11.1. Maakohus märkis põhjendatult, et tsiviilasja menetlemine saab kõne alla tulla üksnes juhul, kui hagiavaldusest nähtub selgelt vaidluse ese. Hagimenetluses määravad vaidluse eseme

§ 4lg 2 kohaselt pooled.

Vaidluse ese koosneb hagi esemest ja alusest

§ 363lg 1 p-de 1 ja 2 mõttes.

Hagi ese kujutab endast hageja menetluslikku taotlust ja lähtub eesmärgist, mida hageja soovib kohtulahendi abil saavutada. Hagi aluse moodustavad kõik nõude tekkimise ja kujunemisega eluliselt seotud asjaolud oma kogumis (Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne. Koostajad V. Kõve jt. Tallinn 2017, § 1 komm. 3.1.3.a). Hagi alus peab olema konkreetne ja võimaldama hageja nõuet üheselt identifitseerida ehk teistest samalaadsetest nõuetest eristada (Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. Koostajad V. Kõve jt. Tallinn 2017, § 363 komm. 3.2.3.1.b;

II). Lubamatu on hagiavaldus, mille põhjal ei ole vaidluse ese (st hagi ese ja alus) piisavalt individualiseeritud (

II, § 371 komm. 3.4.5.7.a). Hagi menetletakse vastavalt

§ 5

lg-le 1 poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

§ 5

lg 2 teise lause alusel määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Seega ei saa kohus valida, millistel hageja esitatud erinevatel asjaoludel peaks nõude rahuldamist kaaluma. 11.

1. Ringkonnakohus leiab, et hageja eesmärk – solidaarselt kostjatelt hageja kasuks kahjuhüvitise 20 000 eurot väljamõistmine – ei ole tema avaldustes toodud asjaolude põhjal saavutatav, sest hageja ei ole määratlenud selget vaidluse eset. Hageja avalduste järgi tekkis tal kahju sellest, et kostjad võtsid tema pangakontolt kahe pangakaardiga
2. detsembrist 2019 kuni
3. augustini 2020 alusetult välja sularaha 90 korral kokku 218 010 eurot ning tegid tema kahelt pangakontolt erinevatel aegadel kolmandatele isikutele alusetult ülekandeid kokku 35 050 euro ulatuses. Hageja on esitanud erinevad tegeliku elujuhtumi asjaolud, st tuginenud kokku 253 060 euro ulatuses erinevatele sularaha väljavõtmise ja pangakontolt ülekannete episoodidele, kuid ei ole toonud välja, millega neist konkreetselt seondub just tema nõue 20 000 eurot, st milliste konkreetsete tehingute ja/või toimingute alusetuse tuvastamisega seondub nõutav kahjuhüvitis. Hageja ei ole määratlenud isegi seda, kas või millises ulatuses tuleneb tema 20 000 euro suurune nõue sularaha väljavõtmisest ja millises ulatuses ülekannetest kolmandatele isikutele. Esitatud mitmete ja nõudesummaga sidumata asjaolude põhjal ei saa hagi õigusliku põhjendatuse kohta seisukohta võtta. Hageja ei ole toonud hagis asjaolusid välja viisil, mis võimaldaksid nende õigsuse korral hagi rahuldada. 11.
4. Riigikohus märkis hageja viidatud otsuses, et hagejal on õigus esitada kahjunõue ka ainult osaliselt ja üksnes sellest ei saa järeldada, et hageja oleks ülejäänud nõudeosast loobunud (RKTKo
5. november 2024 nr 2-21-13719/58, p 10.1). See ei välista siiski praeguses asjas hageja kohustust esitada hagi selliselt, et kohus ja vastaspool saaksid aru ja hinnata, millised asjaolud seob hageja just käesolevas asjas esitatud nõudega ning millised 6 võiksid olla aluseks võimalikule eraldi menetlusele. Selge vaidluse esemeta ei ole võimalik hagi teistest sama tüüpi nõuetest eristada, mis on aga oluline seetõttu, et sama vaidluse esemega tsiviilasja korduvalt menetleda ei tohi (

§ 371lg 1 p 4).

Praegusel juhul ei nõua hageja sama tehingu või toimingu alusel kahju osalist hüvitamist, vaid esitas hagi alusena palju erinevaid ja eri aegadel tehtud tehinguid ja toiminguid ulatuses, mis ületab nõude suurust rohkem kui 12 korda. Riigikohus on nt leidnud, et kuna hageja väidetud kulud on tehtud eri ajal ja nende tagastamise või hüvitamise aluseks võivad olla erinevad õiguslikud alused, samuti võib osa nõudeid olla aegunud, peab hageja esile tooma, millise raha tagastamist või hüvitamist ta konkreetselt nõuab (RKTKo 21. detsember 2016 nr 3-2-1129-16, p 14.2). 11.4. Ringkonnakohus lisab, et hageja ei saa sellisel kujul hagi esitamisega vähendada riske, mis kaasneksid hagi osalise rahuldamata jätmisega (sh riski, et ta peab

§ 163järgi kandma osa menetluskuludest).

Kostjad I ja III märkisid õigesti, et hageja kuritarvitab oma õigusi, tasudes riigilõivu 20 000 euro suuruse hinnaga hagilt, kuid nõudes, et kohus vaataks sisuliselt läbi ja kostjad esitaksid seisukohti ja tõendeid 253 060 euro suuruse nõude kohta. Sellisel kujul hagiavalduse esitamine ei arvesta ka kostjate huvi selle vastu, et enda positsiooni kaitsmine menetluses ei muutuks raskemaks ja asja läbivaatamisega seotud kulutused ei suureneks. Hagejal tuleb kõigepealt konkretiseerida oma 20 000 euro suuruse nõudega seonduvad episoodid ning alles seejärel saavad kostjad esitada vastuväiteid ja tõendeid just nende hageja kontodelt võetud sularaha kasutamise ja tehtud ülekannete/soorituste kohta, mitte vastupidi, nagu leiab hageja. 11.

1. Maakohus selgitas hagejale
2. juuni 2023 istungil,
3. veebruari ja
4. septembri 2024 kirjades ning
5. septembri 2024 istungil, et asjaolud on segased, nõue ebaselge ja hagi ei saa sellisel kujul menetleda, ning andis tähtaegu täpsustada nõude kujunemist ja selle aluseks olevaid asjaolusid (dtl 174, 176, 177, 328–329, 388–389, 397–400). Mh selgitas maakohus, et hagejal tuleb täpselt välja tuua, milline tegevus ja mis kohustuse rikkumine iga kostja puhul on kahju tekitanud, samuti summaliselt ja kuupäevaliselt see, millistele alusetutele sularaha väljavõtmistele ja/või ülekannetele tema 20 000 euro nõue tugineb. Maakohus selgitas ka seda, et ei lahenda tõendite kogumise taotlust enne, kui nõue on üheselt selge. Kuna hageja ei kõrvaldanud hagi menetlemist takistavat puudust ka viimases,
6. oktoobri 2024 täpsustuses, jättis maakohus hagi õigesti läbi vaatamata. 11.
7. Arusaamatuks jääb hageja viide sellele, nagu oleks maakohus pidanud tema
8. oktoobri 2024 täpsustuses arvete ja käibemaksu osaga seonduvate asjaolude ja arvestuse väljatoomist uueks nõudeks, mis tulnuks

§ 375lg 1 alusel määrusega eraldada.

Ei hageja täpsustusest ega maakohtu määrusest nähtu, et hageja oleks esitanud uue nõude. Hageja tõi üksnes välja täiendavad või uued asjaolud oma nõude võimalikuks põhjendamiseks ning nii sai sellest aru ka maakohus, leides samas, et tegemist on hagi aluse muutmisega, mis ei ole lubatud. Hageja loetles 56 arvet, kokku 363 092,64 eurot, viitas üldsõnaliselt hageja kontodelt sularaha väljavõtmisele ning käibemaksuta summade arvete saajatele tagastamisele ning leidis, et sellisel juhul põhjustasid kostjad tema vara vähenemise vähemalt käibemaksu osa, 60 515,44 euro ulatuses. Isegi kui tegemist võis olla üksnes hagi aluseks olevate asjaolude täpsustamisega tulenevalt kostjate esitatud vastuväitest ja tõendist, tuleb nõustuda kostjatega I ja III, et hagi aluseks olevad asjaolud ja nende konkreetne seos iga kostja ja hageja 20 000 euro suuruse nõudega muutus veelgi ebaselgemaks. 11.7. Ringkonnakohus nõustub iseenesest hagejaga, et maakohtu määruses esitatud selgitused hageja viivisenõude kohta ei mõjuta menetlusse võetud nõuete läbivaatamata jätmist. 12. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb määruskaebusega seotud menetluskulud jätta

§ 171lg 1 alusel hageja kanda.

Kuna maakohus menetluskulude rahalist suurust 7 kindlaks ei määranud, ei tee seda

§ 174lg 4 teise lause alusel ka ringkonnakohus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab

§ 174lg 4 esimese lause alusel kindlaks maakohus pärast määruse jõustumist.

13. Hageja taotlus tagastada riigilõiv 70 eurot tuleb jätta rahuldamata. Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, puudub alus tagastada sellelt tasutud riigilõiv. (allkirjastatud digitaalselt) 8