4-15-11195 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Väärteoasi Pärnu Maakohus 13. jaanuar 2016.a Pärnu 4-15-11195 [2670,15,007440] Indrek Nummert Evi Goldschmidt Q.U `i väärteoasi LS § 201 lg 2 järgi Kohtuistungil osalenud isikud: Menetlusalune isik Q.U (ik XXX; elukoht: XXX, maja 2, korter 8, XXX, Pärnumaa; XXX juhatuse liige; ülalpeetavaid ei ole) Kohtuvälise menetleja esindaja Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna ennetus-ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Aime Kask RESOLUTSIOON Juhindudes LS § 201 lg 2, KarS § 48, § 56 ning VTMS § 2, § 83 p 2, § 107-§ 113, § 199 lg 3, § 205 lg 2 kohus otsustas Süüdi tunnistada Q.U väärteoasjas nr 4-15-11195 [2670,15,007440] Liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi ning mõista karistuseks arest 10 (kümme) ööpäeva. Kohustada Q.U ilmuma kohtuotsuse jõustumisel 15.02.2016.a kell 10:00 aresti kandmiseks Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna patrullija liiklusjärelvalvetalituse Pärnu arestikambrisse aadressil Pikk 18 XXX. Kohtuotsus saata täitmiseks Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuurile ja Q.U-le . Kohtuotsuse lõpposa kuulutamine: 13.01.2016.a. Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav: 13.01.2016.a. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning apellatsiooni võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kirjaliku apellatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav alates 03.02.2016.a. 1
(4)4-15-11195 ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK 04.12.2015.a on koostatud väärteoprotokoll, mille kohaselt Q.U juhtis 04.12.2015.a kella 10:51 ajal Pärnumaal, Audru vallas, Audru-Lavassaare-Vahenurme mnt 2 km mootorsõidukit Toyota Avensis registreerimisnumbriga XXX omamata vastava kategooria mootrosõiduki juhtimisõigust, kui juhtimisõigus oli karistusena ära võetud 05.10.2015 – 04.01.2016.a. 04.01.2016.a saabus Pärnu Maakohtule kohtuvälise menetleja edastatud materjalid arutamaks Q.U väärteoasja nr 2670,15,007440. Kohtuväline menetleja taotles Q.U süüdi tunnistamist LS § 201 lg 2 järgi ning mõista karistuseks 10 ööpäeva aresti. Kohtuistung Kohtuistungil kohtuväline menetleja taotles Q.U süüdi tunnistamist LS § 201 lg 2 järgi ning mõista karistuseks 10 ööpäeva aresti. Menetlusalune isik tunnistas end väärteo toimepanemises süüdi ning palus kohtult kergemat karistust, rahalist karistust või aresti ÜKT-ga asendamist. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, uurinud tõendeid kogumis ja kuulanud ära pooled, on jõudnud siseveendumusele, et Q.U poolt väärteo toimepanemine LS § 201 lg 2 järgi on tõendamist leidnud. LS § 90 lg 1 p 1 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. LS § 201 lg 2 järgi mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud, –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Väärteoprotokolli kohaselt juhtis 04.12.2015.a Q.U juhtimisõiguseta mootorsõidukit, olukorras, kui see õigus oli temalt ära võetud 05.10.2105-04.01.2016.a. Esitatud süüdistus on tõendatud alljärgmiste tõenditega kogumis: - väärteoprotokolliga, Q.U ütluste kohaselt tunnistab ta süüdistuses toodud asjaoludel sõitmist; - sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, mille kohaselt Q.U kõrvaldati sõiduki juhtimiselt 04.12.2015.a kella 10:51 ajal LS § 90 lg 2 p 3 alusel, kuna tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. - karistusregistri väljavõttega ja liiklusregistri väljavõttega juhiloa andmetest, mis tõendavad, et Q.U-lt on väärteoasjas nr 2670,15,005180 juhtimisõigus lisakaristusena ära võetud kolmeks kuuks, s.o 05.10.2105-04.01.2016.a. Nimetatud tõenditega on tõendamist leidnud kõik inkrimineeritud objektiivse koosseisu tunnused LS § 201 lg 2 alusel. Q.U selgitas nii kohtueelses- kui ka kohtumenetluses, et temalt on juhtimisõigus lisakaristusena ära võetud, kuid arvas, et võib veel sõita, kuna sai valesti aru lubade äravõtmise algusperioodist. Kohtumenetluses tunnistas Q.U ennast väärteo toimepanemises süüdi. 2
(4)4-15-11195 Kohus on seisukohal, et subjektiivsest küljest pani Q.U LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteod toime kavatsetusega. Q.U väited lisakaristuse algusperioodi mitteteadmise kohta ei ole eluliselt usutavad. Q.U oli igati teadlik, et temalt on juhtimisõigus lisakaristusena ära võetud, seda 19.08.2015.a rikkumise eest 11.09.2015.a otsusega, mis jõustus juba 03.10.2015.a. Periood käesoleva rikkumise ja otsuse jõustumise vahel on kohtu hinnangul liialt pikk, et uskuda väiteid juhilubade äravõtmise algusperioodi mitteteadmise kohta. Seega Q.U lihtsalt eiras väärteootsuse täitmist, sõites edasi autoga enda ning seda enda ütluste kohaselt tööasjus. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolusid Q.U teos ei esine, mistõttu on Q.U toime pannud LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Karistus Karistuse kohaldamisel leidis kohus, et kohtuvälise menetleja taotlus Q.U-le kohaldamiseks on igati põhjendatud. aresti KarS § 56 lg 1 kohaselt on isiku karistamise aluseks tema süü. Karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii süü suurust, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest kui ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leiab, et Q.U süü on suur, sest ta on kavatsetusega väärteo toimepannud. Q.U on märkinud, et ta ei teadnud juhilubade äravõtmise perioodist, mis on vale ja seetõttu ainult ennast õigustav väide. Kohus leidis, et see on ebausutav ning sellest tulenevalt on ka Q.U poolt väljendatu, et kahetseb juhtunut, pelgalt ebasiiras väide, et pääseda kergema karistusega. Raskendavad asjaolud puuduvad. Rahalise karistuse mõistmine Q.U-le ei ole otstarbekas selles mõttes, et karistusregistri väljavõtte (tl 8-10) kohaselt on Q.U-l 7 kehtivat liiklusalast väärteokaristust, trahvid on täitmata – s.t. sisuliselt ei ole ta karistusi nö vastu võtnud. Viimati, 11.09.2015.a, karistati menetlusalust isikut Liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi rahatrahviga ning lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks. Seega ei ole kergemad karistused, so rahatrahvide määramine ega lisakaristusena ka juhtimisõiguse äravõtmine, menetlusalusele isikule mõju avaldanud ning isik on jätkanud väärtegude toimepanemist. Kohus on seisukohal, et ilma arestita Q.U nii eri - kui üldpreventiivses mõttes positiivselt enam mõjutada ei ole võimalik. Q.U karistusajalugu näitab, et tegemist on süstemaatilise liiklusõigusrikkujaga – s.o negatiivse eripreventsiooniga isikuga - , kellele vabaduse tingimustes mitmed kohaldatud karistused ei ole toiminud. Seega on välistatud ka aresti asendamine üldkasuliku tööga sellise süstemaatilise rikkuja puhul. Eeltoodu kinnitab üheselt sedagi, et Q.U-l on süvenenud karistamatusetunne ja põhimõttelise respekti puudumine õiguskorra vastu. Liikluses hukkub aga iga aasta väga palju inimesi just karistamatusetundest kantud juhtide tõttu. KarS § 48 kohaselt võib füüsilisele isikule väärteo eest mõista põhikaristusena aresti kuni 30 päeva. Sanktsiooni keskmine määr oleks seega 15 päeva aresti. Arvestades eeltoodut ning seda, et Q.U ei ole varem arestiga karistatud, peab kohus põhjendatuks Q.U karistamist ühekolmandikulise sanktsioonimäära järgi, s.o. 10 ööpäevase 3
(4)4-15-11195 arestiga. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Nummert Kohtunik 4
(4)