2-17-790/39

Tsiviilasi nr: 2-17-790 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Krista Kirspuu Otsuse tegemise aeg ja koht 28.11.2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-790 X.D hagi R.C vastu 62 250 euro väljamõistmiseks Tsiviilasi Harju Maakohtu 14.05.2018 otsus Vaidlustatud kohtulahend Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 62 250 eurot X.D apellatsioonkaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): X.D (isikukood XXX, elukoht XXX, Harjumaa), lepinguline esindaja Riho Viik (e-post: XXX ) Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): R.C (isikukood XXX, elukoht XXX, Harjumaa), lepinguline esindaja Reet Vokk (e-post: XXX ) 1(6) Tsiviilasi nr: 2-17-790 Istungi toimumise aeg 01.11.2018 RESOLUTSIOON:

1.Harju Maakohtu 14.05.2018 otsus jätta lõppjärelduses muutmata, arvestades ka ringkonnakohtu põhjendusi.

2.X.D apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3.Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus X.D kanda.

4.Mõista välja X.D-lt R.C kasuks ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks 720 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb X.D-lt tasuda R.C-le menetluskulude suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue 1. X.D (hageja) esitas 16.01.2017 hagiavalduse R.C (kostja) vastu 62 250 euro väljamõistmiseks.

2.Hagiavalduse kohaselt elasid hageja ja kostja koos oma perekonnaga kahetoalises hagejale kuuluvas korteris aadressil XXX tn xx-x, Tallinn (edaspidi ka XXX tn korter), kuid kostja soovis endale korterit osta. Pooled ei olnud kindlad, kas kostja pangast laenu saab ja seetõttu otsustasid pooled, et lahenduseks oleks see, et hageja müüb oma XXX tn korteri ja selle raha eest ostetakse korter kostjale. Pooled sõlmisid 04.03.2014 suulise lepingu, et kostja laenab hagejalt raha korteri ostmiseks.

Kokkuleppe kohaselt pidi kostja hiljemalt aasta jooksul pärast endale korteri ostmist tagastama hagejale laenatud raha või ostma hagejale ühetoalise korteri. Laenulepingu täitmiseks müüs hageja 30.10.2014 oma XXX tn korteri 60 000 euro eest. XXX tn korteri müügist saadud 60 000 eurot kandis hageja kostjale üle 30.10.2014. Lisaks andis hageja kostjale 06.11.2014 laenu 2 250 eurot. Kostja ostis 06.11.2014 endale kolmetoalise korteri aadressil YYY tn xx-xxx (edaspidi YYY tn korter) ja sellest kuupäevast alates hakkas kulgema aastane laenu tagastamise tähtaeg, mis lõppes hiljemalt 06.11.2015. Kostja ei ole laenu tagastanud ega ostnud hagejale korterit.

3.Hagiavalduse täpsustuses märgib hageja alternatiivselt, et kui pooled sõlmisid kinkelepingu, on hageja sellest kehtivalt taganenud. Kostja on hageja suhtes üles näidanud jämedat tänamatust, samuti on kostja jätnud täitmata kinkega kaasneva 2(6) Tsiviilasi nr: 2-17-790 koormise. Kostja väited, et XXX tn korter kuulus algselt kostjale ja et kostja kinkis korteri hagejale, ei oma tähtsust.

Kostja vastuväited 4. Kostja hagi ei tunnista, pooled ei ole laenulepingut sõlminud. Hageja ja kostja koos oma perekonnaga elasid XXX tn korteris, kuid otsustasid soetada suurema korteri, kuhu saavad kõik osapooled ühiselt elama asuda. Pooled otsustasid, et uus YYY tn korter vormistatakse kostja nimele. Kostja soovis tagada hagejale kindlus, et temal säilib elu lõpuni õigus kasutada YYY tn korterit ja seetõttu seati YYY tn korterile isiklik kasutusõigus hageja kasuks.

5.Kostja märgib, et hagejale kuulunud XXX tn korter kuulus esialgselt kostjale. Kostja kinkis XXX tn korteri 1990-ndate lõpus hagejale. Korterist moodustati korteriomand 2001. a ja omanikuna kanti sisse hageja. Kui hageja kandis kostjale üle 62 250 eurot, siis tagastas hageja kostjale kinke selle rahalises väärtuses, sest XXX tn korteri omandas hageja kostjalt kinke teel. Pooled sõlmisid kinkelepingu, mille alusel kinkis hageja kostjale 62 250 eurot. Kinkelepingust taganemise alused käesoleval juhul puuduvad ja hageja ei ole kinkelepingust kehtivalt taganenud.

Esimese astme kohtu otsus 6. Maakohus jättis hagi rahuldamata, menetluskulud jättis hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude katteks 850 eurot ja viivise menetluskuludelt.

7.Otsuse põhjenduste kohaselt ei ole poolte vahel laenulepingu sõlmimine tõendatud.

Üle kuulatud tunnistaja ütlused seda ei tõenda, sest ta ei olnud lepingu sõlmimise juures ning tunnistaja osad ütlused ei ühti hageja väidetega. Tõendatud ei ole ka kinkelepingu sõlmimine. Seda, et pooled sõlmisid kinkelepingu ei ole tõendanud hageja ega kostja. Seega tuleb hagi jätta rahuldamata.

Apellatsioonkaebus 8. Hageja esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles hagi jäi rahuldamata, kuna maakohus leidis, et poolte vahel ei ole sõlmitud laenulepingut. Hageja palub tühistada maakohtu otsuse ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada või alternatiivselt saata asi tagasi esimesse kohtuastmesse uueks arutamiseks.

9.Apellatsioonkaebuse kohaselt ei vaidlusta hageja maakohtu otsust osas, milles maakohus leidis, et poolte vahel ei ole sõlmitud kinkelepingut.

10.Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt leidis maakohus põhjendamatult, et poolte vahel laenulepingu sõlmimine on tõendamata. Maakohus hindas valesti tunnistaja ütlusi. Lisaks ei hinnanud kohus üldse täiendava laenusumma 2250 euro tagasimaksmise nõuet.

Vastus apellatsioonkaebusele 11. Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.

Ringkonnakohtu seisukoht 3(6) Tsiviilasi nr: 2-17-790 12. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta lõppjärelduses muutmata, arvestades ka ringkonnakohtu põhjendusi.

Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

13.Asjas puudub poolte vahel vaidlus selles, et:

-Hagejale kuulus aadressil Tallinn, XXX tn xx-x asuv 2-toaline korter.

-Pooled, st hageja ja kostja oma perekonnaga kasutasid seda korterit ühiselt.

-Hageja müüs 30.10.2014 temale kuuluva Tallinnas, XXX tn tänaval asunud korteri 60 000 euro eest. Notariaalse müügilepingu kohaselt palus hageja müügisumma kanda kostja arvele. -Pooled olid kokku leppinud, et kostja ostab hagejalt saadud raha eest korteri aadressil XXX . -Kostja ostis 3-toalise korteri aadressil XXX. Poolte kokkuleppel koormati korter hageja kasuks isikliku kasutusõigusega.

-Pooled asusid kostja poolt ostetud korterisse elama.

14.Hagi ja selle täpsustuste kohaselt esitas hageja nõude rahuldamiseks alternatiivsed õiguslikud alused, järjestades need selliselt, et esimese alternatiivina tuleneb tema nõudeõigus poolte vahel sõlmitud laenulepingust ning teise alternatiivina kinkelepingust, millest ta on taganenud. Maakohus asus otsuses seisukohale, et poolte vahel ei sõlmitud laenu ega kinkelepingut, jättes samas väljendamata, millisel õiguslikul alusel hageja kostjale raha korteri ostuks andis. Pooled ei vaidle selle üle, et raha andis hageja kostjale üle lepingulise suhte raames. Seega tulnuks tuvastada, milline leping poolte vahel sõlmiti.

15.TsMS § 5 lg 1 kohaselt tuleb kohtul menetleda hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. See tähendab seda, et kuigi kohus peab hageja nõude kvalifitseerima ja kohaldama omal algatusel seadust õigesti, ei tähenda see siiski kohtu kohustust selgitada hagejale hagi aluse muutmise vajadust, st seda, millise hagi aluse alternatiivne esitamine aitaks hagejal paremini saavutada soovitud eesmärki. Arvestades poolte esiletoodud asjaolusid on võimalik kvalifitseerida pooltevaheline lepinguline suhe, kas laenulepinguna või kinkelepinguna. Käesoleval juhul leppisid pooled isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu sõlmimisel kokku (tlk 10 pöördel, p-d 3.1-3.2) kostjale kuuluva korteri koormamises hageja kasuks isikliku kasutusõigusega ning ka selles, et kõik lepingu eseme kasutamisega seotud kulud tasub kostja. Hageja aga ei toonud hagi aluseks olevates asjaoludes esile, et poolte vahel oli kokkulepe, mille järgi pidi kostja hagejat korteri ostmiseks saadud raha eest ülal pidama. Seega ei saanud maakohus kvalifitseerida poolte vahel tekkinud õigussuhet ülalpidamislepinguna, sest ülalpidamislepinguga kohustub VÕS § 572 lg 1 järgi üks isik (ülalpeetav) andma teise isiku (ülalpidaja) omandisse või kasutusse vara või teatud esemed ja ülalpidaja kohustub ülalpeetavat viimase eluaja või muu kokkulepitud aja jooksul ülal pidama ja hooldama.

16.Maakohus leidis, et tõendamist ei leidnud poolte vahel laenulepingu sõlmimine.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga. Eelkõige on laenulepingu sõlmimine tõendamata seetõttu, et hageja ei suutnud menetluses esile tuua ning seetõttu ka tõendada laenulepingu olulisi tingimusi. VÕS § 396 lg 1 järgi laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Seega on laenulepingu sõlmimisel laenuandja põhikohustusteks kokkulepitud summas laenu väljamaksmine ning võimaldada laenusaajal antud rahasummat kokkulepitud tähtajani kasutada, laenusaaja põhikohustuseks on kohustus laen tähtaegselt tagasi maksta. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt sõlmiti laenuleping selliselt, et hageja andis kostjale laenuks 62 250 eurot aga laen tagastatakse selliselt, et kostja ostab hagejale 1-toalise 4(6) Tsiviilasi nr: 2-17-790 kõigi mugavustega korteri Lasnamäele. Sisuliselt tähendavad hageja väited siiski seda, et kostja kohustus saadud rahasumma tagastama ulatuses, mille eest oleks hageja saanud 1-toalise korteri. Kostja ostis 64 500 euro eest, sh hagejalt saadud raha kasutades 3-toalise korteri Lasnamäele. Eeldada võib, et 1-toalise korteri maksumus on väiksem võrreldes samas piirkonnas asuva 3-toalise korteriga. Seega isegi juhul, kui pooled oleks selliselt lepingu sõlminud ei saaks tegemist olla laenulepinguga vaid segalepinguga, millel on nii laenulepingu, kui ka kinkelepingule omased tunnused. Ka ringkonnakohtus toimunud istungi möönis hageja, et tema poolt esitatud asjaoludel ei saaks olla tegemist vaid laenulepinguga, sest kostjal oli kohustus tagastada väiksem summa, kui ta laenuks sai. Samas ei osanud hageja esile tuua, milline oli poolte kokkulepe tagastamisele kuuluva summa suuruse osas, st kui palju arvestasid pooled, et kostja hagejale saadud laenusummast tagastab. Hageja ei osanud üleüldse esile tuua, millised olid väidetava laenulepingu sõlmimise ajal ega ka käesoleval ajal müügihinnad 1-toaliste korterite osas. Kuna hageja selle kohta midagi väita ei osanud, siis tuleb asuda ringkonnakohtu arvates seisukohale, et tõendamata on, et kostja pidi hagejale tagastama laenusummast 1-toalise korteri maksumuse Lasnamäel. Kostja on väitnud ka seda, et juhul, kui kostja hagejale 1 toalist korterit ei osta, pidi kostja tagastama kogu saadud laenusumma. Kui selline kokkulepe oleks olnud, siis puudub mõistlik põhjus, miks üldse hageja pidi endale kuuluva korteri müüma. Kostja on asjas väitnud, et temal puudusid võimalused kolmandalt isikult laenu võtmiseks, st oma

majandusliku olukorra tõttu puudus tal võimalus laenumakseid tasuda, mistõttu laenulepingut poolte vahel sõlmitud ei ole. Hageja selle kostja väite kohta seisukohta pole esitanud. Ringkonnakohus osutab, et maakohus on selgitanud laenulepingu tingimuste täpsustamise vajadust ja tõendamiskoormuse jaotust (tlk 59), kuid kostja on jätnud tingimused täpsustamata.

17.Hageja arvates hindas maakohus asjas üle kuulatud tunnistaja ütlusi ebaõigesti.

Ringkonnakohus hageja seisukohaga ei nõustu. Maakohus on põhjendanud, miks ta leiab, et tunnistaja ütlused on ebausaldusväärsed. Ringkonnakohus leiab, et tunnistaja ütluste ebausaldusväärsus on ilmne, sest tunnistaja on andnud vastuolulisi ütlusi.

Kõigepealt nähtub tema ütlustest, et ta ei tea poolte vahel sõlmitud laenulepingust midagi, seejärel andis ütlusi, et ta sai laenulepingust ja selle tingimustest teada poolte käest. Teiseks nähtub tunnistaja ütlustest, et ta käis koos emaga, st hagejaga ja veel ühe tuttavaga pangas, kus selgus, et hageja korteri müügist saadud raha ei laekunud hageja kontole, vaid see laekus kostja arvele. Koos mindi advokaadi juurde, kellele avaldati, et hageja tahteks ei olnud, et raha laekuks kostja kontole. Seejärel andis tunnistaja ütlusi laenulepingu sõlmimise kohta. Ringkonnakohus leiab, et tunnistaja ütlused on vastuolulised, sest ühest küljest väidab, et alles pangakontoris sai hageja ja temaga kaasas olnud tunnistaja teada, et hageja korteri müügist saadud raha laekus kostja kontole, kuid sellele järgnevalt andis ütlusi, et ta teadis juba enne pangas käimist, et poolte vahel oli sõlmitud laenuleping. Kokkuvõtvalt on ringkonnakohus seisukohal, et maakohus leidis õigesti, et tunnistaja ütlusega ei ole poolte vahel laenulepingu sõlmimine tõendatud.

18.Apellatsioonkaebuses avaldas hageja selgelt, et ta ei vaidlusta maakohtu otsust osas, milles maakohus leidis, et poolte vahel ei ole kinkelepingu sõlmimine tõendatud.

Ringkonnakohus on TsMS § 651 lg 1 järgi seotud apellatsioonkaebuse piiridega.

Arvestades hageja avaldatut puudub ringkonnakohtul seega võimalus kontrollida, kas maakohtu poolt tuvastatu, et poolte vahel ei sõlmitud kinkelepingut, on põhjendatud.

Siiski peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et asjas esitatud asjaolud viitavad sellele, et poolte vahel sõlmiti kinkeleping VÕS § 259 lg 1 järgi. Kostja korterile isikliku kasutusõiguse seadmine hageja kasuks kostja korterile ning kohustusega 5(6) Tsiviilasi nr: 2-17-790 tasuda korteri kasutamisega seotud hageja kulud on tegemist VÕS § 265 lg 1 kohustuste seadmisega kingisaajale.

Menetluskulude jaotus 19. Kuna hagi on õigesti jäetud rahuldamata, on ka menetluskulud jäetud põhjendatult hageja kanda. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Seega jäävad ringkonnakohtus kantud poolte menetluskulud hageja kanda TsMS § 171 lg 1 alusel.

20.Kostja palus hagejalt välja mõista ringkonnakohtus kantud menetluskulud summas 780 eurot, millele lisandub lepingulise esindaja kulu kohtuistungil osalemise eest.

Ringkonnakohus leiab, et kostja menetluskulude hagejalt väljamõistmise taotlus on põhjendatud osaliselt. Põhjendatud on apellatsioonkaebusele vastuse koostamine ja sellega seonduvad kulud 4,5 tunni ulatuses ja kohtuistungiks ettevalmistamine ja osalemine istungil 1,5 tunni ulatuses. Kokku on põhjendatud ajakuluks 6 tundi, mis esindaja tunnihinda 120 eurot arvestades teeb hüvitatava menetluskulu suuruseks 720 eurot. Vastavalt kostja taotlusele ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista ka menetluskulude tasumisega viivitamisel viivis. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm Meeli Kaur Krista Kirspuu kohtunik kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 6(6)

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.